Mai 2018

Mai 2018 kroonika.

2018. aasta mai algas teisipäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem neljapäeval.

1. mai

• Armeenia parlament ei kinnitanud uueks peaministriks ainsana sellele kohale kandideerinud opositsioonijuhti Nikol Pašinjani. Tema kandidatuuri toetas 45 ja vastu oli 56 liiget. Parlamendi otsus tähendas pealinnas Jerevanis juba päevi kestnud massiliste meeleavalduste jätkumist.^[1]
• Austraalias astus Lääne-Austraalia kubernerina ametisse Kim Beazley.^[1]
• Gabonis esitas tagasiastumispalve peaminister Emmanuel Issoze-Ngondet, keda oli selleks kohustanud konstitutsioonikohus, sest tema valitsus ei suutnud seaduses ette nähtud aja jooksul läbi viia parlamendivalimisi.^[1]

2. mai

• Malta ordu uueks suurmeistriks valiti seni suurmeistri kohusetäitjana ordut juhtinud Giacomo Dalla Torre del Tempio di Sanguinetto, kes astus ametisse järgmisel päeval.^[1]
• Eesti president Kersti Kaljulaid vabastas peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihalduse ministri Jaak Aabi, nimetades nende asemele vastavalt Janek Mäggi ja Riina Sikkuti. Samal päeval andsid uued ministrid ka XIII Riigikogu ees ametivande ja astusid sellega ametisse.^[2]
• Eestis algas 12 päeva kestnud kaitseväe suurõppus "Siil 2018", millest võttis osa umbes 15 000 inimest.^[3]

3. mai

• Gabonis nimetati uuesti peaministriks 1. mail tagasi astunud Emmanuel Issoze-Ngondet.^[1]
• Kanadas astus Newfoundlandi ja Labradori asekubernerina ametisse Judy Foote.^[1]
• Tšaadis astus ametist tagasi peaminister Albert Pahimi Padacké valitsus, sest järgmisel päeval jõustus uus põhiseadus, millega peaministri ametikoht kaotati.^[1]

4. mai

• Põhja-Korea ühtlustas oma ajavööndi Lõuna-Koreaga, nimetades seda esimeseks praktiliseks sammuks kahe Korea taasühinemise suunas.^[4]
• Rootsi Akadeemia teatas, et jätab kvoorumi puudumise tõttu 2018. aasta Nobeli kirjandusauhinna välja andmata. Kvoorumi puudumine oli tingitud mitmete akadeemia liikmete tagasiastumisest seoses akadeemiat tabanud seksuaalse ahistamise skandaaliga.^[5]

6. mai

• Liibanonis toimusid parlamendivalimised. Tegemist oli esimeste valimistega alates 2009. aastast. Valimised võitis Vaba Patriootliku Liikumise juhitud valimisliit, mis sai 128-kohalises parlamendis 29 kohta, paremuselt teise tulemuse saavutas 27 kohaga islamistliku Ḩizb Allāh' juhitud valimisliit. Valimisaktiivsus oli 49,2%.^[1]
• Prantsuse Polüneesias toimus parlamendivalimiste teine voor, mille võitis 49,2% valijate häältega erakond Tapura Huiraatira. Valimisaktiivsus oli 66,8%.^[1]

7. mai

• Gabonis astus ametisse peaminister Emmanuel Issoze-Ngondet' uus valitsus.^[1]
• Tšaadis tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, mida vastavalt uuele põhiseadusele asus nüüd juhtima president Idriss Déby. Uus valitsus astus ametisse kolm päeva hiljem, 10. mail.^[1]
• Venemaal vannutati uueks ametiajaks presidendiks Vladimir Putin, kes tegi samal päeval valitsuse moodustamise ülesandeks senisele peaministrile Dmitri Medvedevile. Riigiduuma kinnitas Medvedevi häältega 374:56 peaministriks järgmisel päeval, 8. mail.^[1]
• Eestit külastas Soome peaminister Juha Sipilä koos oma valitsuse liikmetega. Visiidi raames pidasid Eesti ja Soome valitsused Tallinnas ühisistungi.^[6]

8. mai

• Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad ühepoolselt Iraani tuumaleppest.^[7]
• Armeenia parlament valis teises valimisvoorus häältega 59:42 riigi uueks peaministriks Nikol Pašinjani.^[1]
• Costa Ricas astus ametisse president Carlos Alvarado Quesada koos oma valitsuskabinetiga.^[1]

9. mai

• Guadeloupe'i prefektiks nimetati Philippe Gustin.^[1]
• Itaalia president Sergio Mattarella andis erakondadele 24 tundi aega valitsuse moodustamises kokkuleppele jõudmiseks, enne kui ta nimetab ametisse ajutise parteideülese valitsuse. Valitsuskoalitsiooni ei ole õnnestunud moodustada alates märtsis 2018 toimunud parlamendivalimistest.^[8]
• Malaisias toimusid parlamendivalimised. Valimistel saavutas absoluutse enamuse Lootuse Allianss, mis sai 222-kohalises parlamendis 113 kohta.^[1]

10. mai

• Malaisia peaministrina astus ametisse 92-aastane Mahathir Mohamad, kellest sai ühtlasi maailma vanim ametis olev valitsusjuht.^[1]
• Ungari parlament valis häältega 134:28 peaministriks tagasi Viktor Orbáni.^[1]

11. mai

• Eesti välisminister Sven Mikser viibis visiidil Leedus, et osaleda Baltimaade välisministrite kohtumisel Saksamaa välisministri Heiko Maasiga.^[6]

12. mai

• Hispaanias ei suutnud Kataloonia parlament valida piirkonnale uut presidenti. Ainsa kandidaadina üles seatud Quim Torra sai 66 häält, valituks osutumiseks oli vajalik vähemalt 68 häält.^[1]
• Ida-Timoris toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Liit Muutuse ja Progressi Eest, mis sai 65-kohalises parlamendis 34 kohta.^[1]
• Iraagis toimusid parlamendivalimised.
• Itaalias tühistas Milano kohus endisele peaministrile Silvio Berlusconile madalamas kohtuastmes langetatud süüdimõistva kohtuotsuse maksudest kõrvalehoidmises, võimaldades tal taas valimistel kandideerida.^[9]
• Portugalis Lissabonis toimus 2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaalkontsert, mille võitis Iisraeli esindaja Netta Barzilai lauluga "Toy". Eesti esindaja Elina Netšajeva jäi lauluga "La forza" 8. kohale.^[10]
• Eesti Vabaerakonna esimeheks valiti Andres Herkel. Senine esimees Artur Talvik ametisse tagasi ei kandideerinud.^[11]

13. mai

• Eestis Roosta Puhkekülas algasid 38. kõrgemad riigikaitsekursused, mille avas kaitseminister Jüri Luik.^[6]
• Vabaerakonna endine esimees Artur Talvik teatas erakonnast lahkumisest.^[12]

14. mai

• Hispaanias valis Kataloonia parlament teises valimisvoorus häältega 66:65 regiooni presidendiks Quim Torra.^[1]

15. mai

• Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu valis kolmandaks ametiajaks raamatukogu peadirektoriks tagasi Janne Andresoo.^[13]

16. mai

• Jerseyl toimusid parlamendivalimised.

17. mai

• Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 54:45 Gina Haspeli Luure Keskagentuuri direktoriks.^[1] Ta vannutati ametisse 21. mail ja temast sai esimene naine sellel ametikohal.
• Burundis toimus referendum põhiseaduse muutmiseks.
• Guineas astus ametist tagasi peaminister Mamady Youla valitsus.^[1]
• Hispaanias astus Kataloonia autonoomse piirkonna presidendina ametisse Quim Torra.^[1]

18. mai

• Prantsuse Polüneesia parlament valis 39 häälega presidendiks tagasi Édouard Fritchi.^[1]
• Ungaris astus ametisse peaminister Viktor Orbáni uus valitsus.^[1]

19. mai

• Toimusid Prints Harry ja Meghan Markle'i pulmad.
• Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides toimus muuseumiöö.

20. mai

• Itaalias Valle d'Aosta maakonnas toimusid kohaliku parlamendi valimised. Edukaim oli erakond Union Valdôtaine, mis sai 19,2% häältest ja 7 kohta 35-liikmelises parlamendis, paremuselt teise tulemuse saavutas Põhjaliiga kohalik organisatsioon, mis sai 17,1% häältest ja 7 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 65,1%.^[1]
• Montenegro presidendina astus ametisse Milo Đukanović.^[1]
• Venezuelas toimusid presidendivalimised, mille võitis 67,8% häältega ametis olev president Nicolás Maduro. Valimisaktiivsus oli 46,1%.^[1]

21. mai

• Itaalias nimetas Põhjaliiga ja Viie Tähe Liikumise koalitsioon oma peaministrikandidaadiks Giuseppe Conte.^[1]

22. mai

• Eesti president Kersti Kaljulaid alustas kolmepäevast ametlikku visiiti Ukrainas, kus ta kohtus presidendi Petro Porošenko ja peaministri Volodõmõr Groismaniga ning külastas Ida-Ukraina konfliktipiirkonda.^[14]

23. mai

• Itaalia president Sergio Mattarella tegi Giuseppe Contele ülesandeks valitsuse moodustamise.^[1]
• Leedus Klaipedas algas Baltimaade kaitseministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister Jüri Luik.^[15]

24. mai

• Barbadosel toimusid parlamendivalimised. Seni opositsioonis olnud Barbadose Tööpartei sai kõik 30 kohta parlamendis.
• Guinea peaministrina astus ametisse Ibrahima Kassory Fofana.^[1]
• Liibanoni parlamendi uus koosseis andis 68 poolthäälega peaminister Sa‘d al-Ḩarīrīle mandaadi uue valitsuse moodustamiseks.^[1]
• Eesti peaminister Jüri Ratas koos äridelegatsiooniga alustas 29. maini kestvat ametlikku visiiti Kanadas.^[15]
• Eesti suursaadik Kõrgõzstanis Heiti Mäemees andis Biškekis president Sooronbaj Džeenbekovile üle oma volikirja.^[15]

25. mai

• Barbadosel astus peaministrina ametisse Mia Mottley.^[1]
• Iirimaal toimus referendum põhiseaduse muutmiseks, mille eesmärk on anda parlamendile võimalus abordi legaliseerimiseks.
• Madagaskari konstitutsioonikohus andis president Hery Rajaonarimampianinale korralduse senine valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus.^[1]
• Eestis viibis ametlikul visiidil Poola kaitseminister Mariusz Błaszczak.^[15]

27. mai

• Colombias toimus presidendivalimiste esimene voor, kust teise valimisvooru pääsesid edasi Iván Duque 39,1% ja Gustavo Petro 25,1% häältega. Teine voor toimub 17. juunil.^[1]
• Itaalias loobus peaministrikandidaat Giuseppe Conte valitsuse moodustamisest, kuna president Sergio Mattarella oli teatanud, et ei kinnita tema rahandusministri kandidaati ametisse.^[1]

28. mai

• Itaalia president Sergio Mattarella tegi parteitule Carlo Cottarellile ülesandeks nii-nimetatud tehnokraatide valitsuse moodustamise.^[1]
• Paraguays teatas oma tagasiastumisest ja senaatori ametikohale siirdumisest president Horacio Cartes.^[1]
• Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Magadani oblasti kuberneri Vladimir Petšenõi ja Sahha Vabariigi pea Jegor Borissovi tagasiastumispalve, nimetades nende kohusetäitjateks vastavalt Sergei Nossovi ja Aisen Nikolajevi.^[1]

29. mai

• Ameerika Ühendriikides teatas oma tagasiastumisest Missouri osariigi kuberner Eric Greitens. Tema tagasiastumine jõustub 1. juunil.^[1]
• Venemaal astus tagasi Altai krai kuberner Aleksandr Karlin. Järgmisel päeval rahuldas president Vladimir Putin tema tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Viktor Tomenko.^[1]
• Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Poolas Harri Tiido ja Eesti suursaadiku Iirimaal Kristi Karelsohni, nimetades nende asemel ametisse vastavalt Martin Rogeri ja Aino Leppik von Wiréni.^[16]
• Eesti peaminister Jüri Ratas alustas kahepäevast ametlikku visiiti Islandil.^[15]
• Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu valis Tallinnas uueks kirikupeaks Vereja peapiiskopi, Moskva vaimulike koolide rektori Jevgeni.^[17]

31. mai

• Itaalias loobus parteitu Carlo Cottarelli katsetest moodustada uut valitsust. President Sergio Mattarella tegi uuesti valitsuse moodustamise nüüd ülesandeks Viie Tähe Liikumise liikmele Giuseppe Contele, kes tutvustas samal päeval ka oma potentsiaalse valitsuskabineti koosseisu.^[1]

Viited