Karl Ader
Karl Ader (varjunimi Kaarup; 20. märts 1903 Kavastu vald – 18. juuni 1993 Tallinn) oli eesti lavakõneõpetaja, lavastaja, näitleja ja lastekirjanik.
Haridus
- 1924 lõpetas Tartus teatrikursused ja 1925 Tartu Õpetajate Seminari
- Õppis aastatel 1926–1935 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (ei lõpetanud)
Töökäik
- Töötas aastatel 1934–1937 Tartus draamastuudio kõnetehnika ja näitlejameisterlikkuse õppejõuna
- Oli Eesti Ringhäälingu Tartu stuudio diktor
- 1937–1940 Lastelehe toimetaja
- 1941 kirjastuse Pedagoogiline Kirjandus peatoimetaja
- 1942–1944 Vanemuise näitejuht
- 1944–1963 Ugala näitejuht
- 1969–1986 oli Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri lavakõneõppejõud[1]
Lavastusi
- Tulus amet (1946), Ostrovski
- Mauruse kool (1955 ja 1961), A.H.Tammsaare
- Kummitused (1956), Ibsen
- Armuleivasööja (1958), Turgenev
- Lõpp-peatus (1962), Remarque
- Orpheus laskub põrgusse (1963), Williams
- Onu Tik-Taki seiklused (ETV 1981), Donald Bissett
Tunnustus
Mälestuse jäädvustamine
Aastal 2003 asutas Eesti Teatriliit näitleja Kalju Orro ettepanekul Karl Adra nimelise auhinna, mille pälvib Karl Adra sünniaastapäeval, 20. märtsil draamanäitleja, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi selgus kõige paremini publikuni jõuab.[2]
Teosed
- "Kui mina olin veel väikene mees..." (mälestusteraamat lastele, 1986)
- "Kui mina sirgusin suuremaks" (eelmise järg, 1989)
Viited
Kirjandus
- Karl Kelgu (Kalle Kurg). "Karl Ader 70" – Looming 1973, nr. 4, lk. 701
- Eerik Teder, "Kaarup ja kirjandus" – Keel ja Kirjandus 1993, nr. 12, lk. 759
- "Kaarup, nimi eesti kultuuris: Karl Ader (1903-1993)". Artikleid, intervjuusid mälestusi, bibliograafia. Koostaja Ivika Sillar, toimetanud Reet Neimar. Eesti Teatriliit, Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool, Tallinn 2003, 286 lk.
Välislingid
- Toomas Lõhmuste, "Kaarup ja emotsionaalsed võluväljad (Teater. Muusika. Kino 2003, nr. 3, lk. 42–44)
- Karl Ader Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Karl Ader portaalis "Tartu ilukirjanduses"
