2012. aasta suveolümpiamängud
2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.
Mängud toimusid 27. juulist kuni 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal.
Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid.
Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat[1]. Olümpiamängude avamise ajaks oli Eesti sportlaste arv vähenenud 32-ni.[2] Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill[3] ja tennisist Kaia Kanepi[4].
Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist.
Eesti sportlaste osalemine
- Pikemalt artiklis Eesti 2012. aasta suveolümpiamängudel
- Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu.
- Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri.
- Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi.
- Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi.
- Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun.
- Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo.
- Judos: Martin Padar.
- Laskmises: Anžela Voronova.
- Sulgpallis: Raul Must.
- Vehklemises: Nikolai Novosjolov.
- Vibulaskmises: Reena Pärnat.
Spordialad ja ajakava
Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis.
Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall.
Esimest korda võistlesid naised poksis. Neil oli kolm kaalukategooriat. Samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel.
Avamine | Eelvõistlus | 1 | Finaal | Lõpetamine |
2012. aasta suveolümpiamängude ajakava | ||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Juuli-august | 25. | 26. | 27. | 28. | 29. | 30. | 31. | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. | 11. | 12 | Alade arv |
Avamine | ||||||||||||||||||||
Aerutamine | ● | ● | 1 | 1 | 2 | ● | ● | 4 | 4 | ● | 4 | 16 | ||||||||
Jalgpall | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | ● | 1 | 2 | ||||||
Jalgrattasport | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 3 | ● | ● | 2 | 1 | 1 | 18 | |||||
Judo | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 14 | ||||||||||||
Kergejõustik | 2 | 5 | 7 | 5 | 4 | 4 | 5 | 6 | 8 | 1 | 47 | |||||||||
Korvpall | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | 2 | ||||
Kujundujumine | ● | ● | 1 | ● | 1 | 2 | ||||||||||||||
Käsipall | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | 2 | |||
Laskmine | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 2 | 1 | 2 | 15 | |||||||||
Lauatennis | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | 4 | |||||||
Maadlus | 2 | 3 | 2 | 2 | 2 | 2 | 3 | 2 | 18 | |||||||||||
Maahoki | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | 2 | |||||
Moodne viievõistlus | 1 | 1 | 2 | |||||||||||||||||
Poks | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 3 | 5 | 5 | 13 | ||||
Purjetamine | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 2 | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 10 | |||||
Ratsutamine | ● | ● | ● | 2 | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | 2 | 6 | ||||||||
Sulgpall | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | 2 | 2 | 5 | ||||||||||
Sõudmine | ● | ● | ● | ● | 3 | 3 | 4 | 4 | 14 | |||||||||||
Taekwondo | 2 | 2 | 2 | 2 | 8 | |||||||||||||||
Tennis | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 2 | 3 | 5 | ||||||||||
Triatlon | 1 | 1 | 2 | |||||||||||||||||
Tõstmine | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 15 | |||||||||
Ujumine | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 1 | 1 | 34 | |||||||||
Veepall | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | 2 | ||||||
Vehklemine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | 10 | ||||||||||
Vettehüpped | 1 | 1 | 1 | 1 | ● | ● | 1 | ● | 1 | ● | 1 | ● | 1 | 8 | ||||||
Vibulaskmine | ● | 1 | 1 | ● | ● | ● | 1 | 1 | 4 | |||||||||||
Võimlemine | ● | ● | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 3 | 3 | 4 | ● | ● | 1 | 1 | 18 | ||||
Võrkpall | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | ● | 1 | 1 | 4 | |||
Lõpetamine | ||||||||||||||||||||
Medalid | 12 | 14 | 12 | 15 | 20 | 18 | 22 | 25 | 23 | 18 | 21 | 17 | 22 | 16 | 32 | 15 | 302 | |||
Juuli-august | 25. | 26. | 27. | 28. | 29. | 30. | 31. | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. | 11. | 12 |
Avatseremoonia
Avatseremoonia kandis pealkirja "Imede saared" ja selle lavastas filmirežissöör Danny Boyle. Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham.
Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II.
Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti: Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey.
Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell.
Olümpiapark ja võistluspaigad
Mängude jaoks ehitati Ida-Londoni endisse Stratfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark.
Võistlusareenid olümpiapargis
- Londoni olümpiastaadion – avamistseremoonia, kergejõustik, lõputseremoonia
- London Aquatics Centre – ujumine, vettehüpped, sünkroonujumine, moodne viievõistlus
- London Velopark – trekisõit
- London Basketball Arena – korvpall, käsipall
- London Handball Arena; teise nimega Copper Box – käsipall, moodne viievõistlus
- London Water Polo Arena – veepall
- Riverbank Arena – maahoki
- BMX Track – BMX
Võistluspaigad mujal Londonis
- Earls Court – võrkpall
- ExCel – poks, vehklemine, judo, lauatennis, taekwondo, tõstmine, maadlus
- Greenwich Park – ratsutamine
- Horse Guards Parade – rannavõrkpall
- Hyde Park – triatlon, pikamaaujumine
- Lords Gricket Ground – vibusport
- North Greenwich Arena – riistvõimlemine, batuudihüpped, korvpall
- The Royal Artillery Barracs – laskmine
- Wembley Arena – sulgpall, iluvõimlemine
- Wembley staadion – jalgpall (finaal)
- Wimbledoni staadion – tennis
Võistluspaigad ja -rajad mujal
- Eton Dorney – sõudmine, kanuu sprint
- Hadleigh Farm – maastikuratas
- Lee Valley White Water Centre – kanuuslaalom
- Weymouth ja Portland – purjetamine
Jalgpallistaadionid
Jalgpalliturniiride (nii meeste kui ka naiste turniiri) finaalid peeti 90 000 pealtvaatajat mahutaval Wembley staadionil. Teised staadionid:
Staadion | Linn | Mahutavus |
---|---|---|
City of Coventry Stadium | Coventry (Inglismaa) | 32 500 |
Hampden Park | Glasgow (Šotimaa) | 52 000 |
Millennium Stadium | Cardiff (Wales) | 74 600 |
Old Trafford | Manchester (Inglismaa) | 76 000 |
St James' Park | Newcastle upon Tyne (Inglismaa) | 52 409 |
Medalitabel
- Pikemalt artiklis 2012. aasta suveolümpiamängude medalitabel
Vaata ka
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 2012. aasta suveolümpiamängud |
- olympic.org/london-2012
- v
- r
- Olümpiaharta
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid)
- Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn)
- Pierre de Coubertini medal
- 1896 Ateena
- 1900 Pariis
- 1904 St. Louis
- 1908 London
- 1912 Stockholm
- 1916 Berliin(1)
- 1920 Antwerpen
- 1924 Pariis
- 1928 Amsterdam
- 1932 Los Angeles
- 1936 Berliin
- 1940 Tokyo(1)
- 1944 London(1)
- 1948 London
- 1952 Helsingi
- 1956 Melbourne
- 1960 Rooma
- 1964 Tokyo
- 1968 Mexico
- 1972 München
- 1976 Montreal
- 1980 Moskva
- 1984 Los Angeles
- 1988 Seoul
- 1992 Barcelona
- 1996 Atlanta
- 2000 Sydney
- 2004 Ateena
- 2008 Peking
- 2012 London
- 2016 Rio de Janeiro
- 2020 Tokyo
- 2024 Pariis
- 2028 Los Angeles
- 2032 Brisbane
- 1924 Chamonix
- 1928 Sankt Moritz
- 1932 Lake Placid
- 1936 Garmisch-Partenkirchen
- 1940 Sapporo(1)
- 1944 Cortina d'Ampezzo(1)
- 1948 Sankt Moritz
- 1952 Oslo
- 1956 Cortina d'Ampezzo
- 1960 Squaw Valley
- 1964 Innsbruck
- 1968 Grenoble
- 1972 Sapporo
- 1976 Innsbruck
- 1980 Lake Placid
- 1984 Sarajevo
- 1988 Calgary
- 1992 Albertville
- 1994 Lillehammer
- 1998 Nagano
- 2002 Salt Lake City
- 2006 Torino
- 2010 Vancouver
- 2014 Sotši
- 2018 Pyeongchang
- 2022 Peking
- 2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo - 2030 ?
(1)Jäid ära sõja tõttu. (2)Praegu ROK-i tunnustuseta.