Karakalpakkia

Karakalpakkia Vabariik

usbeki Qoraqalpog‘iston Respublikasi
karakalpaki Қарақалпақстан Республикасы (Karakalpakstan Respublikasõ)

Karakalpakkia lipp Karakalpakkia vapp
Pindala: 164 900 km²
Elanikke: 1 842 000 (2018)
Rahvastikutihedus: 11,2 in/km²
Pealinn: Nukus (Nökis)

Karakalpakkia on autonoomne vabariik Usbekistani koosseisus. Ta hõlmab läänepoolse kolmandiku Usbekistanist ning piirneb Türkmenistani ja Kasahstaniga. Karakalpakkia põhjapiir kulgeb läbi jõudsalt kuivava Araali mere.

Haldusjaotus

Jaguneb 15 rajooniks. Vabariigis on 12 linna ja 14 alevit.

Loodus

Karakalpakkiasse jääb Üstirti platoo idaosa, Kõzõlkumi kõrbe lääneosa ning Amudarja delta.

Karakalpakkia kliima on tugevalt kontinentaalne. Jaanuari keskmine temperatuur on –5 °C, juulis 27 °C. Sademeid on aastas ainult 100 mm.

Ainus jõgi on Amudarja. Kunagi jõge ümbritsenud lammimetsad on enamjaolt maha raiutud ning asendatud põldude ja karjamaadega.

Väljaspool jõge ümbritsevat Horezmi oaasi valitseb kõrb.

Looduskaitse

Araali järve seisund on katastroofiline. Teda toitnud Amudarjast juhitakse nii palju vett niisutamiseks põldudele, et järve see enam ei jõua. Järve pindala on alates 1960. aastatest vähenenud kolm korda. Näiteks endine sadam Mo‘ynoq (Mojnak) asub nüüd mitu kilomeetrit kaldast eemal.

Rahvastik

Linnades elab 48% rahvastikust. Karakalpakke on rahvastikust 32%, usbekke 33%, kasahhe 26%.

Karakalpakkia suuremad linnad:

Nukus (usbeki; karakalpaki Nökis)
Xo‘jayli (Hoželi)
Taxiatosh (Tahhia taš)
Beruniy (Birunij)

Majandus

Energeetika

Taxiatoshi elektrijaam.

Põllumajandus

Ainuvõimalik on niisutuspõllundus. Kasvatatakse puuvilla, riisi, lutserni, puuvilju; loomadest karakullilambaid, veiseid ja kaameleid. Valmistatakse siidi.

Tööstus

Peamisteks tööstusharudeks on puuvilla puhastamine, puuvillaseemneõli ning puuvillase riide valmistamine, ehitusmaterjalide tootmine ning metallitöötlemine.

Transport

Amudarja on laevatatav jõgi.

Karakalpakkiat läbib raudtee, mis kulgeb Usbekistanist Kasahstani kaudu Venemaale.

Ajalugu

Keskajal kuulus Karakalpakkia Horezmi riiki.

Venemaa koosseisu läksid Karakalpakkia alad 1873. aastal. 1925. aastal sai Karakalpakkiast autonoomne oblast Vene SFNV-sse kuulunud Kasahhi ANSV koosseisus. 1932. aastal viidi Karakalpaki autonoomne oblast Kasahhi ANSV koosseisust Karakalpaki ANSV-na Vene SFNV koosseisu. 1936. aastast kuulus Karakalpaki ANSV Usbeki NSV-sse.