Kamerun
 | See artikkel on riigist; vulkaani kohta vaata artiklit Kameruni vulkaan |
| Kameruni Vabariik
| |||||
  Kameruni lipp Kameruni vapp | |||||
 | |||||
| Riigihümn | Chant de Ralliement | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Yaoundé | ||||
| Pindala | 475 442 km²  | ||||
| Riigikeel | prantsuse, inglise | ||||
| Rahvaarv | 24 053 727 (2017)[1] | ||||
| Rahvastikutihedus | 50,6 in/km² | ||||
| President | Paul Biya | ||||
| Peaminister | Joseph Dion Ngute | ||||
| Iseseisvus | 1. jaanuar 1960 | ||||
| SKT | 34,799 mld $ (2017)[2] | ||||
| SKT elaniku kohta | 1451 $ (2017)[3] | ||||
| Rahaühik | Kesk-Aafrika frank (XAF) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +1 | ||||
| Tippdomeen | .cm | ||||
| ROK-i kood | CMR | ||||
| Telefonikood | 237 | ||||
Kamerun on riik Aafrika keskosa läänes Guinea lahe ääres. Kamerun piirneb Nigeeriaga loodes, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga idas ning Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga lõunas.
Loodus
Pinnamood
Kõrgeim punkt on Kameruni mägi (4095 m).
Kliima
Kameruni lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima. Aasta kõige soojema kuu – veebruar-märts – keskmine temperatuur on 24–28 °С, juulis-augustis, kõige jahedamal ajal 22–24 °С. Aastane sademete hulk on lõunaosa sisemaal 1500–2000 mm, rannikul üle 3000 mm (Kameruni mäe lääne- ja edelanõlvadel koguni 10 000 mm). Ülejäänud Kamerunis valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Sademeid langeb aprillist-maist septembri-oktoobrini. Ülejäänud aasta (4–7 kuud) on kuiv. Kuu keskmiste temperatuurid kasvavad põhja poole liikudes, jäädes põhjaosas 26 °С ja 32–33 °С vahele. Põhjaosa aastane sademete hulk on 500 mm ja alla selle.
Siseveed
- Nyose järv
- Monouni järv
Looduskaitse
Riigis asuvad Benoué, Bouba Ndjida ja Waza rahvuspark.
Haldusjaotus
Kamerun on jaotatud kümneks piirkonnaks:
- Adamaoua piirkond
- Edelapiirkond
- Idapiirkond
- Kaug-Põhjapiirkond
- Keskpiirkond
- Loodepiirkond
- Lõunapiirkond
- Läänepiirkond
- Põhjapiirkond
- Rannikupiirkond
Rahvastik
Suuremad linnad on Douala, Yaoundé, Kousséri, Garoua Maroua ja Bamenda.
Kultuur
Muusika
Tuntuim Kamerunile iseloomulik muusikastiil on makossa. Mõned tuntumad Kameruni lauljad on Clarisse Albrecht, K-Tino, Bébé Manga ja Nicole Mara.
Vaata ka
Viited
Rahvaste Ühenduse maad
Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Keenia · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
