Meeli Sööt
Meeli Sööt (aastani 1961 Meeli Alev; 13. september 1937 Tallinn – 16. märts 2024) oli eesti näitleja ja teatripedagoog.
Ta lõpetas 1956. aastal Tallinna 7. Keskkooli. Aastatel 1956–1957 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning 1961. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (1. lend).
Ta töötas aastatel 1961–2000 Eesti Draamateatris näitlejana ning 1990–2004 ühtlasi lavapraktika õppejõuna Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis; 1996. aastast dotsent[1].
Sööt on mänginud telelavastustes ("Klaasist loomaaed", 1964, "Must luik", 1969) ning kuuldemängudes ("Kuu aega maal", 1964, "Ameerika mäed", 1998 jt). Kuuldemängurolle, luuletuste ja järjejuttude lugemisi kogunes Meeli Söödil Eesti Raadios paarisaja ringis.[2]
Rollid teatris
- 1961 Pedro Calderón de la Barca "Nähtamatu daam" (Angela)
- 1961 Juhan Sütiste "Lembitu" (Mare)
- 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Solvejg)
- 1962 Tammsaare/Voldemar Panso "Inimene ja jumal" (Ramilda)
- 1963 William Gibson "Kahekesi kiigel" (Gittel)
- 1966 Johannes Linnankoski "Laul tulipunasest lillest" (Kylliki)
- 1968 Maksim Gorki "Viimased" (Ljubov)
- 1968 Johann Wolfgang von Goethe "Faust I" (Margareta)
- 1969 Johann Wolfgang von Goethe "Faust II" (Margareta)
- 1970 Peter Schaffer "Must komöödia" (Clea)
- 1971 Anton Tšehhov "Ivanov" (Saša)
- 1972 Aleksandr Tšhaidze "Sild" (Nato Razmadze)
- 1972 Aleksandr Volodin "Ära jäta mind" (Irina)
- 1972 Hermann Bahr "Mees, naine ja kontsert" (Eva Gerndl)
- 1973 Ion Drutse "Meie nooruse linnud" (Dokitsa)
- 1973 Anton Tšehhov "Kolm õde" (Olga)
- 1974 Aleksandr Vampilov "Möödunud suvel Tšulimskis" (Kaškina)
- 1975 August Strindberg "Preili Julie" (Julie)
- 1976 Kurt Vonnegut "Õnne sünnipäevaks, Wanda June" (Penelope Ryan)
- 1977 Aleksandr Vampilov "Pardijaht" (Galina)
- 1979 Valentin Rasputin "Viimne tärmin" (Varvara)
- 1980 Elias Lönnrot/Károly Kazimir/Gyula Ortutay "Kalevala" (Louhi)
- 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Liisa)
- 1981 Akos Kertész "Lesed" (Roza)
- 1982 Aino Undla-Põldmäe "Viru laulik ja Koidula" (Koidula)
- 1983 Jaan Kruusvall "Pilvede värvid" (Irma)
- 1984 Jaan Kross "Keisri hull" (Elsy)
- 1984 Mats Traat "Pommeri aed" (Marie)
- 1987 Jaan Kruusvall "Vaikuse vallamaja" (Õnnela)
- 1988 Jean Genet "Palkon" (Irma)
- 1990 Molière "Kodanlasest aadlimees" (madame Jourdain)
- 1992 Eduard Vilde "Tabamata ime" (Salme Pedak)
- 1994 Ken Ludwig "Laenake tenorit" (Julia)
- 1995 Frank Marcus "Õde George'i tapmine" (Mercy Croft)
- 1996 Jaan Kruusvall "Hullumeelne professor" (Vaimulik)
- 1997 John Boynton Priestley "Inspektor tuleb" (Edna)
Filmograafia
- 1972 "Väike reekviem suupillile", mängufilm
- 1973 "Tavatu lugu", mängufilm, klassijuhataja
- 1981 "Pihlakaväravad", mängufilm, Marta
- 1983 "Küljetuul", telefilm, Raivo ema
- 1990 "Teenijanna", lühimängufilm, proua Mitt
- 2006 "Ohtlik lend", seriaal, Kunstivara perenaine
- 2008–2011 "Kelgukoerad", seriaal, Roosi, Lilli jt[3]
Tunnustus
- 1976 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 2007 Eesti Näitlejate Liidu auliige.
Isiklikku
Tema isa oli näitleja Voldemar Alev, kasuema oli näitleja ja laulja Linda Tubin.
Aastatel 1961–1978 oli ta abielus koorijuht Ants Söödiga. Neil sündisid tütar Külli ja poeg Olavi.[4]
Viited
Välislingid
- Luuleruum. Ainsa ööga läbi maa. Helisalvestis 1980.
- Meeli Sööt. Eesti filmi andmebaas.
- Lennud: 1, Lavakunstikooli I lend (1957-1961). ERR videoarhiiv, 15. november 1991.
- Päevatee. Elujõud. Meeli Sööt. ERR audioarhiiv, 8. september 2003.
- Näitlejanna Meeli Sööt: Minu meelest on elu olnud hirmus pikk. Õhtuleht, 13. september 2022.
