Keila vald

 See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast; varasemate valdade kohta vaata artikleid Keila vald (Keila kihelkond) ja Keila vald (1939)

Keila vald

Lipp
Vapp
Keila valla lipp
Keila valla vapp

Pindala: 180 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4810 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 26,8 in/km²
EHAKi kood: 0295[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Keila

Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.

Vald paiknes Lääne-Harjumaal Soome lahe kaldal, piirnes läänes Padise valla ja Paldiski linnaga, idas Harku valla, Keila linna ja Saue vallaga, kagus Kernu valla ja lõunas Vasalemma vallaga. Vald hõlmas suure ajaloolise Keila kirikukihelkonna tuumikalasid.

Valla keskus asus Keila linnas, mis ise valla koosseisu ei kuulunud.

Ajalugu

Vald moodustati 1992. aasta 10. septembril.[4]

Juulis 2017 otsustas valitsus liita Keila valla, Padise valla, Vasalemma valla ja Paldiski linna ühtseks Lääne-Harju vallaks, mis alustas tegevust pärast oktoobris 2017 toimunud kohalikke valimisi.[5]

Asustus

Alevikud

Karjaküla, Klooga, Keila-Joa.

Külad

Illurma, Keelva, Kersalu, Kloogaranna, Kulna, Käesalu, Laoküla, Laulasmaa, Lehola, Lohusalu, Maeru, Meremõisa, Nahkjala, Niitvälja, Ohtu, Põllküla, Tuulna, Tõmmiku, Valkse.

Rahvastik

Vallas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 5318 inimest. Neist 4100 (77,1%) olid eestlased.[6] Külades elas 3381 ja alevikes 1937 inimest. Külaelanikest oli eestlasi 90,7% ja alevike elanikest 53,4% 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 3847, neist eestlasi 2582 ehk 67%.

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[7]
2001 3837
2002 3835
2003 3833
2004 3826
2005 3821
2006 3809
2007 3788
2008 3780
2013 5319
2014 5291
2015 5312
2016 4681
2017 4810

Haridus ja kultuur

Keila vallas tegutses viimastel aastatel kaks põhikooli (Laulasmaal ja Kloogal), üks algkool (Leholas) ning kolm lasteaeda (Laulasmaal, Kloogal ja Karjakülas). 2017. aastal Keila vallas läbi viidud haridusreformiga koondati kõik vallas tegutsevad haridusasutused Laulasmaa Kooli alluvusse. Uus struktuur jõustus 1. septembril 2017.[8]

Keila vallas oli kolm raamatukogu – Klooga raamatukogu, Laulasmaa raamatukogu ja Lehola raamatukogu.[9]

Endise Keila valla aladel Laulasmaal asub Arvo Pärdi Keskus. Keila-Joa alevikus asuvas Keila-Joa lossis tegutsevad muuseum, hotell ja restoran. Suveperioodil toimub mitmeid kultuuriüritusi Laulasmaa ja Kloogaranna vahel asuvas Kõltsu mõisas. Lohusalu sadamas toimuvad juba aastaid suvel laupäeviti tantsuõhtud.

Loodus

Järved

Klooga järv - Soodajärv

Jõed

Humala oja - Huntaugu peakraav - Keila jõgi - Klooga oja - Kloogajärve oja - Lehola oja - Maeru oja - Ohtu peakraav - Treppoja - Tuulna oja - Türisalu oja - Vasalemma jõgi

Vallavanemad

Viited

  1. Maakatastri statistika, vaadatud 26.03.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. Harju maakonna Keila ja Loksa valla, Hiiu maakonna Käina ja Lauka valla ning Kärdla linna, Jõgeva maakonna Saare valla ja Mustvee linna, Kohtla-Järve linna Püssi alevi ning Võru maakonna Misso valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta www.riigiteataja.ee
  5. Kärssin, Andres. Valitsus sundliidab Keila, Padise ja Vasalemma vallad ning Paldiski linna Keila Valla Leht, juuli 2017, lk 1.
  6. Statistikaameti andmebaas
  7. http://www.stat.ee
  8. Keila valla koolid Keila vald (vaadatud 1.08.2017)
  9. Raamatukogud Keila vald (vaadatud 1.08.2017)

Välislingid

  • 28. jaanuar 2014, Enam kui pooled Keila linna ja valla elanikud pooldavad ühinemist, City24.ee
  • 22. märts 2016, Keila vald kutsub Nõva valla liitumiskõnelustele, Lääne Elu
  • 31. märts 2016, Harjumaa suurim omavalitsus tulekul? Keila vald teeb Keila ja Paldiski linnale ning ümberkaudsetele valdadele ettepaneku ühinemiseks, delfi.ee