Kadrina kihelkond

Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen, ka St. Catharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkonnaga, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loodes Haljala kihelkonnaga.

Piirkonna ajalugu

Muistne Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Haljala vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel^[1][2].

13. sajandi alguses kuulus Kadrina piirkond Rävala muinasmaakonda. Mõõgavendade ordu jõudis sinna juba 1219. aastal. 1220. aastal asutasid taanlased umbes 1240 (?) kirikukihelkonna nimega Torvestavere (Taani hindamisraamatus Toruestæuæræ). Hiljem lühenes see Tristfer’iks, nimi olevat pärinenud Gustav Johannes Beermanni andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla kokku 3000–4000 elanikuga.

Taani ja kirikuvõimu kehtestamise tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kadrina kirikukihelkonna keskuseks oli Kadrina kirikumõis ja kihelkonnakirikuks Kadrina Katariina kirik.

Kogudus arvatakse olevat loodud 1231. aastal. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlased oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal on kirikukroonikas esmamainitud püha Katariina nime (St. Catharinae). Sellest, koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänapäevane nimi Kadrina.

Kadrina Katariina koguduse pastoriks on olnud paljud kultuurilooliselt tuntud inimesed:

• 1633–1638, Heinrich Stahl, eesti vanema kirjakeele looja;
• 1639–1647, Reiner Brocmann, esimene eestikeelse ilmaliku luule viljeleja;
• 1796–1800, Joachim Gottlieb Schwabe;
• 1800–1843, Arnold Friedrich Johann Knüpffer, rahvalaulukoguja, kes on maetud Kadrina kiriku peaukse kõrvale^[1];
• 1919–1941, Gustav Johannes Beermann, Põltsamaa kooliõpetaja ning kirikute ehitusmeistri ja Eesti rahvuslipu valmistamisega seotud Gustav Beermanni poeg.^[3]

Kadrina kihelkonnast Undla vallast on pärit Otto Strandman, Eesti Vabariigi mitmekordne riigivanem^[5]; Jõepere mõisast, Ristmetsa külast Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Vohnjast 8. Eesti Laskurkorpuse komandör ja Eesti NSV relvajõudude minister Lembit Pärn.

Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis 1870. aasta, mil valmisid Kadrina puidust jaamahoone ja Tallinna–Peterburi raudtee ning Kadrina kirikumõis. Kirikumõisa ja Kadrina raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks Kadrina alevik.

1902. aastal asutati Kadrina kihelkonnakool, 1907 Kadrina Hariduse Selts, 1910 ehitati Kadrina haridusseltsimaja saal.

1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks. 1930. aastal ehitati Hariduse Seltsi Maja (rahvamaja), 1938. aastal uus Kadrina koolimaja.

Kadrina kihelkonna mõisad

Kadrina kihelkonna vallad

Vallaks hakati mõisa piirkonda nimetama Rootsi ajal (1629–1710). Kogukondliku omavalitsuse üksustena moodustati vallad seoses pärisorjuse kaotamisega Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega. Vallad hakkasid üle võtma funktsioone, mis olid enne mõisnike käes, kuid mõisniku kontroll valla üle säilis. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelevalve alt.

19. sajandi alguses asusid Kadrina kihelkonnas järgmised vallad:

Asetsemine põhja-lõuna suunas.

Kadrina kihelkonna vallad aastatel 1866–1892

Kihelkonnakool

• Kadrina kihelkonnakool

Kadrina kirikukihelkond

Aastatel 1918–1940 kuulusid Kadrina kirikukihelkonda alad, mis ei kattunud riiklike haldusüksuste valdadega:

• Undla vald
• Saksi vald
• Vohnja vald
• Palmse vald
• lisaks kogukonnad: Aaspere, Rakvere ja Porkuni vallast.

Tänapäev

Kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäevase Lääne-Virumaa Kadrina, Tapa ja Haljala valla koosseisu. Ainult Pala mõisa ümbruse metsaala ja Vihasoo kuulub Kuusalu vallale, olles osa Harjumaast.

Vaata ka

• Kalevipoja künnivaod

Viited

Kirjandus

• Richard Tammik, "Kadrina kihelkond läbi aegade" 2005; ISBN 9949133653
• MTÜ Neeruti Selts, "Läbi kultuuriloolise Kadrina", Kadrina
• Linda Vilmre. Ajaloolist traditsiooni Kadrina kihelkonnast kogutud 1931. a suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2010.

Välislingid

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 485–488.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 79–80.
• Kadrina kihelkonna joonis Eesti mõisaportaalist
• Maakond: Viru, Kihelkond: Kadrina, Eesti ala mõisate register
• Kadrina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-130; 1835, Saaga

Kadrina kihelkond

Kirik: Kadrina
Mõisad: Arbavere mõis | Eigu mõis | Hulja mõis | Hõbeda mõis | Imastu mõis | Ilumäe mõis | Jõepere mõis | Jõetaguse mõis | Kadrina kirikumõis | Kihlevere mõis | Kolu mõis | Kruusimäe mõis | Kõrve mõis | Lante mõis | Lasila mõis | Liblika mõis | Liigvere mõis | Lepiku mõis | Loksu mõis | Muike mõis | Muusi mõis | Mõndavere mõis | Neeruti mõis | Oonurme mõis | Pala mõis | Pakitu mõis | Palmse mõis | Polli mõis | Pressi mõis | Päri mõis | Saksi mõis | Sakussaare mõis | Sinnepali mõis | Soomukse mõis | Tuimõisa mõis | Tõdva-Kõnnu mõis | Udriku mõis | Undla mõis | Uku mõis | Vandu mõis | Vasivere mõis | Vatku mõis | Vohnja mõis | Võduvere mõis | Võsu mõis