Friedrich Hasselblatt

Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt (17. mai 1815 Tallinn – 10. mai 1870 Karuse) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 1831–1837 Tallinna Toomkoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1837–1841. Ordineeriti õpetajaks 23. jaanuaril 1844.

Oli Jõhvi ja Iisaku koguduse adjunktõpetaja 1844–1845. Karuse Margareeta kogudust kutsuti ta teenima 20. märtsil 1845, ametisse introdutseeriti 29. aprillil 1845. Karuse kogudust teenis ta 1845–1870.

Hasselblatt oli alates 13. septembrist 1844 Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige. Aastatel 1854 ja 1859 oli ta ÕESi korrespondentliige. 1. juulil 1845 asutas ta abipiibliseltsi ja oli selle eestseisja. Laiendas koguduse raamatukogu, mille tema eelkäija (Aleksander Ludwig Baumann) oli asutanud. Toimetas trükki põhjaeestikeelse katekismuse. Andis välja raamatu "Misjoni laulud" ning ilmutas koos Ernst Wilhelm Woldemar Schultziga eestikeelset vaimulikku ajakirja Leiwakorwikenne. Oli uue lauluraamatu koostaja ja väljaandja. Kirjutas siinmail üleelatud katkuaegadest[1] Aastal 1842 asutas ta Karusele kiriku juurde esimese eestikeelse laenutusraamatukogu.[2]

Isiklikku

Tema isa Gustav Hasselblatt oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, vanaisa Peter Anton Hasselblatt oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja, vend Eduard Hasselblatt oli Kambja koguduse õpetaja. Tema väimees Emil Johann Heinrich Bruhns oli Nissi Maarja koguduse õpetaja, tütrepoeg Oskar Alexander Bruhns oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja.

Viited

  1. ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
  2. ↑ Siin- ja sealpool maanteed. Haapsalu rajoon. Karl Õismaa Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk. 77

Välislingid

  • Friedrich Hasselblatt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK