1960. aasta suveolümpiamängud
1960. aasta suveolümpiamängud olid XVII kaasaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 25. augustist 11. septembrini 1960 Itaalia pealinnas Roomas.
Roomale oli antud juba IV olümpiamängude korraldamise õigus, kuid Rooma loobus mängudest majandusraskuste tõttu, ning nii peeti 1908. aasta olümpiamängud Londonis. Hiljem kandideeris Rooma mitu korda (1924, 1936, 1940 ja 1944), kuid alles viiendal korral usaldati roomlastele uuesti mängude korraldamine. Otsustavas hääletusvoorus ROK-i 50. istungil Pariisis 1955. aastal edestati häältega 35:24 Lausanne'i.
Muud kandideerinud linnad olid Ateena, Brüssel, Budapest, Buenos Aires, Chicago, Detroit, Lausanne, Los Angeles, México, Minneapolis, New York, Philadelphia, Rio de Janeiro, San Francisco, Tōkyō.
Peaareeni ehitamist oli alustatud juba 1933. aastal, kuid alles 1953. aastal valmis Stadio Olimpico (100 000 pealtvaatajakohta), mis asub Foro Italico spordikompleksis.
Osales 83 riiki 5895 sportlasega (sealhulgas 610 naist).
Suurim võistkond oli Saksamaa ühendvõistkond – 296 sportlast, väikseim aga Guineal – 1 sportlane.
Esimest korda osalesid Lääne-India Liit, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia ja Ühinenud Araabia vabariik. Lääne-India Liit oli Suurbritannia initsiatiivil Kariibi mere väikestest riikidest ja territooriumidest (Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaica, Montserrat, Saint Christopher ja Nevis) eksisteerinud 1958–1962 ühendus, kes esines ühendvõistkonnaga ka Rooma OM-il. Ühinenud Araabia Vabariigi olid moodustanud Egiptus ja Süüria, ehkki riigi võistkonnas olid peaaegu kõik pärit Egiptusest.
Spordialasid oli kavas 19 (kergejõustik, jalgpall, korvpall, maahoki, aerutamine, sõudmine, vehklemine, moodne viievõistlus, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, võimlemine, laskmine).
Võistlusalasid oli 150.
Kergejõustikualasid oli kavas 34 (neist 10 naiste ala). Uuesti võeti olümpiamängude kavva naiste 800 meetri jooks.
Medalivõitjad spordialade järgi
- Aerutamine
- Jalgpall
- Jalgrattasport
- Kergejõustik
- Korvpall
- Laskmine
- Maadlus
- Maahoki
- Moodne viievõistlus
- Poks
- Purjetamine
- Ratsutamine
- Sportvõimlemine
- Sõudmine
- Tõstmine
- Ujumine
- Veepall
- Vehklemine
- Vettehüpped
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.