Eesti Aleksandrikooli peakomitee
Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 1870–1884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. 1883. aastal tegutses Eestis 139 ja väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Pea- ja abikomiteed olid Eesti Aleksandrikooli liikumise organisatsiooniliseks väljundiks.
7. juulil Helmes toimunud eesti rahvuslaste koosolekul valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee järgnevas koosseisus:
- Jakob Hurt, peakomitee president
- Wilhelm Eisenschmidt, laekahoidja
- Johann Voldemar Jannsen, laekahoidja abi
- Johann Köler
- Carl Robert Jakobson (liige kuni surmani 1882)
- Jüri Rosenberg (liige kuni 1877)
- Hans Wühner
- Joosep Kapp
- Jaan Adamson
- Hain Henno
- Jaan Wühner
- Jaan Tammann
- Friedrich Reinhold Kreutzwald, auliige
1871. aastal sai koopteerimise teel peakomitee liikmeks ja kirjatoimetajaks Rudolf Kallas. 1877. aastal valiti peakomitee asepresidendiks Andreas Kurrikoff, kelle ülesandeks sai rahakogumise organiseerimine Põhja-Eestis. Samal aastal valiti peakomitee liikmeks Jüri Rosenbergi asemele Tallinnas arstina tegutsenud Heinrich Rosenthal. Peakomitee liikmeiks on olnud veel vaimulik Mihkel Jürmann ja talunik Jaan Kurrik.
1880. aastate algul soovis Johann Köler Aleksandrikooli kapitalist laenu saada, Jakob Hurt oli aga selle vastu. Aleksandrikooli abikomiteed toetasid enamuses Kölerile laenu andmist ning otsustasid Hurda 1883. aastal peakomitee presidendi kohalt tagandada ning valisid uueks presidendiks Köleri. Hurt aga ei aktsepteerinud sellist otsust ning pöördus valitsuse poole taotlusega abikomiteed sulgeda. Tüli päädis sellega, et siseministri otsusega suleti 1884. aasta lõpul kõik Aleksandrikooli komiteed. Kogutud raha paigutati riigikassasse ning selle eest avati 1888. aastal Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool.
Aleksandrikooli liikumine on ületähtsustatud hilisema kirikuvaenuliku historiograafia poolt, vaikides täiesti maha rahva annetused uute kirikuhoonete ehitamiseks 19. sajandil. Nii annetati ainuüksi Tallinna Kaarli kiriku ehitamiseks kuni 1885. aastani 88 300 rubla[1]. Venestamisajast venekeelne Aleksandrikool suleti 1906. aastal, aga Tallinna Kaarli kirikus peetakse eestikeelseid jumalateenistusi tänapäevani.
Viited
- ↑ Tiina-Mall Kreem. Neitsi valge linikuga. Tuna, 2008, nr. 4, lk. 27
