1936. aasta taliolümpiamängud
1936. aasta taliolümpiamängud olid IV taliolümpiamängud, mis toimusid 6.–16. veebruarini 1936 Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis.
Garmisch-Partenkirchen on tuntud ka nimelühendiga Ga-Pa. Garmisch on rajatud aastal 802 (esimene ajalooline mainimine), Partenkirchen aastal 257. Asulad ühendati 1935. aastal.
Garmisch-Partenkirchen asub Lõuna-Saksamaal Baieri liidumaal, umbes 70 km Münchenist. Alpide jalamil, 710 meetrit üle merepinna.
Olümpialinnaks kinnitati ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931. aastal.
Korralduskomitee president oli Dr. Karl Ritter von Halt (1891–1964).
Olümpiamängudel osales 28 riiki. Esimest korda võtsid osa Austraalia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Liechtenstein ja Türgi.
Mängudel osales 668 sportlast, neist 80 naist.
Suurim võistkond oli Austrial – 97 sportlast.
Spordialad
Olümpiamängudel jagati välja 17 komplekti medaleid (lisandusid 4 × 10 km teatesuusatamine meestele ja Alpi kahevõistlus nii meestele kui ka naistele).
- Iluuisutamine
- Jäähoki
- Murdmaasuusatamine
- Suusahüpped
- Kahevõistlus
- Kiiruisutamine
- Mäesuusatamine
- Bobisõit
Näidisaladena olid kavas kurling ja partullsuusatamine.
Olümpiamängud avas riigikantsler Adolf Hitler. Olümpiavande andis kahevõistleja Wilhelm Bogner.
Olümpiamargid: Saksamaa postiteenistus andis välja kolmemargilise taliolümpiaseeria. Markidel oli kujutatud kiiruisutajat, suusahüppajat ja bobisõitjaid.
Edukaim riik medalite arvult oli Norra (7 kuld-, 5 hõbe- ja 3 pronksmedalit). Teise koha pälvis korraldajamaa Saksamaa (3 kuld-, 3 hõbemedalit), kolmas oli Rootsi (2 kuld-, 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit).
Edukaim sportlane olümpiamängudel oli Norra kiiruisutaja Ivar Ballangrud kolme kuld- ja ühe hõbemedaliga.
Vaata ka
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.