7. mai

7. mai on Gregoriuse kalendri 127. (liigaastal 128.) päev. Juliuse kalendri järgi 24. aprill (1900–2099).

Sündmused

Eestis

• 1366 – Liivi ordu ja Riia peapiiskop sõlmisid Danzigis kokkuleppe, mille järgi ordu loovutas Riia linna peapiiskopile, viimane loobus nõudmast ordult vaimulikku kuulekust ja läänivannet. Paavst seda lepingut ei kinnitanud.
• 1535 – Tallinna raekohtu otsusel hukati Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises.
• 1681 – Liivimaa maapäev lükkas tagasi eelmisel, 1680. aastal Rootsi kuninga Karl XI läbi surutud mõisate reduktsiooni seaduse.^[1] Ühtlasi lükkas maapäev tagasi ka Karl XI ettepaneku vabastada rüütlimõisate talupojad pärisorjusest.^[1]
• 1845 – Venemaa keiser kinnitas instruktsiooni, mille kohaselt iga õigeusu kiriku juurde tuli luua kihelkonnakool.^[2]
• 1920 – Asutav Kogu võttis vastu avalike algkoolide seaduse. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga, õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.
• 1923 – lõppesid 5. mail alanud Riigikogu teise koosseisu valimised.
• 1923 – Tallinna eeluurimisvanglast põgenes kuus naiskommunisti, kes tabati alles kuu aja pärast katsel pääseda mootorpaadiga Nõukogude Liitu.
• 1928 – asutati Pärnumaa Spordiliit.^[3]
• 1936 – Tallinnas algas Balti riikide välisministrite IV konverents.
• 1937 – kindral Johan Laidoner saatjatega asus teele George VI kroonimisele.
• 1937 – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks, võitis Leedu.^[3]
• 1938 – vastavalt 5. mail vastu võetud amnestiaseadusele vabastati kõik poliitvangid ning lisaks veel mitusada muude seaduste vastu eksinud karistusalust.
• 1940 – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek, juhatuse esimeheks valiti Johan Pitka.
• 1989 – asutati Eesti Maaliit (EML, esimees Arvo Sirendi).^[4]
• 1992 – Eesti, Läti ja Leedu välisministrid kirjutasid alla Strasbourg'is Euroopa kultuurikonventsioonile.
• 2010 – Saku Suurhallis toimus Teatri NO99 etendus Ühtse Eesti suurkogu.^[5]
• 2013 – Orbiidile jõudis Eesti esimene satelliit ESTCube-1.

Maailmas

• 1703 – Inglise väed eesotsas Marlborough' hertsogiga okupeerisid Kölni peapiiskopkonna ja seejärel Bonni, sellal kui prints Eugène lõi lahinguid Reinimaal ja Lõuna-Saksamaal.
• 1718 – Prantsuse kolonist Jean-Baptiste Le Moyne de Bienville asutas Mississippil linna ja nimetas selle Philippe II auks La Nouvelle-Orléans-iks (tänane New Orleans).
• 1777 – USA ristleja Surprise hõivas La Manche'i väinas Briti laeva Prince of Orange.
• 1794 – Prantsusmaal kehtestati ametlikult Ülima Olendi kultus.^[6]
• 1821 – Suurbritannia Aafrika kompanii saadeti suurte kulude tõttu laiali ning Sierra Leone, Gambia ja Kullarannik läksid Suurbritannia valitsuse alla: moodustati Briti Lääne-Aafrika.
• 1848 – Preisimaa väed surusid maha Varssavi ülestõusu ja mässajad andsid alla.
• 1915 – Esimene maailmasõda: Saksa allveelaev U-20 uputas Iirimaa ranniku lähedal Suurbritannia liinilaeva Lusitania. Hukkus 1198 inimest.
• 1943 – Teine maailmasõda: liitlasväed vallutasid Tunise ja Biserta ning sakslased taganesid Cap Boni poolsaarele.
• 1945 – Teine maailmasõda: Hispaania katkestas diplomaatilised suhtes Saksamaaga.^[7]
• 1946 – Akio Morita ja Masaru Ibuka asutasid Tokyis sidetööstusettevõtte Tōkyō Tsūshin Kōgyō Kabushiki kaisha, 1958. aastast kannab firma nime Sony.
• 1954 – prantslased loovutasid Dien Bien Phu Põhja-Vietnamile.
• 1970 – Somaalia natsionaliseeris kõik oma välismaised naftakompaniid ja pangad.
• 1971 – USA loobus dollari kasutamise kontrollist USA-Hiina äritoimingutes.
• 1976 – Leonid Brežnev sai marssali sõjaväelise auastme.^[8]
• 1988 – šiiidid pidasid ägedaid tänavalahinguid, et võtta enda alla kontroll Beiruti lõunaosa agulite üle.
• 1989 – Pekingi üliõpilaste liidrid, kes nõudsid demokraatlikke reforme, lubasid veel vähemalt viis päeva loengutelt puududa.
• 1990 – kaks Norra suusatajat jõudsid esimestena ilma koerte, sõidukite ja välise abita põhjapoolusele.
• 1991 – päästeamet hoiatas, et pärast keeristormi ähvardab 8 miljonit Bangladeshi elanikku kooleraepideemia.
• 1992 – Saksamaa suurim tööliste streik lõppes palga korrigeerimise kokkuleppega.
• 1992 – Kosmosesüstik Endeavour startis oma esimesele missioonile STS-49.
• 1993 – Itaalia peaministri Carlo Ciampi uus valitsus võitis usaldushääletusel ning sai volitused poliitilise süsteemi reformiks.
• 1994 – seaduseandjad andsid Johannesburgis ametivande, kui Lõuna-Aafrikas tuli võimule mustade ja valgete ühine valitsus.
• 1995 – Jacques Chirac võitis Prantsusmaa presidendivalimised.
• 2009 – Prahas toimus idapartnerluse asutamiskohtumine.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 7. mail

• 1711 – David Hume, šoti filosoof, ajaloolane ja esseist
• 1812 – Robert Browning, inglise luuletaja
• 1819 – Otto Wilhelm von Struve, baltisaksa astronoom
• 1833 – Johannes Brahms, saksa helilooja
• 1840 – Pjotr Tšaikovski, vene helilooja
• 1861 – Rabindranath Tagore (Thakur), india kirjanik, Nobeli auhind 1913
• 1867 – Władysław Reymont, poola kirjanik, Nobeli auhind 1924
• 1892 – Josip Broz Tito, Jugoslaavia riigijuht
• 1892 – Oskar Angelus, Eesti riigiametnik, poliitik, sõjaväelane
• 1901 – Gary Cooper (Frank James Cooper), ameerika näitleja
• 1907 – Martin Karmin, eesti põllumajandusteadlane
• 1919 – Eva Perón, filminäitleja ja Argentina presidendi abikaasa
• 1920 – Toomas Aring, eesti spordifotograaf
• 1922 – Darren McGavin, ameerika näitleja
• 1923 – Anne Baxter, ameerika aktriss
• 1939 – Rudolphus Franciscus Marie "Ruud" Lubbers, hollandi poliitik, peaminister aastail 1982–1994
• 1956 – Jan Peter Balkenende, hollandi poliitik, peaminister aastail 2002–2010
• 1961 – Ivar Must, eesti helilooja
• 1965 – Owen Hart, kanada profimaadleja
• 1968 – Traci Lords (Nora Louise Kuzma), ameerika näitleja ja endine pornotäht
• 1969 – Eagle-Eye Cherry, rootsi/ameerika laulja
• 1981 – Jaak Prints, eesti näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 7. mail

• 1523 – Franz von Sickingen, Saksa riigirüütlite ülestõusu juht
• 1812 – Antonio Salieri, itaalia helilooja
• 1932 – Paul Doumer, prantsuse poliitik
• 1938 – Octavian Goga, Rumeenia poliitik
• 1977 – Francisco Saverio, Parma hertsogliku perekonna pea
• 2000 – Douglas Fairbanks, Jr., ameerika näitleja
• 2008 – Leili Kuldkepp, eesti ehtekunstnik
• 2021 – Jegor Ligatšov, Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik
• 2024 – Evald Aavik, eesti näitleja

Pühad

• Raadiopäev – NSV Liidus ja Venemaal (vaata Aleksandr Popov)

Nimepäev

• Eestis – Helma, Helme, Helmeles, Helmi

Ilmarekordid

• ...

Viited