NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.

Nõukogude luureteenistuste ajalugu

Tšekaa (1917–1922) Vene SFNV NKVD GPU (1922–1923) NSVL SNK OGPU (1923–1934) NSVL NKVD (1934–1946) NSVL NKGB (1941, 1943–1946) NSVL MGB (1946–1953) NSVL MVD (1946–1954) NSVL MN KGB (1954–1978) NSVL KGB (1978–1991) NSVL MSB (1991)

v r

3. veebruaril 1941 lahutati NSV Liidu SARK-i koosseisus olnud siseriikliku ja riikliku julgeoleku eest vastutavad ametkonnad ning riiklik julgeolek muutus iseseisvaks rahvakomissariaadiks, mille ülesaaneteks olid:

• а) luuretöö teostamine välismaal;
• б) võitlus välisriikide õõnestus-, spionaaži, diversiooni ja terroristliku tegevusega NSV liidus (väljaarvatud Punaarmee ja Sõjamerelaevastiku väekoondistes ja asutustes ning NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägedes);
• в) võitlus igasuguste nõukogudevastaste elementidega ja nende ilmingutega erinevates NSV Liidu elanikkonnakihtides, tööstuses, transpordis, sidesüsteemis, põllumajanduses jm;
• г) partei- ja valitsusjuhtide kaitse.

Struktuuriüksused ja põhilised ülesanded 1941. aasta märtsist

NSV Liidu RJRK-i juhid 1941. aastal

Rahvakomissariaadi juhtkonda kuulus: riikliku julgeoleku rahvakomissar ja tema asetäitjad;

• 3. veebruar – 20. juuli 1941, Vsevolod Merkulov, NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar;
  • Ivan Serov – NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja;
  • Bogdan Kobulov NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja;
  • Mihhail Gribov, NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja kaadrite alal;

NSV Liidu RJRK-i organisatsioon, 1941. aastal

• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Sekretariaat;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Luurevalitsus, NSV Liidu välisluure, teadus-tehniline luure ja majandusluure,
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Salajas-Poliitiline Valitsus (Секретно-политическое управление) – võitlus nõukogude võimu vastaste vaenulike poliitiliste parteide ja nõukogudevastaste elementidega.
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Uurimisosakond,
• Moskva Kremli komandandi Valitsus,
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. osakond, "Valitsuse kaitse" ÜK(b)P juhtkonna ja valitsuse kaitse(15. augustil 1941 kaitses alljärgnevaid isikuid: Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov, Anastass Mikojan, Andrei Andrejev, Georgi Malenkov, Nikolai Voznessenski, Aleksandr Štšerbakov, Nikita Hruštšov, Kliment Vorošilov, Semjon Timošenko, Georgi Dimitrov, Andrei Ždanov, Nikolai Švernik, Semjon Budjonnõi, Aleksandr Vassilevski, Georgi Žukov, Boriss Šapošnikov, Lazar Kaganovitš, Mihhail Kalinin, Vsevolod Merkulov, Nikolai Bulganin, Andrei Võšinski, Vassili Ulrich ja Maksim Litvinov) ,
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakond, "arvestus",
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 3. osakond, "läbiotsimised, vahistamised, varjatud jälgimine"
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. osakond, "operatiivtehnika",
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 5. osakond, "šifreerimine",
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Kaadriosakond,
• Haldus- ja majandus- ning finantsosakond.

Kuni reorganiseerimiseni Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse koosseisus olnud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Eriosakond – vastuluure ja võitlus vaenulike tegevustega Punaarmees ja Sõjamerelaevastikus, likvideeriti julgeoleku RK süsteemis ning loodi eraldi Kaitse Rahvakomissariaadi koosseisus kolmandate valitsustena:

• Kaitse Rahvakomissariaadi ja Sõjamerelaevastiku Rahvakomissariaadi 3. valitsus (3-е управление Наркомата обороны (НКО) и Наркомата военно-морского флота (НК ВМФ))
• Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) 3. osakond (3-й отдел НКВД СССР (по оперативной работе в войсках НКВД)).

Struktuurimuudatused seoses Teise maailmasõjaga

17. juulil 1941 võttis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee ja 20. juulil 1941 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium määruse liita NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat uuesti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadiga ühiseks NSV Liidu SARK-iks.

Iseseisva NSV Liidu RJRKi taastamine 1943. aastal

1943. aasta aprillis lahutati ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega 14. aprillist 1943 No П 40/91 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat uuesti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadiks ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks. Rahvakomissariaatide lahutamine kinnitati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu poolt alles 2. juunil 1943 käskkirjaga №621-191сс.

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 415-138сс, 19. aprillil 1943 moodustati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ ning eraldati NSV Liidu SARK-i sõjaväe vastuluureorgani Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) eriosakonnad Kaitse Rahvakomissariaadi ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi haldusalasse. 15. mail 1943 moodustati ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ.

NSV Liidu RJRKi juhid 1943–1946

• 14. aprill 1943 – 4. mai 1946, Vsevolod Merkulov, NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar ja 19. märtsist 1946 minister;
• 4. mai 1946 – 4. juuli 1951, Viktor Abakumov, NSV Liidu riikliku julgeoleku minister;
  • 14. aprill 1943 – 4. detsember 1945, Bogdan Kobulov NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari 1. asetäitja;
  • 4. detsember 1945 – 7. mai 1946 Sergei Ogoltsov NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja 19. märtsist 1946 ministri 1. asetäitja;
  • 11. mai 1943 – 31. detsember 1950, Mihhail Svinelupov, NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja 19. märtsist 1946 ministri asetäitja kaadrite alal;
  • 7. mai 1946 – 26. august 1951, Afanassi Blinov NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja 19. märtsist 1946 ministri asetäitja;
  • 7. mai 1946 – 26. august 1949, Nikolai Kovaltšuk NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja 19. märtsist 1946 ministri asetäitja;
  • 7. mai 1946 – 26. august 1949, Nikolai Selivanovski NNSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissari ja 19. märtsist 1946 ministri asetäitja;

NSV Liidu RJRKi organisatsioon 1943–1946

• Sekretariaat;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. valitsus, ülem Pavel Fitin (Luurevalitsus)
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. valitsus (võitlus nõukogudevastaste elementidega ja välisriikide agentuuriga riigi sees, välisriikide saatkondade ja kodanike jälgimine);
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 3. valitsus (võitlus nõukogudevastase elemendiga ja välisriikide agentuuriga transpordiliinidel);
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsus, ülem Pavel Sudoplatov (luure- ja diversioonitöö, vaenlase tagalas);
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 5. valitsus (šifreerimis-dešifreerimistöö);
• Valvevalitsus (partei- ja valitsusliikmete kaitse);
• Eriti tähtsate asjade uurimisüksus;
• Moskva Kremli komandandi valitsus;
• Haldus-majandus-finantvalitsus;
• A osakond, arhiiv, statistika, sisevanglad ja kurjategijate tagaotsimine;
• B osakond (teaduslike uuringute ja katsetustealane töö, dokumendiblankettide valmistamine, raadiovastuluure);
• V osakond (posti- telegraafiside korrespondentsi kontroll);
• Kaadriteosakond.

NSV Liidu RJRKi struktuurimuudatused Teise maailmasõja lõpus

Sõjategevuse edukuse kaldudes NSV Liidu ja Lääneliitlaste kasuks ning rindejoone liikudes üle seni Saksa vägede poolt okupeeritud NSV Liidu liiduvabariikide Ukraina NSV ja Valgevene NSV piiride Ida- ja Kesk-Euroopasse, võttis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee 1944. aasta detsembris ja NSV Liidu SARK 11. jaanuaril 1945 vastu otsuse läändeliikuva Punaarmee rinnete juures luua SARK-i voliniku institutsioon. Sõjategevuse edenedes ning Kesk-Euroopa riikide okupeerimise järel moodustati Poolas, Tšehhoslovakkias, Ungaris ja Saksamaal NSV Liidu SARK-i volinike institutsioonid koos neile alluvate julgeolekuaparaatidega. Esmalt moodustati NSV Liidu SARK-i keskaparaadis B. Ludvigi juhtimisel Erigrupp, mille ülesandeks oli SARK-i rindevolinikelt laekuvate materjalide läbitöötamine ning nende põhjal ülevaadete koostamine.

• "Rahvasotsialismimaades" tegutsevate SARK-i volinike töö juhtimiseks loodi NSV Liidu keskaparadis SARK-i käskkirjaga nr. 00549 22. mail 1945 osakond F. Osakonna ülesandeks oli jälgida "NSV Liidu SARK-i direktiivide ja juhendite igapäevast täitmist SARK-i rinnete volinike aparaatide poolt, aga samuti SARKi-RJRKi-SMERŠ-i poolt hangitud operatiiv-jälitusliku info realiseerimise üle teistes Punaarmee poolt saksa-fašistlikest vallutajatest vabastatud maades".

Osakonna ülemaks määrati 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Pavel Sudoplatov, asetäitjaks riikliku julgeoleku komissar M. Zapevalski. Pärast sõjategevsue lõppu ja Saksamaal Nõukogude Sõjaväeadministratsiooni loomist osakond 30. augustil 1945 aga likvideeriti ning väljaspool NSV Liitu asuvate Nõukogude väegruppide juures asuvate SARK-i volinike tegevust juhendas isiklikult NSV Liidu Siseasjade rahvakomissar Lavrenti Beria.

 Pikemalt artiklis NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal (Ivan Serov, kes tegutses kuni 4. juulini 1945).

1946 – rahvakomissariaadist ministeeriumiks

NSV Liidu Ülemnõukogu määrusega 1946. aasta 15. märtsist nimetati NSV Liidu rahvakomissariaadid ümber ministeeriumideks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat nimetati RJRK käskkirjaga №00107, 22. märtsil 1946 ümber NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiks.

Vastavalt NSV Liidu RJM riikliku julgeoleku ministri Vsevolod Merkulovi käskkirjale № 00107 «RJRK ümbernimetamisest» 22. märtsist, nimetati ümber ka NSVL RJM liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide struktuuriüksused.

Vaata ka

• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Viited

Välislingid

• Биографический справочник
• А. И. Кокурин - Н. В. Петров, Лубянка ВЧК-ОГПУ-КВД-НКГБ-МГБ-МВД-КГБ 1917–1960 Справочник, МЕЖДУНАРОДНЫЙ ФОНД «ДЕМОКРАТИЯ», МОСКВА 1997