1984. aasta taliolümpiamängud
1984. aasta taliolümpiamängud ehk XIV taliolümpiamängud toimusid 8.–19. veebruaril 1984 Jugoslaavias Sarajevos (praegu Bosnia ja Hertsegoviina).
Sarajevo kinnitati olümpialinnaks ROK-i 80. istungjärgul Ateenas 18. mail 1978. Ülejäänud kandideerijad olid Göteborg (Rootsi) ja Sapporo (Jaapan). Esimeses hääletusvoorus sai Sapporo 33, Sarajevo 31 ja Göteborg 10 häält, teises voorus Sarajevo 39 ja Sapporo 35 häält.
Olümpiamängudel osales 49 riiki ja 1274 sportlast, nende seas 274 naist. Esimest korda osalesid taliolümpial Costa Rica, Egiptus, Monaco, Briti Neitsisaared, Puerto Rico ja Senegal. Suurim esindus oli USA-l (126 sportlast). Ühe sportlasega osalesid Mehhiko, Briti Neitsisaared, Puerto Rico ja Senegal.
Kavas oli 8 spordiala. Välja jagati 39 komplekti medaleid. Uue alana oli kavas naiste 20 km distants murdmaasuusatamises.
Võistluspaigad
- Skenderija Kultuuri- ja Spordikeskus Sarajevos (4500 kohta): iluuisutamine (spordihall), jäähoki (Linnahall)
- Zetra spordikeskus Sarajevos Koševo orus (8500 kohta): kiiruisutamine (jäästaadion), iluuisutamine ja jäähoki (Olümpiahall)
- Igman – Malo Polje, 26 km Sarajevost läände: suusahüpped
- Igman – Veliko Polje, 23 km Sarajevost lõunasse: murdmaasuusatamine, kahevõistlus, laskesuusatamine
- Bjelašnica, 25 km Sarajevost lõunasse (kõrgeim tipp 2067 m): meeste mäesuusatamine
- Jahorina, 28 km Sarajevost kagusse (kõrgeim tipp 1916 m): naiste mäesuusatamine
- Trebević, 10 km Sarajevost itta: bobisõit, kelgutamine
Sportlaste olümpiakülad asusid Mojmilos (Sarajevo) ja Igmanis (Veliko Polje) ning ajakirjanike olümpiaküla Dobrinjas (Sarajevo).
Olümpiamängude avatseremoonia
Olümpiamängude organiseerimiskomitee esimees oli Branko Mikulić. Olümpiamängud avas Jugoslaavia president Mika Špiljak. Olümpiatule tõi staadionile suusataja Ivo Čermak. Olümpiatule süütas iluuisutaja Sandra Dubravčić. Olümpiavande andis mäesuusataja Bojan Križaj. Kohtunikuvande andis suusatamiskohtunik Dragan Petrović.
Mitteametlik paremusjärjestus
Koht | Riik | 4. | 5. | 6. | Punkte | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | NSV Liit | 6 | 10 | 9 | 7 | 5 | 8 | 167 |
2. | Saksa DV | 9 | 9 | 6 | 6 | 7 | 1 | 165 |
3. | Soome | 4 | 3 | 6 | 3 | 2 | 2 | 82 |
4. | USA | 4 | 4 | – | 6 | 4 | 3 | 77 |
5. | Norra | 3 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 | 71 |
6. | Rootsi | 4 | 2 | 2 | 2 | 2 | 1 | 57 |
7. | Šveits | 2 | 2 | 1 | 3 | 4* | 3 | 47,5 |
8. | Saksamaa LV | 2 | 1 | 1 | 1 | 3 | 1** | 32,5 |
9. | Tšehhoslovakkia | – | 2 | 4 | 1 | 1 | 1 | 32 |
10. | Kanada | 2 | 1 | 1 | 1 | – | 2** | 27,5 |
11. | Austria | – | – | 1 | 3 | 3* | 3 | 21,5 |
12. | Itaalia | 2 | – | – | – | 2 | 3 | 21 |
13. | Prantsusmaa | – | 1 | 2 | 2 | – | 2 | 21 |
14. | Suurbritannia | 1 | – | – | – | – | 1 | 8 |
15. | Liechtenstein | – | – | 2 | – | – | – | 8 |
16. | Jugoslaavia | – | 1 | – | – | 1 | – | 7 |
17. | Jaapan | – | 1 | – | – | – | – | 5 |
18. | Holland | – | – | – | – | 1 | 1 | 3 |
Poola | – | – | – | – | 1 | 1 | 3 | |
20. | Bulgaaria | – | – | – | – | – | 1 | 1 |
Hispaania | – | – | – | – | – | 1 | 1 |
*Meeste kiirlaskumises läksid 5.–6. koht jagamisele. **Naiste kiirlaskumises läksid 6.–7. koht jagamisele.
Spordialad
- Bobisõit
- Iluuisutamine
- Jäähoki
- Kahevõistlus
- Kelgutamine
- Kiiruisutamine
- Laskesuusatamine
- Murdmaasuusatamine
- Mäesuusatamine
- Suusahüpped
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.