1960. aasta taliolümpiamängud
1960. aasta taliolümpiamängud olid VIII taliolümpiamängud, mis toimusid 18. veebruarist 28. veebruarini 1960 Squaw Valleys.
Squaw Valley rajati spetsiaalselt talimängude tarbeks. See oli esimene olümpiamängude toimumispaik, mis polnud linn. Squaw Valley asub USA lääneosas California osariigis Sierra Nevada mäestikus, 1889 meetri kõrgusel üle merepinna. Olümpialinnaks kinnitati Squaw Valley ROK-i 50. istungil Pariisis 1955. aastal. Squaw Valley edestas otsustavas hääletusvoorus Innsbrucki 32 : 30. Teised kandideerinud linnad olid Garmisch-Partenkirchen (SFV), Innsbruck (Austria), Karachi (Pakistan), Sankt Moritz (Šveits).[1]
Korralduskomitee president oli Prentice C. Hale. Olümpiamängud avas USA asepresident Richard Nixon. Olümpiatule tõi staadionile mäesuusataja Andrea Mead-Lawrence, kes oli 1952. aastal võitnud olümpiakulla slaalomis ja suurslaalomis. Olümpiatule süütas kiiruisutaja Kenneth Henry (olümpiavõitja 500 m kiiruisutamises 1952. aastal). Olümpiavande andis iluuisutaja Carol Heiss (olümpiakuld 1960. ja -hõbe 1956. aastal).
USA postiteenistus lasi tavakohaselt välja vaid ühe olümpiamargi. Sellel oli kujutatud lumehelves ja olümpiarõngad.
Olümpiamängudel osales 30 riiki 665 sportlasega, kellest 143 olid naised. Esimest korda osales Lõuna-Aafrika Vabariik. Suurim võistkond oli Saksamaa ühendvõistkond 85 sportlasega. Edukaim riik medalite arvult oli Nõukogude Liit (7 kuld-, 5 hõbe- ja 9 pronksmedalit). Edukamad sportlased olid kiiruisutaja Lidija Skoblikova ja Jevgeni Grišin – mõlemad said kaks kuldmedalit. Enim olümpiamedaleid võitis Soome murdmaasuusataja Veikko Hakulinen (1 kuld, 1 hõbe, 1 pronks).
Spordialad
Olümpiamängudel jagati välja 27 komplekti medaleid (uuteks aladeks olid meeste 20 km laskesuusatamine ja neli võistlusala naiste kiiruisutamises; raja puudumisel jäi ära bobisõit).
- Iluuisutamine (3)
- Jäähoki (1)
- Murdmaasuusatamine (6)
- Suusahüpped (1)
- Kahevõistlus (1)
- Kiiruisutamine (8)
- Mäesuusatamine (6)
- Laskesuusatamine (1)
Viited
- ↑ "Olümpialinnade kandidaadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2009. Vaadatud 17. aprillil 2010.
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.