Aleksander Suuman

Aleksander Suuman (õieti Aleksander Suumann; ka Sass Suuman, Suumani Sass; 25. aprill 1927 Metsaküla, Avanduse vald (tänapäeval Käru, Väike-Maarja vald) – 19. aprill 2003 Tallinn) oli eesti luuletaja ja maalikunstnik.

Lõpetas 1954. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Töötas õpetajana Rakveres ning aastast 1958 Tartu Kunstikoolis.

Suuman debüteeris 1963. aastal kassetipõlvkonna teises luulekassetis koguga "Oh seda inimest!", aga 1966. aastal ilmunud "Krähmukirjad" tegid temast ühe nende aastate armastatuima luuletaja.

Alates kogust "Kui seda metsa ees oleks" (1989) muutis Suuman oma luuletamise stiili. Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid.

Suumani loomingut on tõlgitud vene, soome, läti, leedu, kasahhi, usbeki, moldova, armeenia, gruusia ja tšehhi keelde.

Luulekogud

• "Oh seda inimest" (1963)
• "Krähmukirjad" (1966)
• "Valguse kuma sees" (1972)
• "Maa paistel" (1975)
• "Meil siin Hüperboreas" (1980)
• "Nofretetega metsas" (1986)
• "Kui seda metsa ees oleks" (1989)
• "Viru viirus" (1992)
• "Maniakk puuris" (1993)
• "Targemat ei ole" (1995)
• "Neid enam ei tehta" (1997)
• "Mälestus on metsast rohelisem" (2000)

Valikkogud

• "Sõnad sulavad taevaga ühte" (1977)
• "Kaunis on kummaline" (1988)
• "Tondihobu tõugud vetikatega" (valikkogu aastatest 1957–2002; 2002)
• "Et valgusest vestelda". Tõnu Õnnepalu koostatud valikkogu aastatest 1957–2003; 2017)

Tunnustus

• 1981 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Meil siin Hüperboreas")
• 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[1]
• 2002 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (luulekogu "Tondihobu tõugud vetikatega")

Isiklikku

Toomas Suumani, Imat Suumanni ja Aapo Puki isa.

Elas Tallinna kirjanike majas.

Viited

Kirjandus

• Toomas Liiv, "Aleksander Suuman luuletajana" – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 4, lk. 201–204
• Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk. 519–522 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa) ja bibliograafia lk. 543
• Toomas Liiv, "Kirjutavad koerale: Jessenin ja Suuman" – Looming 1997, nr. 4, lk. 546–551
• Tõnu Õnnepalu, "Kui..." – Looming 2002, nr. 5, lk. 720–741 ja nr. 6, lk. 883–900

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Aleksander Suuman

• Neeme Korv Lahkus kirjanik Aleksander Suuman, Postimees, 19. aprill 2003
• "Suumani Sass teisel pool ust.", Eesti Päevaleht, 25. aprill 2003
• Jaak Urmet "Suumani Sass näeb elu läbi kunsti", Eesti Päevaleht, 26. aprill 2002
• Marvi Taggo "Suumani Sass on alati eksinud", Eesti Päevaleht, 19. oktoober 2000
• Peeter Künstler Retsensioon Küll ikka mehed luuletavad!, Eesti Ekspress, 23. märts 2000
• Karl Martin Sinijärv "Flink Anette tervitab", Sirp
• Jürgen Rooste ARVUSTUS: Peakokaks Suumani Sass, Eesti Päevaleht, 17. mai 2002
• Rein Veidemann "Suumani tondihobu abielust tiibhobuga", Postimees, 29. detsember 2002