Jevgeni Tarle

Jevgeni Viktorovitš Tarle (vene keeles Евгений Викторович Тарле) (27. oktoober (vkj)/ 8. november 1874 Kiiev – 5. jaanuar 1955 Moskva) oli juudi päritolu Venemaa ja NSV Liidu ajaloolane, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1927).

Jevgeni Tarle oli päritolult kaupmehe poeg, Ta õppis Kiievi Ülikoolis. Ta oli 1903–1917 Peterburi Ülikooli eradotsent, 1913–1918 Tartu Ülikooli üldajaloo professor.

Hiljem töötas ta Peterburi Ülikoolis ja Moskva Riiklikus Ülikoolis. Ta uuris Euroopa, eelkõige Prantsusmaa ajalugu (peamiselt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärku) ning diplomaatia ajalugu, hiljem ka Krimmi sõda.

Teoseid

• "Падение абсолютизма в Западной Европе" (1924)
• "Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе" (1928)
• "Европа в эпоху империализма" (1927)
• "Европа от Венского конгресса до Версальского мира, 1814–1919" (1927)
• "Наполеон" (1936)
• "Жерминаль и прериаль" (1936)
• "Нашествие Наполеона на Россию 1812 г." (1938)
• "Талейран" (1939)
• "Отечественная война 1812" (1941)
• "Крымская война" (1941–1943)

On ilmunud tema kogutud teosed: "Сочинения: в двенадцати томах" (Moskva 1957–1962).

Teosed eesti keeles

• "Napoleon". Tõlkinud Karl Luksep. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1964. 460 lk
• "Talleyrand". Tõlkinud Meta Maksing, eessõna Rein Helme. Olion. Tallinn 1993. 176 lk; ISBN 5460000408

Kirjandus

• Ljudmila Dubjeva. "Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle – Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918". // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 14(21). Tartu 2006

Välislingid

• Jevgeni Tarle. Rindportree