Los Angeles

 See artikkel räägib USA linnast; Arvo Pärdi sümfoonia kohta vaata artiklit Los Angeles (Pärt); Tšiili linna kohta vaata artikli Los Ángeles (Tšiili)

Los Angeles

[ los 'ändželes ]
inglise Los Angeles
Lipp
Vapp
Los Angelese lipp
Los Angelese vapp

Pindala 1302 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 3 898 747 (1.04.2020)[2][3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 34° 3′ N, 118° 15′ W

Los Angeles (hispaania keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA-s Vaikse ookeani idarannikul California osariigi lõunaosas.

Etümoloogia

Linna esialgne nimi hispaania keeles oli El pueblo de Nuestra Señora la Reina de Los Ángeles del Rio de Porciúncula ('Meie emanda inglite kuninganna küla Portiúncula jõe ääres'). Meie emanda inglite kuninganna all on mõeldud neitsi Maarjat.

Los Angelese kliimadiagramm

Ajalugu

Los Angelese rannikualal elasid indiaanlased juba aastatuhandeid tagasi.

Esimesed eurooplased saabusid sinna 1542. Selle ekspeditsioonio organiseeris Uus-Hispaania asevalitseja Antonio de Mendoza ja seda juhtis Portugalis sündinud maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo, kes kuulutas kogu tänapäevase Lõuna-California Hispaania valduseks. Kuid ta jätkas oma reisi ega rajanud sinna asulat.

Järgmistena sattusid sinnakanti alles 1769 California kuberner Gaspar de Portolá ja frantsiskaani misjonär Juan Crespí. Nad jõudsid praeguse Los Angelese kohale 2. augustil ja Crespí täheldas, et see paik sobib suure asula rajamiseks.

1771 rajas frantsiskaani munk Junípero Serra sinna peainglile pühale Gabrielile pühitsetud misjonimaja. Seda orgu nimetatakse tänapäeval San Gabrieli oruks.

4. septembril 1781 saabusid sinna 44 kolonisti, kes panid aluse Los Angelese asulale. Need olid 11 meest, 11 naist ja nende 22 last. 22 täiskasvanud kolonisti seas oli 1 hispaanlane (Hispaanias sündinud), 1 kreool (Ameerikas sündinud), 2 neegrit, 8 mulatti, 9 indiaanlast ja 1 mestiits. 22 lapsest oli vähemalt 16 osalt neegriverd.

Paljudeks aastateks jäi asula pisikeseks, aga 1820 elas seal juba 650 inimest. Küla asukohal on tänapäeval Pueblo Plaza ja Olvera tänav.

Mehhiko iseseisvus 1821 ja Los Angeles läks selle koosseisu nagu kogu California. Mehhikole kuulus asula kuni Mehhiko–USA sõjani, mille lõpetas 13. jaanuaril 1847 sõlmitud Cahuenga rahuleping. Lepingu alusel läks Põhja-California USA koosseisu ja selle põhjal moodustati 9. septembril 1950 California.

Linnaõigused sai Los Angeles aastal 1835.

Los Angelesse jõudis raudtee 1876. Naftat avastati sealkandis 1892 ja 1923. aastaks oli Los Angelesest saanud USA suurim naftatootja: seal toodeti veerand maailma naftast.

Rahvastik

Vaade kesklinnale

Los Angeleses elas 2009. aastal 3 831 868 inimest[4]. Los Angeles on New Yorgi järel USA suuruselt teine linn.

Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast.[5]. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu (2006–2008):[6]

  • saksa 4,5% (170 483)
  • iiri 3,9% (146 658)
  • inglise 3,5% (129 684)
  • itaalia 2,8% (100 145)
  • vene 2,6% (98,737)
  • poola 1,6% (59,774)
  • prantsuse 1,2% (45,127)
  • šoti 0,8% (28,931)
  • rootsi 0,6% (23,227)
  • šoti-iiri 0,6% (22,651)

Majandus

Los Angelese majandust juhivad rahvusvaheline kaubandus, meelelahutus, lennundus, tehnoloogia, nafta, mood, rõivad ja turism.

2008. aastal oli Los Angelese SKP 792 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas kolmandal ja USA-s teisel kohal.[7]

Los Angelese panoraamvaade
Suurenda
Los Angelese panoraamvaade

Sport

Los Angeles on korraldanud kahed olümpiamängud: 1932. ja 1984. aastal.

Linnas tegutsevad korvpalliklubid Los Angeles Lakers ja Los Angeles Clippers ning jäähokiklubi Los Angeles Kings.

Vaata ka

Viited

  1. 2016 U.S. Gazetteer Files
  2. https://data.census.gov/cedsci/table?q=United%20States&tid=DECENNIALPL2020.P1, vaadatud 21.09.2021.
  3. 2020 United States Census, vaadatud 1.01.2022.
  4. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo[alaline kõdulink] vaadatud 4.02.11
  5. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo vaadatud 4.02.11
  6. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo vaadatud 4.02.11
  7. [1], Allalaaditav tabel vaadatud 1.05.11

Kirjandus

  • Olev Remsu, "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Los Angeles
Tsitaadid Vikitsitaatides: Los Angeles
  • Los Angelese sait
  • v
  • r
Maakonna halduskeskus: Los Angeles
Agoura Hills  · Alhambra · Arcadia · Artesia · Avalon · Azusa · Baldwin Park  · Bell · Bell Gardens · Bellflower · Beverly Hills · Bradbury  · Burbank · Calabasas · Carson · Cerritos · Claremont · Commerce  · Compton · Covina · Cudahy · Culver City · Diamond Bar · Downey · Duarte · El Monte · El Segundo · Gardena · Glendale · Glendora · Hawaiian Gardens · Hawthorne · Hermosa Beach · Hidden Hills · Huntington Park · Industry  · Inglewood · Irwindale · La Cañada Flintridge · La Habra Heights · La Mirada  · La Puente  · La Verne  · Lakewood · Lancaster · Lawndale · Lomita · Long Beach · Los Angeles  · Lynwood  · Malibu · Manhattan Beach · Maywood · Monrovia · Montebello · Monterey Park  · Norwalk · Palmdale · Palos Verdes Estates · Paramount · Pasadena · Pico Rivera · Pomona · Rancho Palos Verdes · Redondo Beach · Rolling Hills  · Rolling Hills Estates · Rosemead · San Dimas · San Fernando · San Gabriel · San Marino · Santa Clarita · Santa Fe Springs · Santa Monica · Sierra Madre  · Signal Hill · South El Monte · South Gate · South Pasadena · Temple City  · Torrance  · Vernon · Walnut · West Covina · West Hollywood · Westlake Village · Whittier
  • v
  • r
50 suurima elanike arvuga linna Ameerika Ühendriikides
   

 1. New York
 2. Los Angeles
 3. Chicago
 4. Houston
 5. Phoenix
 6. Philadelphia
 7. San Antonio
 8. San Diego
 9. Dallas
10. Austin

11. San Jose
12. Fort Worth
13. Jacksonville
14. Columbus
15. Charlotte
16. Indianapolis
17. San Francisco
18. Seattle
19. Denver
20. Washington

21. Boston
22. El Paso
23. Nashville
24. Oklahoma City
25. Las Vegas
26. Detroit
27. Portland
28. Memphis
29. Louisville
30. Milwaukee

2021. aasta arvestuslikud andmed