Moero

 See artikkel räägib laevast; samanimelise järve kohta vaata artiklit Mweru.

Mälestusmärk 22. septembril 1944 laatsaretlaeval Moero hukkunutele Jämaja kalmistul Saaremaal

Moero oli hospidallaev, mis hukkus Nõukogude Liidu õhurünnaku tagajärjel Läänemerel 22. septembril 1944.

Ajalugu

Moero ehitas Flensburgi laevaehitusselts Flensburger Schiffsbau-Gesellschaft tehasenumbriga 435. Laev lasti vette 15. märtsil 1937, laevaomanik oli Compagnie Maritime Belge.

10. mail 1940, kui algas Saksamaa pealetung läänes, oli Moero teel Antwerpenisse. Belgia valitsus suunas Moero Bordeaux'sse, kus laev sattus saksa võimude kätte.

Septembris 1940 sai laev tähistuseks H 16.

Augustis 1941 sai Moero õhurünnakus kannatada.

Märtsis 1943 jooksis laev Hanko lähistel karile, pukseeriti Hanko sadamasse ja remonditi seejärel Helsingis.

Septembris 1944 osales Moero Saksamaa vägede ja sõjapõgenike evakuatsioonis Eestist. 21. septembril lahkus laev Tallinnast, 22. septembril 1944 uputasid laeva Nõukogude torpeedo- ja pommituslennukid.

Uppumine

Pärast Tallinnast lahkumist liikus Moero konvois koos Lapplandi, 5. torpeedokaatrite flotilli baaslaeva Hermann von Wißmanni ja T 139-ga[1].

Konvoi avastas kell 5.37 Nõukogude 15. üksiku luurelennuväepolgu lennuk[2]. 4 tundi hiljem tõusis õhku löögisalk koosseisus 4 A-20 1. kaardiväe miini-torpeedolennuväe polgust (1 torpeedolennuk, piloot Vasiljev; 3 pommitajat, piloodid Jaskin, Ivanov ja Vorobjov) ning 12 hävituslennukit 21. mereväe hävituslennuväe polgust. Vorobjovi pommitaja pöördus enne sihtmärgini jõudmist tagasi[3]. Rünnak laevale toimus kell 11.05[4], Saksa poole andmeil kell 11.00[5]. Nõukogude piloodid väitsid, et laeva tabas torpeedo ja Ivanovi lennuki visatud lennukipomm[6]. Laeval puhkes tulekahju, mis ilmselt põhjustas omakorda paanika ja tegi võimatuks laeva päästmise.

Moero uppus kell 11.55[7] Ventspilsist 26 miili edelas[8] (ligikaudsed geograafilised koordinaadid 57,26 N, 20,18 E).

Saksamaa andmeil oli laeval kokku 1237 inimest, kellest 655 jäi teadmata kadunuks. Teadmata kadunute hulgas oli umbes 600 haavatut[9].

Hukkunuid

Teiste seas hukkusid:

Järelkaja

Pääsenud ja sõjajärgsed kirjamehed on väitnud, et laeval oli inimesi palju rohkem, kui ülaltoodud Saksamaa andmed seda väidavad. Näiteks "Mereleksikoni" andmetel olnud laeval 3350 inimest, kellest hukkunud 2700, et Moero olevat olnud märgistatud hospitallaevana ja laev olevat hukkunud kiiresti – kümmekonna minutiga. On ka väidetud, et laeva õhutõrjemeeskond oli purjus.

Mälestuse jäädvustamine

Vaata ka

Viited

  1. Morozov lk. 254
  2. Morozov lk. 225
  3. Morozov lk. 227
  4. Morozov lk. 254
  5. KTB Skl lk. 618
  6. Morozov lk. 227
  7. KTB Skl lk. 618
  8. Morozov lk. 254
  9. KTB Skl lk. 650
  10. "4173 Jämaja kalmistu". Kultuurimälestiste register. 22.01.2010. Vaadatud 14.5.2021.

Allikad

  • Theodor Dorgeisti postitus: http://warsailors.com/forum/read.php?1,6502,6507#msg-6507
  • M. Morozov: Morskaja torpedonosnaja aviatsija, tom 1.
  • Kriegstagebuch der Seekriegsleitung 1939–1945, Teil A, Kd.61/II

Kirjandus

  • "Moero" läheb vastu hukule. Eesti Päevaleht, 16. september 1992, nr. 71, lk. 6.

Välislingid

  • Edmund Ranniko jutustus laeva põhjaminekust
  • : KIRJUTAMATA MEMUAARE. Helmut Luiga, Kirjutamata memuaare, 13.01.1991