NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
Главное управление государственной безопасности НКВД СССР (vene keeles) [1]
ГУГБ НКВД СССР (vene keeles)
Lühend NSVL RJRK
Asutatud 1934–1941;1941–1943
Tegevuse lõpetanud 1943
Tüüp riiklik julgeolek
Peakorter Lubjanka väljak, Moskva
Tegevuspiirkond NSV Liit

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) baasil loodud Riikliku Julgeoleku Peavalitsus eksisteeris 1934. aasta 10. juulist kuni 1941. aasta 3. veebruarini ja 1941. aasta 20. juulist kuni 1943. aasta 14. aprillini.[2]

3. veebruaril 1941 kujundati asutus ümber Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks (NKGB) ja muutus sellega iseseisvaks rahvakomissariaadiks.

Põhilised allasutused riikliku julgeoleku tagamisel 1934:

  • Eriosakond – sõjaväe ja sõjalaevastiku vastuluure ja lojaalsuskontroll
  • Salajas-poliitiline osakond (Секретно-политический отдел; СПО) – võitlus vaenulike poliitiliste parteide ja nõukogudevastaste elementidega (poliitiline politsei).
  • Majandusosakond – vastuluure ja kontrrevolutsiooni ja kahjurlusevastane võitlus rahvamajanduses
  • Välisosakond (Иностранный отдел; ИНО) – välisluure, teadus-tehniline luure ja majandusluure
  • Operatiivosakond (Оперативный отдел) – partei juhtkonna ja valitsuse kaitse, läbiotsimised, arreteerimised, varjatud jälgimine
  • Spetsosakond (Специальный отдел) – šifreerimistöö, andmete salastatuse kindlustamine asutustes,
  • Transpordiosakond (Отдел транспорта и связи; ТО) – võitlus kahjurlusega ja diversioonidega transpordivahenditel (vt Transpordiosakond)
  • Arvestus- ja statistika osakond (Учетно-регистрационный отдел, УРО) – operatiivarvestused, statistika ja arhiiv

NSV Liidu SARKi RJPV juhid

NSV Liidu SARKi RJPV organisatsioon

RJPV struktuur 1. jaanuaril 1935

28. novembril 1936 likvideeriti NSV Liidu SARKi RJPV Majandusosakond, mis taasloodi 29. septembril 1938 juba NSVL SARKi Majanduse Peavalitsusena.

25. detsembril 1936 nimetati RJPV nn operatiivteenistused ümber numbrilisteks osakondadeks.

RJ Peavalitsuse struktuur, detsember 1936 – juuni 1938

Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse – ülem Jakov Agranov (Яков Саулович Агранов), 29. detsember 1936 – 15. aprill 1937; Mihhail Frinovski

  • NSV Liidu SARKi RJPV 1. osakond (NSV Liidu RKN ja ÜK(b)P juhtkonna ihukaitse ja valveosakond), ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar Karl Pauker, Izrail Dagin (1895–1940);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 2. osakond operatiivosakond (varjatud jälgimised jne) (Оперативный отдел ГУГБ) ülem: 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Nikolai Nikolajev-Žurid (1897-1940), Ans Zalpeter (1899–1939);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 3. osakond (vastuluureosakond) (3 отдел (КРО) ГУГБ) (moodustati kahjurluse ja rahvavaenlaste vastu, Majandusok. ja Eriosak. baasil) ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar Lev Mironov (1895-1938; ru), Aleksandr Minajev-Tsikanovski (1888–1939);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 4. osakond (salajas-poliitiline osakond) (4 отдел (СПО) ГУГБ) ülem: 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Vladimir Kurski (1897-1937), Jakov Agranov (15. aprill – 17. mai 1937), Mihhail Litvin (1892–1938);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond (eriosakond) (5 отдел (OO) ГУГБ) ülem: 2. järgu riikliku julgeoleku komissar Grigori Leplevski (1896-1938; ru), Nikolai Nikolajev-Žurid;
  • NSV Liidu SARKi RJPV 6. osakond (transpordi- ja sideosakond), Transpordi- ja sidesfääri kontrolli osakond) (6 отдел (TO) ГУГБ), ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar Aleksandr Šanin (1894-1937), Mihhail Volkov (1900–1939);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 7. osakond (7 отдел (ИНО) ГУГБ) (välisluure), ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar Abram Slutski
  • NSV Liidu SARKi RJPV 8. osakond (8 отдел (УСО) ГУГБ), arvestus-registratsiooni osakond), ülem riikliku julgeoleku major Vladimir Tsesarski (1895-1940)
  • NSV Liidu SARKi RJPV 9. osakond (9 отдел (OO) ГУГБ) (šifreerimisosakond), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Gleb Boki, Isaak Šapiro (1895–1940);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 10. osakond (10 отдел (Тюремный отдел) ГУГБ) (Vanglate osakond), ülem riikliku julgeoleku vanemmajor Jakov Veinštok (1899–1939)
1937. aastal moodustas NSV Liidu siseasjade rahvakomissar Nikolai Ježov (1895–1940) asutuse 9 osakonna asemele 12.
  • NSV Liidu SARKi RJPV 11. osakond (11 отдел (ВО, Отдел водного транспорта, шоссейных дорог и связи) ГУГБ), veetranspordiosakond, eraldati 14. juulil 1937 Transpordiosakonnast) – Viktor Jartsev (1904–1940)
  • NSV Liidu SARKi RJPV 12. osakond (12 отдел (OOT, Отдел оперативной техники) ГУГБ, operatiivtehnika osakond, eraldati 7. augustil 1937 NSV Liidu SARKi RJPV 2. osakonnast (operatiivosakonnast) – Semjon Žukovski (1896–1940).
1938. aasta 19. juunil nimetati OTO SARK-i käskkirjaga № 00378 2. Spetsosakonnaks “2-й спец. отдел”. Ülemad: Алехин М.С. (kt) 9. juuni –13. september 1938, Лапшин Е.П. 15. september – 29. september 1938.
28. märtsil 1938 võeti ÜK(b)P KK Poliitbüroo poolt määrus SARKi reorganiseerise ja RJRK likvideerimise kohta. 1938. aasta aprillist kuni 1938. aasta juuni kui toimus NSVL SARK-i 1., 2. ja 3. Valitsuse moodustamine ja komplekteerimine, tegutsesid paralleelselt ka vanad RJRK osakonnad.

Riikliku Julgeoleku Valitsus, juuni 1938 – september 1938

Управление государственной безопасности

NSV Liidu SARKi käskkirjaga № 00362, moodustati 9. juunist 1938 uued NSVL SARKi operatiiv-tšekistlikud valitsused:

  • NSV Liidu SARKi RJV 1. osakond (NSV Liidu RKN ja ÜK(b)P juhtkonna ihukaitse ja valveosakond), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Izrail Dagin (1895–1940);
  • NSV Liidu SARKi RJV 2. osakond operatiivosakond (varjatud jälgimised jne) (Оперативный отдел УГБ), ülem: riikliku julgeoleku vanemmajor I. Popašenko;
  • NSV Liidu SARKi RJV 3. osakond (vastuluureosakond) (3 отдел (КРО) УГБ), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Nikolai Nikolajev-Žurid;
  • NSV Liidu SARKi RJV 4. osakond (salajas-poliitiline osakond) (4 отдел (СПО) УГБ) ülem: riikliku julgeoleku major A. Žurbenko;
  • NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond (5 отдел (ИНО) УГБ) (välisluure), ülem riikliku julgeoleku major Z. Passov;
  • NSV Liidu SARKi RJV 6. osakond (järelevalve miilitsa, tuletõrje ja sõjakomissariaatide üle) (6 отдел УГБ), ülem riikliku julgeoleku major I. Morozov;
  • NSV Liidu SARKi RJV 7. osakond (kaitsetööstus) (7 отдел (оборонной промышленности)), ülem riikliku julgeoleku major L. Reihman;
  • NSV Liidu SARKi RJV 8. osakond (tööstus) (8 отдел (промышленный)), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Aleksandr Minajev-Tsikanovski;
  • NSV Liidu SARKi RJV 9. osakond (põllumajandus) – .

Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, september 1938 – 1941

Riikliku Julgeoleku Peavalitsus – ülem Lavrenti Beria, Vsevolod Merkurov

  • NSV Liidu SARKi RJPV 1. osakond (NSV Liidu RKN ja ÜK(b)P juhtkonna ihukaitse ja valveosakond) (1 отдел ГУГБ), kus 24 jaoskonda. Ülem: Nikolai Vlasik (1896–1967; ru);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 2. osakond (salajas-poliitiline) (2 отдел (СПО) ГУГБ), kus 12 jaoskonda. Ülem: Pjotr Fedotov (1900–1963; en);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 3. osakond (vastuluureosakond) (3 отдел (КРО) ГУГБ), kus 19 jaoskonda. Ülem: Trofim Kornijenko (1906–1971) (25.06.39 – 26.09.40), kohakaasluse alusel Pavel Fedotov[viide?];
  • NSV Liidu SARKi RJPV 4. osakond (eriosakond) (4 отдел (ОО) ГУГБ), kus 12 jaoskonda (5 отдел (ИНО) ГУГБ), kus 17 jaoskonda. Ülem: Viktor Botškov (1900–1981) (28.12.38 – 23.08.40), Anatoli Mihejev (1911–1941);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond (välisluure) (5 отдел (ИНО) ГУГБ), kus 17 jaoskonda. Ülem:Pavel Fitin (1907–1971);
  • NSV Liidu SARKi RJPV 6. osakond (sõjaväestatud organisatsioonide lojaaluskontroll),
  • NSV Liidu SARKi RJPV 7. osakond (Spetsiaalosakond) (7 отдел (шифровальный) ГУГБ), kus 8 jaoskonda. Ülem: Aleksei Kopõtsev (1912–?)
  • Uurimisosakond (Следчасть ГУГБ). Osakonna ülem ja ka RJPV ülema asetäitja Vassili Sergijenko (1903–1982) (04.09.39–26.02.40), Anatoli Jesaulov (1905–1954). Eraldi RJPV Uurimisosakond moodustati 1939. aasta 4. septembril pärast ühise SARKi Uurimisosakonna jaotamist Majanduse PV, Riikliku julgeoleku PV uurimisosakonnad.
  • Uurimisosakond (Следчасть ГУГБ, uurimisosakond)

RJRK struktuur 1941, 1943–1946

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Teenistus RJPV-s ja eriauastmed

7. oktoobrist 1935 kuni 1943. aastani Riikliku Julgeoleku Peavalitsuses kasutusel olnud eriauastmed.

 Pikemalt artiklis Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
Eelnev
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus (1923–1934) 		NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
1934–1941 		Järgnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941 ja 1943–1946

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Владимир Филиппович Некрасов: МВД России : энциклопедия., 2002 lk.115
  2. ↑ Riigi Teataja

Välislingid

  • Riikliku Julgeoleku üksuste nimemuutused (vene keeles)
  • Таблица 1. Условные обозначения основных оперативных отделов НКВД СССР в 1936—1941 гг.
  • Таблица 2. Условные обозначения основных оперативных подразделений НКВД—НКГБ в 1941—1946 гг.
  • Руководство НКВД под этническим углом зрения
  • NKVD biograafiad