Ameerika maad

Iseseisvad riigid

Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus
Ameerika Ühendriigid 9 631 418 km² 298 217 215 (2006) Washington 4. juuli 1776
Antigua ja Barbuda 442 km² 81 479 (2005) Saint John's 1. november 1981
Argentina 2 791 810 km² 39 921 833 (2006) Ciudad de Buenos Aires 9. juuli 1816
Bahama 13 940 km² 323 000 (2005) Nassau 10. juuli 1973
Barbados 431 km² 279 254 (2005) Bridgetown 30. november 1966
Belize 22 966 km² 287 730 (2006) Belmopan 21. september 1981
Boliivia 1 098 581 km² 9 982 000(2006) La Paz, Sucre (1) 6. august 1825
Brasiilia 8 514 877 km² 186 405 000 (2005) Brasília 7. september 1822
Costa Rica 51 100 km² 4 401 000 (2005) San José 15. september 1821
Dominica 754 km² 78 940 (2005) Roseau 3. november 1978
Dominikaani Vabariik (Quisqueya) 48 730 km² 8 895 000 (2005) Santo Domingo 27. veebruar 1844
Colombia 1 138 914 km² 45 600 000 (2005) Santa Fe de Bogotá, D.C. 20. juuli 1810
Ecuador 256 370 km² 13 228 000 (2005) Quito 13. mai 1830
El Salvador 21 040 km² 6 881 000 (2005) San Salvador 15. september 1821
Grenada 344 km² 103 000 (2005) St. George's 7. veebruar 1974
Guatemala 108 890 km² 12 800 000 (2005) La Nueva Guatemala de la Asunción 15. september 1821
Guyana 214 970 km² 751 000 (2005) Georgetown 26. mai 1966
Haiti 27 750 km² 8 528 000 (2005) Port-au-Prince 1. jaanuar 1804
Honduras 112 492 km² 7 205 000 (2005) Tegucigalpa 15. september 1821
Jamaica 10 991 km² 2 651 000 (2005) Kingston 6. august 1962
Kanada 9 984 670 km² 32 547 200 (2006) Ottawa 1. juuli 1867
Kuuba 110 860 km² 11 382 820 (2006) San Cristóbal de La Habana 10. oktoober 1868
Mehhiko 1 972 550 km² 107 029 000 (2005) Ciudad de México 16. september 1810
Nicaragua 129 494 km² 5 487 000 (2005) Managua 15. september 1821
Panama 75 517 km² 3 232 000 (2005) Ciudad de Panamá 3. november 1903
Paraguay 406 750 km² 6 158 000 (2005) Nuestra Señora Santa María de la Asunción 14. mai 1811
Peruu 1 285 220 km² 27 968 000 (2005) Lima 28. juuli 1821
Saint Kitts ja Nevis 261 km² 42 696 (2005) Basseterre 19. september 1983
Saint Lucia 620 km² 161 000 (2005) Castries 22. veebruar 1979
Saint Vincent ja Grenadiinid 389 km² 119 000 (2005) Kingstown 27. oktoober 1979
Suriname 163 270 km² 449 000 (2005) Paramaribo 25. november 1975
Trinidad ja Tobago 5 128 km² 1 305 000 (2005) Port-of-Spain 31. august 1962
Tšiili 756 950 km² 16 432 674 (2005) Santiago de Chile(2) 12. veebruar 1818
Uruguay 176 220 km² 3 463 000 (2005) San Felipe y Santiago de Montevideo 25. august 1825
Venezuela 916 445 km² 25 730 435 (2006) Santiago de León de Caracas 21. november 1831

Märkused:
(1) La Paz on valitsuse asukoht, Sucre ametlik pealinn ja kohtuvõimu asukoht.
(2) seadusandlik kogu asub Valparaísos.

Sõltuvad alad

Ala Pindala Rahvaarv Pealinn/Keskus
Anguilla (Suurbritannia) 102 km² 12 205 (2005) The Valley
Aruba (Holland) 193 km² 102 695 (2006) Oranjestad
Briti Neitsisaared (Suurbritannia) 153 km² 22 016 (2005) Road Town
Curaçao (Holland) 444 km² 149 000 (2023) Willemstad
Falklandi saared (Suurbritannia) 12 173 km² 3060 (2005) Stanley
Gröönimaa (Taani) 2 166 086 km² 56 361 (2006) Nuuk
Guadeloupe (Prantsusmaa) 1780 km² 453 000 (2005) Basse-Terre
Kaimanisaared (Suurbritannia) 260 km² 45 017 (2005) George Town
Kariibi Madalmaad (Holland) 322 km² 27 700 (2020)
Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared (Suurbritannia) 3903 km² 2–200(1) Grytviken
Martinique (Prantsusmaa) 1128 km² 398 000 (2005) Fort-de-France
Montserrat (Suurbritannia) 102 km² 4488 (2) (2005) Plymouth(3)
Navassa (USA) 5,2 km² 0 (4)
Prantsuse Guajaana (Prantsusmaa) 83 534 km² 191 000 (2005) Cayenne
Puerto Rico (USA) 9104 km² 3 912 054 (2005) San Juan
Saint-Pierre ja Miquelon (Prantsusmaa) 242 km² 6092 (2020) Saint-Pierre
Sint Maarten (Holland) 37 km² 39 689 Philipsburg
Turks ja Caicos (Suurbritannia) 430 km² 26 288 (2005) Cockburn Town
USA Neitsisaared (USA) 352 km² 112 000 (2005) Charlotte Amalie

Märkused
(1) Puudub püsielanikkond.
(2) Umbes 8000 inimest põgenes saarelt pärast vulkaanilist aktiivsust juulis 1995, osad neist on saarele tagasi pöördunud.
(3) Pealinn de jure; linn ise jäeti maha Soufrière Hillsi vulkaanipurske tõttu. Valitsushooned asuvad Brades Estate'is, mis on seega de facto pealinnaks.
(4) Saar on nüüdisajal asustamata, see kuulub Ameerika Ühendriikide Siseministeeriumi haldusalasse.

Ameerika maad

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared