Histoloogia
Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat. Histoloogia eriteadlane on histoloog.
Histoloogia on tihedalt seotud anatoomia allharudega, nagu süstemaatiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, ealine anatoomia, rakendusanatoomia ehk kliiniline anatoomia, patoanatoomia jt.
Histoloogiaga on tänapäeval seotud paljud teadusharud, nagu bioloogia, dermatoloogia, endokrinoloogia, farmakoloogia, geneetika, hematoloogia, histopatoloogia, kardioloogia, onkoloogia, pulmonoloogia, tsütoloogia jne.
Eri riikide teadus- ning meditsiinisüsteemides võivad histoloogia klassifikatsioonid, diagnostilised meetodid (laboratoorne diagnostika), õpetusteooriad ja teraapilised meetmed ning bioloogilised ja meditsiinilised terminid erineda.
Histoloogiat saab liigitada uuritavate ning õpetusse kuuluvate hulkraksete organismide järgi:
- taime histoloogia
- veterinaarhistoloogia
- inimese histoloogia
Histolooge
- Richard Altmann
- Santiago Ramón y Cajal
- Aleksandr Dostojevski
- Hans Christian Gram
- Camillo Golgi
- Harry Andreas Kull (1886–1933)[1]
- Rudolf Albert Kölliker
- Louis Ranvier
- Theodor Schwann
Ajaloolist
1819. aastal kasutas Mayer esimest korda sõna "histoloogia".[2]
Histoloogia arendamisse on panustanud paljude eri valdkondade teadlased, nagu Robert Hooke, Marie François Xavier Bichat, mitmed anatoomid Meckeli suguvõsast, patoloog Thomas Hodgkin (1798–1866), Johannes Evangelist Purkinje, Friedrich Gustav Jakob Henle, Filippo Pacini jpt.
Etümoloogia
Histoloogia nimetus tuleneb kreeka sõnadest ἱστός (histos) 'kude' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna'.
Vaata ka
- Histoloogialabor
- Nomina Histologica
Viited
- ↑ E-kursuse "Histoloogiline tehnika" materjalid, Marina Aunapuu (Tartu Ülikool), 2012, Veebiversioon (vaadatud 03.11.2013)
- ↑ Bracegirdle, B., The History of Histology: A Brief Survey of Sources, History of Science, Vol. 15, p.77-101, Bibliographic Code: 1977HisSc..15...77B, Veebiversioon (vaadatud 03.11.2013) (inglise keeles)
Välislingid
 | Vikisõnastiku artikkel: histoloogia |
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Histoloogia |
- Nobelprize.org. Physiology or Medicine 1906 - Presentation Speech., [1], Veebiversioon (vaadatud 26.aprill 2013)
- Tehver, Julius 1962. Loomade histoloogia. 2. parand. tr. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
- Bracegirdle,B.,The History of Histology: A Brief Survey of Sources, History of Science, Vol. 15, p. 77-101, Bibliographic Code: 1977HisSc..15...77B, Veebiversioon (vaadatud 03.11.2013) (inglise keeles)
- Elizabeth Aughey, Frederik L. Frye,"Comparative Veterinary Histology: with Clinical Correlates", Manson Publishing, 2001, ISBN 1-874545-66-9. Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
- Medical Histology Learning System.[2], Meditsiinilise histoloogia veebipõhine õppesüsteem saidil (vaadatud 25.05.2013)
- Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- Põhjalik You tube´i kanal histoloogia teemal: https://www.youtube.com/channel/UCHxw6vH2_3Mduq8XLqqDRLA
