1956. aasta taliolümpiamängud
1956. aasta taliolümpiamängud olid VII taliolümpiamängud, mis toimusid 26. jaanuarist 5. veebruarini 1956 Cortina d'Ampezzos.
Cortina d'Ampezzo asub Põhja-Itaalias Belluno provintsis Dolomiitides Ampezzo orus, 1224 meetri kõrgusel merepinnast. Cortina d'Ampezzo kinnitati olümpialinnaks ROK-i 43. istungil Roomas 1949. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Colorado Springs (USA) ja Oslo (Norra).
Korralduskomitee president oli ROK-i liige krahv Paolo Thaon di Revel, kes oli võitnud 1920. aastal olümpiakulla vehklemises. Olümpiamängud avas Itaalia president Giovanni Gronchi (1887–1978). Olümpiatule tõi staadionile mäesuusataja Zeno Colò (olümpiakuld kiirlaskumises 1952. aastal). Tule süütas kiiruisutaja Guido Caroli. Olümpiavande andis mäesuusataja Giuliana Chenal-Minuzzo (olümpiapronks kiirlaskumises 1952. aastal).
Esimest korda ajaloos kanti talimänge üle televisioonis. See häiris kõvasti olümpiatule süütajat Guido Carolit. Tõrvik käes, uisutas ta aukülaliste looži ette ja valmistus Itaalia presidendile Giovanni Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus.
Itaalia postiteenistus andis välja neljast margist koosneva olümpiaseeria, millel oli kujutatud olümpiaehitisi.
Osalejad
Olümpiamängudel osales 32 riiki 820 sportlasega, kellest 132 olid naised. Esimest korda olid mängudel Boliivia, Iraan, Nõukogude Liit. Suurim võistkond oli Itaalial – 79 sportlast. Edukaim riik medalite arvult oli Nõukogude Liit (7 kuld-, 3 hõbe- ja 6 pronksmedalit). Edukaim sportlane oli mäesuusataja Anton (Toni) Sailer (Austria), kes sai 3 kuldmedalit. Enim olümpiamedaleid võitis Rootsi murdmaasuusataja Sixten Jernberg (1 kuld, 2 hõbedat, 1 pronks).
Eestlastest võttis olümpiamängudest Nõukogude Liidu koondise koosseisus osa kahevõistleja Uno Kajak.
Spordialad
Spordialasid oli kavas 6: suusatamine, mäesuusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, bobisõit). Välja jagati 24 komplekti medaleid (murdmaasuusatamise kava täiendati meeste 30 km ja naiste 3 × 5 km teatesõiduga).
- Bobisõit
- Iluuisutamine
- Jäähoki
- Murdmaasuusatamine
- Kahevõistlus
- Kiiruisutamine
- Mäesuusatamine
- Suusahüpped
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.