Eesti Julgeolekupolitsei ja SD

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolizei und SD Estland) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD moodustamine

Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt 1941. aasta suvel taastati piirkondlikud eesti politseiasutused Eesti Vabariigis tegutsenud politseiasutuste eeskujul maakondlike prefektuuridena, mille juures tegutsesid kriminaalpolitsei ja poliitilise politsei referentuurid. Eestlastest koosneva Politsei ja Omakaitse juhiks nimetas Eesti Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus 22. septembril 1941 kolonel Johannes Soodla. Formeerus Politsei ja Omakaitse Valitsus (POV), mis sai kindla struktuuri 28. oktoobriks 1941. POV jagunes kolmeks inspektuuriks ja neljaks osakonnaks. Sellele allusid omakaitse, välispolitsei, poliitiline politsei, kriminaalpolitsei, tuletõrje ja piiriomakaitse. Koos Saksa vägedega sisenes 1941. aasta suvel Eestisse mobiilne Saksa Julgeolekupolitsei üksus Sonderkommando 1a eesotsas SS-Sturmbannführer dr Martin Sandbergeriga. 5. detsembrist 1941, kui Eestis astus ametisse Saksa tsiviilvalitsus, kandis see üksus nime Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis (Deutsche Sicherheitspolizei und SD Estland). Sandbergerist sai Saksa Julgeolekupolitsei ja SD komandör Eestis (Kommandeur der Deutschen Sicherheitspolizei und SD Estland).^[1]

Mais 1942 toodi poliitiline ja kriminaalpolitsei POV alluvusest välja ja loodi nende baasil Saksa Julgeolekupolitsei eeskujul Eesti Julgolekupolitsei. Senine eesti poliitilise politsei juht Ain Mere sai uue loodava Eesti Julgeolekupolitsei juhiks. Ametlikult sai uue loodava politsei sünnikuupäevaks 1. mai 1942, kuigi sisedirektor Oskar Angeluse käskkiri on allkirjastatud 11. mail 1942.^[2]

Tallinnas asus Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Toompuiestee 4 asunud endises Tallinna Toompea Kaarli kogudusele kuulunud hoones. Eesti Julgeolekupolitsei allutati Saksa Julgeolekupolitsei ja SD komandörile Eestis. Ametlikult allutati see ka Eesti Omavalitsuse juhile dr Hjalmar Mäele, kuid see viimane alluvusvahekord oli puhtformaalne ja tehtud propaganda huvides (Martin Sandberger: "Eesti Julgeolekupolitsei on Saksa Julgeolekupolitseiga ühendatud, üksnes väljapoole on teatavaks tehtud, et EJP on formaalselt allutatud Esimesele Maadirektorile dr Mäele, et hädavajalikku usalduslikku vahekorda eesti rahva poolt Eesti Julgeolekupolitsei suhtes mitte rikkuda" (Die estnische Sicherheitspolizei ist der deutschen Sicherheitspolizei eingegliedert, lediglich nach aussen hin wurde eine formale Unterstellung der estnischen Sicherheitspolizei unter den Ersten Landesdirektor Dr. Mäe bekanntgeben, um das dringend notwendige Vertrauensverhältnis der estnischen Bevölkerung zur estnischen Sicherheitspolizei nicht zu beeinträchtigen. Kommandeur der Sicherheitspolizei und des SD in Estland. Jahresbericht 1941/1942).^[3]

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ülemad

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ülemad olid

• Ain Mere 1. maist 1942 kuni 31. märtsini 1943;
• Julius Ennok^[4] 1. aprillist 1943 kuni oktoober 1943; veebruarist septembrini 1944
• Arnold Viiding, kes asendas Ennokit 28. oktoobrist 1943 14. veebruarini 1944.

„SISEDIREKTORI KÄSKKIRI

Nr. 201 11. mail 1942

Avaldan kindralkomissari määruse Eesti Julgeolekupolitsei asutamise kohta:

§ 1. Eesti poliitiline ja kriminaalpolitsei ühendatakse ning moodustatakse neist üks asutis, nimetusega "Eesti julgeolekupolitsei"

§ 2. Eesti Julgeolekupolitsei allub vahetult Eesti Omavalitsuse juhile. Eesti Julgeolekupolitsei juht allub isiklikult ja vahetult Eesti Omavalitsuse juhile.

§ 3. Eesti Omavalitsuse juht nimetab ametisse kõik Eesti Julgeolekupolitsei ametnikud.

§ 4. Käesoleva määruse põhjal võib Eesti Omavalitsuse juht avaldada teostamiskäskkirja.

§ 5. Käesolev määrus jõustub 1. mail 1942“

– Osk. Angelus Sisedirektor

Juhid ja struktuur

Dienstelle Reval oli jaotatud 2 sektoriks – Saksa sektor A ja Eesti sektor B.

Eesti sektor B:

• Juht (Gruppenleiter B) Ain Mere
• B 1. osakond (Abteilung B I)- kapten (hauptmann) Vladimir Tiit
  • B 1. A Referentuur (Inspektsion) – referent – kapten/Relva SS Obersturmführer Eduard Kongas; 03.1944– Relva SS Obersturmführer Manivald Randla;
  • B 1. B Referentuur, piiripolitsei (Grenzpolitzei) – referent – major Aleksander Reinhold, Relva SS Untersturmführer Paul Kompus;
  • B 1. C Referentuur, Koonduslaagrid(Konzentrazionlager) – referent – major Jüri Valge, (vt. Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis)

 Pikemalt artiklites Vaivara koonduslaager, Klooga koonduslaager, Jägala koonduslaager ja Tartu koonduslaager

 Pikemalt artiklis Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager, Murru Töö- ja Kasvatuslaager nr 2, Tartu Töö- ja Kasvatuslaager^[5], Jägala Töö- ja Kasvatuslaager (TKL nr 3)

• • B 1. D Referentuur – referent – dr. Georg Kull, Boris Trelin (Gesundheitswesen).
• B 2. osakond, peronal ja väljaõpe (Abteilung B II-Personal und Ausbildung) – kapten Johannes Unt,
  • B 2. A Referentuur, haridus ja koolitus (Erziehung und Ausbildung) – referent – kapten Udo Parrest; Relva SS Untersturmführer Rudolf Niineste
  • B 2. B Referentuur (Personal) – referent – major Peeter Juhalain,
  • B 2. C Referentuur, distsiplinaar- ja kriminaalasjad (Disziplinar und strafsachen) – referent – major Nikolai Piigert,
• B 3. osakond (Abteilung B III), haldusõigus (Werwaltung Recht) – Eduard Raig,
  • B 3. A Referentuur, arvepidamine ja rahandus (Rechnung und geld) – referent – ülemleitnant (Oberltn.) Richard Niineste; Evald Piirisild
  • B 3. B Referentuur, toit ja varustus (Verpflenung und Ausbüstung) – referent – kapten Rudolf Mägi; Arnold Hinnom (16.1.1944–); August Tomberg,
  • B 3. C Referentuur, relvastus (Waffen) – Referent – kapten Voldemar Saarni; Lembit Karjel
  • B 3. D Referentuur, seadus (Recht) – Referent – Alfred Raudava; Enno Limvere
• B 4. osakond (Abteilung B IV – Politische politzei) – Poliitiline Politsei - Julius Ennok; Relva SS Obersturmführer Ervin Viks,
  • B 4. A Referentuur, Kommunism ja vaenlase propaganda (Kommunismus und feindpropaganda) – Referent – kapten Hugo Okasmaa; Eduard Uduste
  • B 4. B Referentuur, reaktsioon ja emigrandid (Reaktion, emigranten) – referent – Avo Lohuaru; Ernst Pärnsoo,
  • B 4. C Referentuur, spionaaž (Spionagen) – referent -August Peetso; Ernst Pärnsoo,
  • B 4. D Referentuur, jälitamine (Überwahtung) – referent – Herbert Ploom ; Ernst Pärnsoo,
  • B 4. E Referentuur – referent – Jaan Pert; Edmund Vabaoja,
  • B 4. F Referentuur (Gegnerforschung) – referent – (vakantne);
  • B 4. G Referentuur, postikontroll (Postkontrolle) – referent – major Nikolai Valge,
• B 5. osakond, kriminaapolitsei (Abteilung B V Kriminalpolitzei)– kriminalrat./Relva SS Obersturmführer Ernst Hansar,
  • B 5. A Referentuur, üldküsimused (Allgem. Fraden) – referent – Voldemar Jaakli; Robert Linde,
  • B 5. B Referentuur, rasked kuriteod (Kapitalvelbrechen) – referent – Robert Linde; Priit Toone,
  • B 5. C Referentuur, kelmused (Betrug) – referent: Ralf Ibrus; Relva SS Untersturmführer Riho Sammalkivi;
  • B 5. D Referentuur, seksuaalkuriteod (Sittlichkeitsverb) – referent: (vakantne) ,
  • B 5. E Referentuur, muud kuriteod (Sonstigedelikte) – referent – (vakantne),
  • B 5. F Referentuur, kriminalistika (Krim.Techn.Institut)– referent – dr. Hans Laur ;
• B 6. osakond, infokeskus (Abteilung B VI Auskunft) - kapten Vladimir Tiit,
  • B 6. A Referentuur, seltskondlik tegevus (Gemeinschaftsleben)
  • B 6. B Referentuur, Volkstum – referent
  • B 6. C Referentuur, kultuur (Kultur) – referent
  • B 6. D Referentuur, majandus, (Wirtschaft) – referent
  • B 6. F Referentuur, infokeskus (Auskunft) – referent
• B 7. osakond, rahvusküsimused(Abteilung B VII Volkstum) – kolonelleitnant Arnold Sinka,
  • B 7. A Referentuur eestlased (Esten)– referent – Herbert Rebasso,
  • B 7. B Referentuur, soomlased ja ingerlased (Finnen und Ingern) – referent – leitnant Leo Yllö ,
  • B 7. C Referentuur, venelased, rootslased – referent – (vakantne) Russen, Schweden un sonstige – ?
• Julgeolekupolitsei kool (Tallinnas, Lai tänav 23) – ülem lendur-kapten Johannes Unt; Relva SS Obersturmführer Arnold Viiding^[6]

Saksa sektor A

• juht (Gruppenleiter) SS-Obersturmbannführer Eduard Ullmann

 Pikemalt artiklis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD

Saksa ametnikel oli peamiselt järelevalvefunktsioon, kuid kõik olulisemad otsused, sealhulgas enamiku surmaotsuseid, kinnitas siiski Julgeolekupolitsei ja SD ülem isiklikult.

Julgeolekupolitsei ja SD aparaat oli üsna suur: 1. juulil 1942 allus Martin Sandbergerile 139 sakslast, lisaks Fritz Störzi staabikompanii, mis kuulus Relva-SSi koosseisu ja 102 eestlast saksa sektoris.

Eesti Julgeolekupolitseisektoris oli 873 ametnikku, lisaks 259 meest SD-erikompaniis ja 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljonis (1. Estnische Sicherheitspolizei-Bataillon der SD).

Piirkondlikud asutused

Kuni maini 1942 kuulus riigivastaste kuritegudega tegelev poliitiline politsei, Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse kohaliku politseiprefektuuri koosseisu.

• Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
• Eesti Julgeolekupolitsei Tallinna Peavälisosakond
• Eesti Julgeolekupolitsei Narva Peavälisosakond, ülem major Ernst Laigo
  • Eesti Julgeolekupolitsei Narva Haruosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Tartu Peavälisosakond, ülem Voldemar Aasoja, asukoht Riia tänav 85, Tartu.
  • Eesti Julgeolekupolitsei Tartu Peavälisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Pärnu Peavälisosakond, ülem Arkadi Visnapuu
  • Eesti Julgeolekupolitsei Pärnu Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Haapsalu Välisosakond
• Eesti Julgeolekupolitsei Võru Välisosakond
  • Eesti Julgeolekupolitsei Võru Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Kiviõli Välisosakond
• Eesti Julgeolekupolitsei Petseri Välisosakond
  • Eesti Julgeolekupolitsei Petseri Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Paide Välisosakond
  • Eesti Julgeolekupolitsei Paide Haruosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
  • Eesti Julgeolekupolitsei Paide Välisosakonna Kriminaalpolitsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakond
  • Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
  • Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakonna Kriminaalpolitsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Kuressaare Välisosakond
  • Eesti Julgeolekupolitsei Kuressaare Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
• Eesti Julgeolekupolitsei Valga Välisosakond
  • Eesti Julgeolekupolitsei Valga Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Jahikomando

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD piirkondlikud üksused

• Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, keskaparaat ja vastutas ka Tallinna ja Harju maakonna eest^[7]
  • Paide

„OBJEKTIIVSE HINNANGU ANDMISEKS- Analoogseks repressiivorganiks oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse vastuluure, eriosakondade, salajas-poliitilise osakondade ja Erinõupidamiste süsteem, mille tulemusena represseeriti (tapeti ja küüditati nõukogude koonduslaagritesse (GULAG)i Nõukogude võimu vastased)“

Viited

Kirjandus

• Ruth Bettina Birn, "Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944: Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart." Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006.[1], [2]
• Argo Kuusik, "Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944: Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis" (Tallinn, Riigiarhiiv, 2002).
• Argo Kuusik, "Saksa politseisüsteem Eestis 1941–1944"
• SS tegutseb. Dokumentide kogumik SS-kuritegude kohta. Eesti Riiklik Kirjastus 1963

Välislingid

• Saksa salapolitsei Eestis ja eestlased Saksa salapolitseis
• Isamaaliitlane, kellest sai timukas", Pekka Erelt EE 06.06.2002
• Kaks julgeoleku-SD meest, kes teavad inglaste osalemisest Tallinna pommitamises