David Herbert Lawrence

David Herbert Lawrence
Sünniaeg 11. september 1885
Surmaaeg 2. märts 1930 (44-aastaselt)
Vence (Prantsuse kolmas vabariik)
Alma mater
  • Londoni Ülikool
Amet kirjanik, luuletaja, maalikunstnik
[muuda Wikidatas]

David Herbert Lawrence (11. september 1885 Eastwood, Nottinghamshire – 2. märts 1930 Vence, Kagu-Prantsusmaa) oli inglise kirjanik, kes kirjutas romaane, luulet, lühiproosat, näidendeid ja esseesid. Lawrence on peamiselt realistlik, kirjutab industriaalühiskonnast ja moderniseerumise halbadest mõjudest inimese psühholoogiale.

Elulugu

D. H. Lawrence sündis Eastwoodis, Inglismaa söekaevanduslinnas. Tema isa oli söekaevur Arthur John Lawrence, ema oli endine õpetaja. 1898. aastal astus noor D. H. Lawrence Notthinghami keskkooli. 1901. aastal ta lahkus koolist ning läks tööle Haywoody vabrikusse, kust pärast ägedat kopsupõletikku pidi lahkuma.

1914. aastal abiellus ta Frieda Weekleyga. Tormiline abielu kestis kuni D. H. Lawrence'i surmani. Kirjanik maeti Prantsusmaale Vence'i, kuid tuhk viidi hiljem Taosesse New Mexicos.

Teosed

Romaanid

  • "Valge paabulind" (1911)
  • "Pojad ja armastajad" (1913)
  • "Vikerkaar" (1915)
  • "Armastavad naised" (1921)
  • "Känguru" (1923)
  • "Leedi Chatterley armuke" (1928)
  • "The Trespasser" (1912),
  • "The Lost Girl" (1920)
  • "Aaron's Rod" (1922)
  • "The Boy in the Bush" (1924)
  • "The Plumed Serpent" (1926)
  • "The Escaped Cock/The Man Who Died" (1929)
  • "The Virgin and the Gypsy" (1930)

Luuletused

  • "Uued luuletused" 1918
  • "Lõpetatud luuletused" (avaldati 1957)
  • "Love Poems and others" (1913)
  • "Amores" (1916)
  • "Look! We have come through!" (1917)
  • "Bay: a book of poems" (1919)
  • "Tortoises" (1921)
  • "Birds, Beasts and Flowers" (1923)
  • "Pansies" (1929)
  • "Nettles" (1930)
  • "Last Poems" (1932)
  • "Fire and other poems" (1940)

Teosed eesti keeles

  • "Kuninga-kobra kiirrongis" (seiklusromaan), ajalehe Vaba Maa 1920. aastate joonealuse järjejutu ümbertrükk, 156 lk (täpne ilmumisaasta teadmata)
  • "Pastori tütred" (jutustus). Tõlkinud Helmi Kivisepp. Sari "Looduse universaal-biblioteek", nr 118, Tartu 1930, 64 lk
  • "Päike" (lühijutt), tõlkinud Ants Oras – Looming 1931, nr 1, lk 53–66
  • "Preisi ohvitser" – valimikus "Inglise novelle", 1967
  • "Pojad ja armastajad" (autobiograafiline romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Henno Rajandi. Eesti Raamat, Tallinn 1985, 432 lk; 2. trükk: Eesti Päevalehe raamat, nr 10, Tallinn 2005
  • "Neitsi ja mustlane" (jutustus). Tõlkinud Mati Soomre; järelsõna Richard Aldington, LR 1987, nr 23/24, 92 lk
  • "Nahkhiir"; "Kilpkonna armumäng"; "Madu" (luuletused). Tõlkinud ja järelmärkus: Mart Mäger – Looming 1992, nr 2, lk 147–151
  • "Lady Chatterley armuke" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Mati Soomre. Tuum, Tallinn 1993, 348 lk; 2. trükk: Tänapäev 2007
  • "Klaver"; "Koolibri"; "Baieri emajuured"; Surmalaev I-X (luuletused). Tõlkinud Krista Mits – Vikerkaar 1995, nr 11, lk 8–14
  • "Mees, kes suri". Tõlkinud ja järelsõna: Anne Lange; Loomingu Raamatukogu 1998, nr 39, 56 lk
  • "Koha vaim" (essee). Tõlkinud ja kommenteerinud Meelis Leesik – Akadeemia 1999, nr 3, lk 595–605
  • "Vikerkaar" (romaan). Tõlkinud Asta Blumenfeld. Eesti Raamat, Tallinn 2000, 576 lk
  • "Lepatriinu" (novellid). Tõlkinud ja järelsõna: Aet Varik. LR 2000, nr 7, 88 lk
  • "Armastavad naised" (romaani "Vikerkaar" järg). Tõlkinud Asta Blumenfeld. Eesti Raamat, Tallinn 2002, 590 lk
  • "Kapteni nukk" (jutustus). Tõlge: Eva Luts. Fantaasia, Tartu 2003, 98 lk
  • "Mees, kes armastas saari" (valimik lühijutte). Tõlkinud Aulis-Leif Erikson. Odamees, Tallinn 2004, 134 lk
  • "Preisi ohvitser" (sisaldab ka jutustusi "Päike" ja "Vari roosiaias"). Tõlkinud Margit Peenoja ja Liisa Pint . Fantaasia, Tartu 2004, 72 lk
  • "Rebane" (jutustus). Tõlge: Eva Luts. Fantaasia, Tartu 2004, 64 lk
  • "Ema ja tütar" (valik lühijutte). Tõlkinud Sirje Keevallik, Leelo Keevallik ja Malle Klaassen. Sari "Klassikalised lood", Eesti Raamat, Tallinn 2009, 256 lk
  • "Sulismadu" (romaan). Tõlkinud Urve Hanko. Eesti Raamat, Tallinn, 2011. 462 lk.

Kirjandus

  • Ants Oras, "In memoriam David Herbert Lawrence" – Looming 1930, nr 3, lk 365–368
  • Ants Oras, "D. H. Lawrence'i puhul" – Looming 1931, nr 1, lk 105–108
  • Doris Kareva, "Mõni sõna D. H. Lawrence'ist" ("Lady Chatterley armuke" pole pornoklassika, vaid ideeromaan) – Postimees 18. mai 1993, nr 113, lk 7; ka D. Kareva raamatus "Tähendused", Tallinn 2007, lk 100–103
  • Bertrand Russell, "Valik esseid". Tõlkinud Erkki Sivonen, Hortus Litterarum, Tallinn 1994, lk 240–245 (essee "D. H. Lawrence" 1956. aastast)
  • Hannes Varblane, "Ilmavallas", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 87–95 (raamatute "Pojad ja armastajad" ja "Neitsi ja mustlane" arvustused)
  • Joachim Scholl, "Romaanid: 20. sajand. Sajandi suurimad romaanid". TEA Kirjastus, Tallinn 2005 ("Lady Chatterley armuke" – lk 80–85)

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: David Herbert Lawrence
  • Kärt Hellerma, "Suur romantiline tundedraama" (romaani “Vikerkaar” arvustus). Sirp, 28. september 2001, lk 7
  • Kärt Hellerma, "Sajanditagune siiras romantika, mida katab mürgiudu" (romaani “Armastavad naised” arvustus). Eesti Päevaleht: Arkaadia, 23. august 2002 lk 16
  • Hannes Varblane, "D. H. Lawrence pühendas elu elamisele". Eesti Päevaleht: Arkaadia, 16. detsember 2005, lk 16