André Maurois

André Maurois [andr'e moru'a] (sündinud Émile Salomon Wilhelm Herzog; 26. juuli 1885 Elbeuf – 9. oktoober 1967 Neuilly-sur-Seine) oli Prantsuse kirjanik ja biograaf.

André Maurois sündis Normandias rikka juudi soost töösturi perekonnas. Tema isa oli Ernst Herzog ja ema Alice Herzog, sündinud Lévy-Rueff. Vanemad kolisid pärast Prantsuse-Preisi sõda Elsassist Normandiasse. Seal kuulus neile villavabrik. Pärast isa surma loobus poeg riidetootmise ärist.

Maurois õppis Rouenis Pierre Corneille' lütseumis.

Tema esimene abikaasa oli Poola krahvi tütar Jeanne-Marie Wanda de Szymkiewicz, kes õppis Oxfordi ülikoolis. 1918 sai naine närvivapustuse ja suri 1924 septitseemiasse.

Tema teine abikaasa oli Anatole France'i abikaasa Lontine Arman de Caillavet' lapselaps Simone de Caillevet.

Esimese maailmasõja ajal oli ta Prantsusmaa sõjaväes tõlk ja sideohvitser.

Pärast maailmasõda hakkas ta kirjanikuks. André Maurois oli tema varjunimi, mis sai kodanikunimeks 1947. aastal. Tema esikromaan oli teravmeelne realistlik kirjeldus sõjast. Seda saatis kohe menu nii kodumaal kui ka Suurbritannias, kus see samuti peagi ilmus. Paljud tema teosed tõlgiti kiiresti inglise keelde, sest käsitlesid inglasi või Inglismaal elanud inimesi: Byronit, Shelleyt, Disraelit, Edward VII-t.

1938 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse.

Kui algas Teine maailmasõda, määrati ta Prantsusmaa ametlikuks vaatlejaks Suurbritannia kindralstaabis. Kui Prantsusmaa 1940 rahu sõlmis, siis Maurois demobiliseeriti. Ta sõitis Kanadasse ja sealt Ameerika Ühendriikidesse, kuid jätkas võitlust Saksamaa vastu, tehes fašismivastast propagandat ja võideldes Vaba Prantsusmaa koosseisus.

Teosed

Les silences du colonel Bramble ("Kolonel Bramble'i vaikimised", 1918, eesti keeles 1937)
Les discours du docteur O'Grady
Nouveaux discours du docteur O'Grady (1947)
Un art de vivre
Climats ("Armastuse heitlikkus", 1928, eesti keeles 1930)
Les Roses de septembre
Le Peseur d'âmes
Voyage au pays des Articoles
Magiciens et Logiciens
Ariel, ou la vie de Shelley
Prométhée, ou la vie de Balzac
Olympio, ou la vie de Victor Hugo
La vie de Disraeli
Lettre à un jeune homme
Lélia ou la vie de George Sand
Don Juan ou la vie de Byron
Chantiers américains
Édouard VII et son temps
Les Mondes imaginaires
Études anglaises
Dialogues sur le commandement
Rouen
Aspects de la biographie
Journal, États-Unis 1946

Teosed eesti keeles

Raamatud

"Ariel ehk Shelley elulugu". Tõlkinud ja eessõna kirjutanud Lydia Raudsepp. EKS, Tartu 1928, 370 lk
"Armastuse heitlikkus" (romaan). Tõlkinud Olli Olesk. Noor-Eesti, Tartu 1930, 282 lk; 2. trükk: Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1960; 3. trükk: Eesti Raamat, Tallinn 1993
"Inglased: nende iseloom ja Inglismaa". Tõlkinud ja järelsõna: Aleksander Aspel. Sari Elav teadus, nr 52, EKS, Tartu 1936, 104 lk
"Kolonel Bramble’i vaikimised". Tõlkinud Peeter Raag. Looduse kroonine romaan, nr 100, Tartu 1937, 208 lk
"Juta tuhande soovi maal" (lastejutt). Originaali järgi ümber töötanud/mugandanud Aleksander Aspel. Sari Targad tähed, nr 11, kirjastus Loodus, Tartu/Tallinn 1938, 64 lk
"Doktor O’Grady kõned" (romaan). Tõlkinud Marta Pärna. Looduse kroonine romaan, nr 115, Tartu/Tallinn 1938, 200 lk
"Kunst elada" (pikem essee; raamat sisaldab ka Alaini lühema essee "Kunst olla õnnelik"). Tõlkinud ja eessõna: Aleksander Aspel. Sari Elav teadus, nr 104/105, EKS, Tartu 1940, 208 lk; 2., keeleliselt redigeeritud trükk: kirjastus AED, Tallinn 1994
"Kulla needus" (jutustused). Tõlkinud Tatjana Hallap. Loomingu Raamatukogu 1963, nr 35, 80 lk
"Kolm Dumas’d" (biograafiline romaan). Tõlkinud Immanuel Pau. Saatesõna lk 447–454 "André Maurois ja kolm Dumas’d" ning kommentaarid lk 455–467: Ott Ojamaa. Biograafiline sari, Eesti Raamat, Tallinn 1969, 470 lk
"Sir Alexander Flemingi elu" (biograafiline romaan). Tõlkinud Häidi Kolle. Eesti Raamat, Tallinn 1979, 280 lk
"Ainult klaverile" (novellid ja essee "Vestluskunstist"). Koostanud ja eessõna: Lauri Leesi. Tõlkinud: Mari-Liis Aroella, Signe Ernist, Tatjana Hallap, Guido Ivandi, Anne Kalling, Anu Lõun, Nora Kaplinski ja Linnar Priimägi. Europeia-sari, Perioodika, Tallinn 1991, 208 lk
"Perekonnaring" (romaan). Tõlkinud Victoria Traat, Eesti Raamat, Tallinn 1994, 182 lk
"Disraeli" (biograafia). Tõlkinud Kaja Riesen. Sari Persoon, Olion, Tallinn 2000, 236 lk

Üksikud lühijutud ja artiklid

"Oskus lugeda". Tõlkinud Ivar Paulson – Eesti Noorus 1940, nr 1; kordustrükk: Nukits 1998, lk 1–2
"Thanatos Palace Hotell" (novell). Tõlkinud Nora Kaplinski – Looming 1971, nr 8, lk 1222–1232 (ka kogumikus "Ainult klaverile", 1991; sama novell ilmus pealkirjaga "Hotell "Tanatos"" Matti Tootsi tõlkes järjejutuna Terviselehes 23. aprill – 28. mai 1997)
Järelsõna romaanile: Stendhal, "Punane ja must", 4. trükk, Eesti Raamat, Tallinn 1980 (järelsõna tõlkinud Häidi Kolle); sama järelsõna ka: "Punane ja must", 5. trükk, Tänapäev, Tallinn 2005
Järelsõna romaanile: Honoré de Balzac, "Isa Goriot". Tõlkinud Silvia Luksep, Eesti Raamat, 1984
Järelsõna romaanile: Gustave Flaubert, "Madame Bovary". Tõlkinud Henno Rajandi, Eesti Raamat, 1985, lk 277–288

Kirjandus

20. sajandi väliskirjandus (kõrgkooliõpik), Valgus, Tallinn 1971, lk 49–50
Aivar Kull, "Elulugudemeistri elukunst" (raamatu "Kunst elada" uustrüki arvustus) – Postimees 21. märts 1995, lk 11 ja raamatus: A. Kull, "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 46–48