Artur Taska

Artur Taska (20. jaanuar 1912 Kopli talus Väike-Verevi külas Meeri vallas – 29. september 1994 Lund, Rootsi) oli eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane. Temalt on ilmunud töid Eesti lipust ja vapist, õigusteooriast jm.

Elukäik

Õppis Elva Algkoolis ja Tartu Ühiskommertsgümnaasiumis. Aastatel 1931–1942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust.[1] 1931. aasta sügissemestril astus Eesti Üliõpilaste Seltsi.[1]

Aastatel 1933–1938 oli ta ajalehe Lõuna-Eesti toimetaja Valgas, hiljem Päevalehe toimetuses ,peale juunipööret ajalehe Kommunist kompartei elu osakonna kaastööline, seejärel 1941–1944 Kalurite Keskuse ametnik.[1]

1944. aastal põgenes Suure põgenemise ajal Rootsi.[1]

1945–1946 oli Eesti Komitee büroojuhataja ja 1946–1962 Svenska Diamant-Bergborrnings AB ametnik Stockholmis.[1]

1952. aastal sai Taska õigusteaduste doktorikraadi, kui oli kaitsnud Kieli Ülikoolis[1] doktoritöö "Die Grenzen des Küstenmeeres Estlands".

1962–1975 oli Malmöhusi lääni haigekassa osakonnajuhataja ja asedirektor Lundis.[1]

Ta oli E.E.L.K. Stockholmi koguduse esimees.

Alates 1988. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.[1]

Maetud Elva kalmistule.

Teoseid

  • "Sini-must-valge värvikolmik eesti luules" (Stockholm, 1959)[2]
  • "Enesemääramisõigusest rahvusmõrvani – Nõukogude Liidu sõnad ja teod Eesti Vabariigi ja rahva suhtes" (1965)
  • "Sini-must-valge 100 aastat" (1982)[3]
  • "Helsingi üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsis Tartus" (1983)[1]
  • "Eesti hümn" (1983)[4]
  • "Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke" (1986)[5]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Auvilistlased Eesti Üliõpilaste Selts.
  2. ↑ Sini-must-valge värvikolmik eesti luules Raamatukoi.
  3. ↑ Sini-must-valge 100 aastat Raamatukoi.
  4. ↑ Eesti hümn Raamatukoi.
  5. ↑ Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke Raamatukoi.

Välislingid

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944