1984. aasta suveolümpiamängud
1984. aasta suveolümpiamängud olid XXIII nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 28. juulist 12. augustini 1984 Los Angeleses.
McDonald's tegi olümpiamängude kohta müügikampaania "If the US Wins, You Win", kus iga USA võidetud kuldmedali eest sai Big Maci, iga hõbemedali eest friikartulid ja iga pronksmedali eest Coca-Cola.
Olümpiamängude korraldajaks kandideerimine
1932. aastal peeti Los Angeleses X nüüdisaegsed olümpiamängud. Uuesti kandideerimist alustati 1947. aastal, kui sooviti endale XV mängude korraldamisõigust. Kandideeriti ka 1956, 1960, 1976 ja 1980. aasta olümpiamängude läbiviimisele, kuid edutult. 1984. aasta mängude õigusi soovisid USA-st lisaks Los Angelesele ka Atlanta, Boston, Chicago, Detroit, New Orleans ja New York. USA olümpiakomitee valis nende seast Los Angelese, kes edestas viimases hääletusvoorus New Yorki 55:39. Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia Brüssel, Montreal, Teheran ja Er-Riad (Saudi Araabia). Ametliku tähtaja (31.10.1977) lõppedes oli siiski jäänud ainsaks kandideerijaks Los Angeles. Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu 18. mail 1978. aastal Ateenas ROK-i 80. istungjärgul. Ametliku olümpialinna staatuse sai Los Angeles ROK-i salajase, kirja teel toimunud hääletuse tulemusena (74:3) 7. oktoobril 1978.
Olümpiaareenid
Olümpiamängude peaareeniks oli Memorial Colosseum (= Coliseum), ehitatud 1921–1923, istekohti 92 516. Peaareenil toimusid ava- ja lõputseremoonia ning kergejõustikuvõistlused.
Muud võistluspaigad:
- Albert Gersten Pavilion, Loyola-Marymount University (4500 istekohta) – tõstmine
- Runnels Memorial Pool, Pepperdine University, Malibu (5000) – veepall
- Edwin W. Payley Pavilion, UCLA (10 800) – võimlemine
- Los Angelese Memorial Sports Arena (16 350) – poks
- Eagles' Nest Arena, California State University Los Angeles (4300) – judo
- Long Beach Convention Center (12 000) – võrkpall, vehklemine
- Anaheim Convention Center, Orange'i maakond (7000) – maadlus
- Titan Gymnasium, California State University Fullerton (3300) – käsipall
- Coto de Caza, Orange'i maakond (7700) – moodne viievõistlus
- Weingart Stadium, The East Los Angeles College (20 000) – maahoki
- University of Southern California Olympic Swim Stadium (16 500) – ujumine, vettehüpped, kujundujumine
- California State University, Dominguez Hills (8400) – jalgrattatrekisõit
- Mission Viejo ja Artesia Freeway – jalgratta maanteesõit
- Lake Casitas, Ventura maakond (10 000) – aerutamine, sõudmine
- El Dorado Park, Long Beach (4000) – vibulaskmine
- Prado Recreational Area, Chino (5000) – laskmine
- Santa Anita Park, Arcadia (15 600) – ratsutamine
- Fairbanks Ranch, San Diego County's Rancho Santa Fe – ratsutamise krossisõit
- The Forum, Inglewood (17 500) – korvpall
- Long Beach Shoreline Marina and Harbor – purjetamine
- Los Angeles Tennis Center; UCLA (8000) – näidisala tennis
- Dodger Stadium, Los Angeles (56 000) – näidisala pesapall
Jalgpalli alagrupimänge peeti lisaks Los Angelesele ka Cambridge'is (Massachusettsi osariik) ja Annapolises (Marylandi osariik).
Medalivõitjad spordialade järgi
- Aerutamine
- Judo
- Iluvõimlemine
- Jalgpall
- Jalgrattasport
- Kergejõustik
- Korvpall
- Käsipall
- Kujundujumine
- Laskmine
- Maadlus
- Maahoki
- Moodne viievõistlus
- Poks
- Purjetamine
- Ratsutamine
- Sportvõimlemine
- Sõudmine
- Tõstmine
- Ujumine
- Veepall
- Vehklemine
- Vettehüpped
- Vibulaskmine
- Võrkpall
Boikott
Et 1980. aastal olid Moskvas toimunud olümpiamänge 61 riiki NSV Liidu Afganistani tungimise pärast boikoteerinud, teatasid 8. mail oma kavatsusest boikoteerida 1984. aasta suveolümpiamänge NSV Liit, Kuuba, Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Mongoolia, Afganistan, Põhja-Korea, Vietnam, Angola, Etioopia, Laos, Iraan ja Liibüa. Boikoti korraldajad organiseerisid 1984. aasta sõprusmängud.
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.