NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.

Eestis asunud NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed moodustati varem Eestis tegutsenud 8. sõjalaevastiku õhukaitsevalitsuse väeosade ja hilisema Balti Laevastiku Õhukaitsevägede 13. baasrajooni (13 базового района ПВО БФ) vägede baasil 1957. aastal, kui seniste spetsialiseeritud õhukaitseväeosade asemel moodustati NSV Liidus erinevaid väeliike ühendavad ja konkreetse piirkonna kaitse eest vastutavad üldarmeed.

Õhukaitse õhutõrjepolk koosnes komandopunktist, 4–8 enamasti ühte tüüpi raketikompleksidega stardidivisjonist ja tehnilisest divisjonist (lisaks veel teenindavad allüksused). 1960. aastate keskpaiku muudeti paljud õhutõrjeraketipolgud brigaadideks, mille koosseisu kuulus mitut tüüpi (erineva tegevus- ja sihtmärkide tabavusulatusega) kompleksidega stardidivisjone ning mitu tehnilist divisjoni. Tehniline divisjon tegeles rakettide hoiustamise, ettevalmistamise, hoolduse, tankimise ja remondiga.

Õhutõrjeraketiväe väikseima iseseisva lahinguvõimega osa, õhutõrjeraketikompleksi moodustasid stardidivisjoni juhtimispunkt, sihtmärkide avastamise ja rakettide sihtmärkideni suunamise seadmed ning laskeseadmed.

Õhukaitse õhutõrjeraketidivisjoni (õhutõrjeraketidivisjon, "maa–õhk" tüüpi rakettide divisjon) koosnes juhtkonnast, stardipatarei(de)st, raadiotehnilisest ja tehnilisest patareist, etteveorühmast (e. autorühmast) ja majandusrühmast. Mitu ühise juhtkonna ja ühiste tulejuhtimisvahenditega divisjoni moodustasid kokku divisjonigrupi^[1].

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis aastatel 1977–1988 kuulusid Balti sõjaväeringkonna 6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee^[2] 14. õhukaitsediviisi^[3] (14 ДПВО, в/ч 03115). 14. õhukaitsediviis koosnes seniitraketi- ehk õhukaitseraketivägedest, raadiotehnikavägedest, hävituslennuväest ja tagalaväeosadest,^[4],^[5], diviisi viimane ülem lennuväe kindralmajor Zijautdin Abdurahmanov.

14. õhukaitsediviis

14. õhukaitsediviisi staap, 14. õhukaitsediviisi eriosakond (s/o 28007) asus Tallinnas Filtri tee 12

• 1104. komandopunkt ja juhtkond (s/o 03115, в/ч 03115), Tänassilmal (endise Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni, Pääsküla varjendeis)^[6] nr 1, 4 ja 6;
• 192. sidepunkt^[7] (УС "Анод", 192-й узел связи, в/ч 03116) s/o 03116, kutsung „Anod-2“), Üksnurme ja Jälgimäe küla vahel;

Raadiotehnilised väeosad

4. õhukaitse raadiotehniline brigaad

• 4. õhukaitse raadiotehniline brigaad^[8], (4 радиотехническая бригада 14-й дПВО, в/ч 70104) (s/o 70104), Maardus Vana-Narva maantee 9, mis varustas 14. õhukaitsediviisi komandopunkti informatsiooni ja sidega. Brigaadi tehnilised väeoad olid koondatud 6 raadiotehnilisse keskusse (РТЦ (радиотехнический центр) komandopunktidega - 173. (Põima), 508. (Oriküla), 132. (Keila-Joa), 54. (Haapsalu/Kiltsi), 499. (Pärnu) 243. (Tartu).

2309. raadiotehniline pataljon

• 2309. raadiotehniline pataljon (2309 радиотехнический батальон, 2309 ртб 4 ртбр, в/ч 31489, s/o 31489), staabiga Haapsalu lähedal Kiltsi lennuvälja sõjaväelinnakus ja komandopunktiga Pullapää raketibaasis^[9], (58° 55′ 8″ N, 23° 39′ 42″ E)
  • 196. üksik raadiolokatsioonirood (196 орлр, 196 орлр 4 ртбр,) (s/o 90123) ja Spithami radarijaam^[10] radarimäel (59° 13′ 27″ N, 23° 31′ 20″ E), Spithami, Põõsaspea neem, Haapsalu rajoon
  • 928. üksik raadiolokatsioonirood (928 орлр) (s/o 87235) ja raadiolokaatorijaam radarimäel, Kalana Ristna küla Kõpu poolsaar, Hiiumaa (114 ha)

Galerii

• 
  Ristna prožektorimägi
• 
  Ristna radarimägi

2310. raadiotehniline pataljon

• 2310. raadiotehniline pataljon^[11] (s/o 02428) ja raadiolokaatorijaam Kasutusel raadiolokatsioonikompleksid P-14 (П-14), kõrgusemõõtja PRV-13 (ПРВ-13). (59° 22′ 3″ N, 24° 24′ 33″ E), Harjumaal Humalas (64 ha);

2311. raadiotehniline pataljon

• 2311. raadiotehniline pataljon (2311 радиотехнический батальон), kutsung „Matštovõi“ ja raadiolokaatorijaam, Tapa vald Põima küla, Põima sõjaväelinnak (katastritunnus 27302:003:0092). Algselt NSVL õhukaitseväe raadiotehniline keskus ja komandopunkt Kunda 41. üksiku raadiolokatsiooniroodu 111. raadiotehniline pataljon.
  • 922. üksik raadiolokatsioonirood (922 орлр), raadiolokatsiooniroodu linnak^[12] ja radarijaam Pärispeal^[13] (s/o 95247) ja raadiolokaatorijaam, (s/o 52283) Loksal/Moel, mis fikseeris Mathias Rusti lennuki sisenemise NSV Liidu õhuruumi, 28. mail 1987. aastal. Kasutusel raadiolokatsioonikompleksid ST-68U (РЛС СТ-68У), P-15 (П-15), kõrgusemõõtja PRV-16 (ПРВ-16). 922. rlr allus operatiivselt 173. Raadiotehnilise keskuse komandopunktile (КП 173 РТЦ (радиотехнический центр) п. Пыйма г. Тапа), kellele allusid raadiolokaatorijaam Loksal, 893. rlr Suursaarel ja 768. raadiolokatsioonirood Imastus ning reserv rlr (891 орлр) Narva lähedal.

2312. raadiotehniline pataljon

• 2312. raadiotehniline pataljon ja raadiolokaatorijaam^[14] ja radarimäed Tartu-Kardla,
  • 44. üksik raadiolokatsioonirood (44 орлр) ja raadiolokaatorijaam, Mustvee
  • 890. üksik raadiolokatsioonirood (890 орлр) ja raadiolokaatorijaam, Metsniku (57° 50′ 44″ N, 26° 3′ 50″ E), Valga rajoon
  • 924. üksik raadiolokatsioonirood (924 орлр) ja raadiolokaatorijaam^[15], Merimäe, Petserimaa

2313. raadiotehniline pataljon

• 2313. raadiotehniline pataljon, s/o 92606 Kikepera raadiolokaatorijaam^[16], Pärnumaa. Kasutusel raadiolokatsioonikompleksid P-80 "Altai"/5Н87 (РЛС П-14/5Н84)^[17] ja 5Н84 (P-14)
  • 100. ( (57., 43.)^[18] üksik raadiolokatsioonirood (100 орлр, в/ч 63376) (s/o 63376) ja raadiolokaatorijaam^[19], Tagamõisa poolsaare Undva nina, Saaremaal
  • 923. üksik raadiolokatsioonirood (923 орлр) ja raadiolokaatorijaam, Võhma, Saaremaal põhja-rannikul

Galerii

• 
  Undva-Nina raadiolokaatoriroodu jäänused Tagamõisa poolsaarel, 2014
• 
  Undva-Nina raadiolokaatoriroodu kaponiir
• 
  Undva-Nina raadiolokaatoriroodu jäänused Tagamõisa poolsaarel, 2014

2314. raadiotehniline pataljon

• 2314. raadiotehniline pataljon ja raadiolokaatorijaam, s/o 02429 Oriküla, Saaremaal. 508. raadiotehniline keskus (508 РТЦ (радиотехнический центр), komandopunktiga.
  • 28. üksik raadiolokatsioonirood (28 орлр, в/ч 48771) (s/o 48771) ja raadiolokaatorijaam Ruhnu saarel (Ruhnu radarijaam^[20] (57° 48′ 12″ N, 23° 13′ 28″ E^[21]). Radaripositsioon oli Pärsi nina lähedal, põhja- ja lõunapool olid kasarmud^[22],^[23]. Väeosa käsutuses olid: kaugmaaradarijaam P-14F; lühimaaradar НРЗ 73Е6, (oma-võõra tuvastussüsteem) ning kõrgusemõõtja PRV-16^[24].
  • 929. üksik raadiolokatsioonirood (929 орлр) ja raadiolokaatorijaam, Sõrve poolsaarel, Saaremaal.

1970. aastail dislotseerus Eestis Haapsalus/Kiltsi lennuväljal^[25] 1820. üksik raadiotehniline pataljon (1820 oтдельный радиотехнический батальон, в/ч 31489)

Hävituslennuväepolgud

425. hävituslennuväepolk

425. hävituslennuväepolk^[26] (425 ИАП, 425-й истребительный авиационный полк, в/ч 32906, sõjaväeosa - s/o 32906), Haapsalu lähedal Kiltsi külas ja Haapsalu sõjaväelennuväljal,

• 102. üksik lennuvälja hoolduspataljon (102 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 102 ОБАТО), Haapsalu
• 1201. üksik side ja raadiotehniline pataljon (1201 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1201 ОБСРО), Haapsalu
  • Lennuväljad: Lasnamäe lennuväli (1956–1970), Haapsalu sõjaväelennuväli (1970–1992)
  • Relvastuses: MiG-17, aastatel 1952–1957; MiG-19R/P/S/SV, 1957–1977; MiG-23M/MLD, 1977–1992

655. hävituslennuväepolk

655. hävituslennuväepolk^[27] (655 ИАП, в/ч 40361, s/o 40361), Pärnu Uus-Sauga ja Pärnu lennuväljal

• 96. üksik lennuvälja hoolduspataljon (96 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 96 ОБАТО), Pärnu
• 1195. üksik side ja raadiotehniline pataljon, (1195 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1195 ОБСРО), Pärnu. Pärnu lennuvälja (s/o 31556) radaripost nr. 1 ja nr. 2, Pappsaarel ja lennuvälja radaripostid, Eametsa külas ning Nurme külas.
  • Lennuväljad: Pärnu lennuväli (1952–1993)
  • Relvastuses: MiG-15bis, 1952–1957; Jak-25M, 1957–1966; MiG-19, 1957–1970ndad; Jak-28P, 1966–1981; MiG-23ML/MLD, 1981–1993

656. hävituslennuväepolk

656. hävituslennuväepolk^[28] (656 ИАП, в/ч 31522, s/o 31522) Tapal ja Tapa lennuväljal, Tapa sõjaväelinnakus.

• 91. üksik lennuvälja hoolduspataljon (91 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 91 ОБАТО, в/ч 40377), Tapal ning ka Jootmel asunud s/o 40377 lennujuhtimise punkt ning Räsnal asunud ladu ja raadiojaam
• 1198. üksik side ja raadiotehniline pataljon (1198 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1198 ОБСРО ), Tapa
  • Lennuväljad: Tapa lennuväli (1954–1993) (59° 14′ 6″ N, 25° 57′ 6″ E)
  • Relvastuses: MiG-15bis, 1952-1957; Jak-25M, 1957–1966; MiG-19, 1957–1970ndad; Jak-28P, 1966–1981; MiG-23ML/MLD, 1981–1993

384. üksik helikopterieskadrill

384. üksik helikopterieskadrill^[29] (384 отдельная вертолетная эскадрилья, 384 овэ, в/ч 55351, s/o 55351),

• Lennuväljad: Tapa lennuväli
• Relvastuses: eskadrillis 10 helikopterit Mi-24.

Õhutõrjeraketiväeosad

94. õhutõrjeraketibrigaad

 Pikemalt artiklis 94. õhutõrjeraketibrigaad

• 94. õhutõrjeraketibrigaad^[30] (94-я зенитно-ракетная бригада, 94 зрб) (s/o 56178, в/ч 56178), brigaadis oli 17 seniitraketidivisjoni Harju-, Raplamaal ja Läänemaal
• õhutõrjeraketibrigaadi juhtkond Keila-Joa mõisas, Keila-Joal asus ka rajatis 62 ("Pantsõr"), milles hoiti paigaldusvalmis tuumalõhkepead S-200 rakettide jaoks.
• komandopunkt^[31] (ПДРЦ, Приемно передающий радиоцентр, в/ч 02428^[küsitav]) Humalas. Aastatel 1961–1970 asus komandopunkt Maardus.
  • 1. õhutõrjeraketidivisjon Pahklas Kohila vallas Raplamaal (Pahkla raketibaas, 59° 12′ 31″ N, 25° 51′ 54″ E);
  • 5. õhutõrjeraketidivisjon (5 зрдн) Pahklas Kohila vallas Raplamaal (Pahkla raketibaas, 59° 12′ 31″ N, 25° 51′ 54″ E);
    • 2. divisjonigrupi juhtkond (в/ч 56178-Я, s/o 56178-Ja), Pahkla
    • tehniline divisjon Raudalus Harjumaal (Raudalu raketibaas 55 ha);
  • 2. õhutõrjeraketidivisjon (2 зрдн, в/ч 56178-K, s/o 56178-K) Keila-Joa lähikonnas (Keila-Joa raketibaas^[32],^[33] 423 ha^[34], ka Türisalu raketibaas) , 59° 24′ 25″ N, 24° 19′ 5″ E);
  • 3. õhutõrjeraketidivisjon (3 зрдн, в/ч 56178-Л, s/o 56178-L) Keila-Joa lähikonnas (Keila-Joa raketibaas 423 ha^[34], ka Türisalu raketibaas);
  • 4. õhutõrjeraketidivisjon (4 зрдн, в/ч 56178-M, s/o 56178-M) Keila-Joa lähikonnas (Keila-Joa raketibaas 423 ha^[34], ka Türisalu raketibaas);
    • 1. divisjonigrupi juhtkond (в/ч 56178-Ю, s/o 56178-Ju), Keila-Joal, kus asus ka 132 Raadiotehnilise keskuse komandopunkt (КП 132 РТЦ (радиотехнический центр)
    • 1. tehniline divisjon (в/ч 56178-П, s/o 56178-P), Keila-Joa
    • autorood (в/ч 56178-Ж, s/o 56178-Ž)
  • 6. õhutõrjeraketidivisjon^[35] (6 зрдн, "Виноград", в/ч 56178-Х), s/o 56178-H, kutsung "Vinograd") S-75, Rohuneeme raketibaas Rohuneemel Harjumaal, 3. divisjonigrupis Rohukülas^[36]/(Rohuküla raketibaas) Tubriku küla, Läänemaal
  • 7. õhutõrjeraketidivisjon (7 зрдн, "Джинга", в/ч 56178-Д), Leetse II^[37] (Леетсе-II), S-75 (pindala 35,0 ha) Paldiski poolsaare tipu pool, Leetse mõisa kõrval^[38] Pakri poolsaarel (Leetse raketibaasid;
  • 8. õhutõrjeraketidivisjon^[39] s/o 56178-U, kutsung "Betonnõi" Suurekivi raketibaas, ka Kivioja raketibaas^[40]Padise vald, Keibu küla/ Karatumas Haapsalu rajoonis - Ridala vald, Nõmme
    • 3. divisjonigrupi juhtkond ja komandopunkt ((в/ч 56178-Ф, s/o 56178-F), Sutlepa lähedal Aulepas Väike-Nõmme külas (Sutlepa raketibaas^[41])
    • Tehniline üksus, asukoht Väike-Nõmmkülas või Karatumal)
  • 9. üksik õhutõrjeraketidivisjon (9 зрдн), S-125, Rohuneemes Viimsi vallas Harjumaal (Rohuneeme raketibaas^[42] 160 ha);
  • 12. õhutõrjeraketidivisjon (12 зрдн, "Балочный", в/ч 56178-С), mille relvastuses keskmaaraketid S-125 pankrannikul Murastes Harju rajoonis (Muraste raketibaas 43 ha);
  • 13. õhutõrjeraketidivisjon (13 зрдн, "Заструг"), S-125, Pääsküla/Laagri
  • 14. õhutõrjeraketidivisjon (14 зрдн, "Беспечный", в.ч. 56178 т), Leetse I^[43], S-125, (pindala 18 ha) Leetse küla ning Lahepere lahe kõrval Pakri poolsaarel (Leetse raketibaasid;
  • 15. õhutõrjeraketidivisjon (15 зрдн, "Бетонный"), Nõva lähedal Kiviojal, Läänemaal.
  • 16. üksik õhutõrjeraketidivisjon (16 зрдн), (s/o 56178);
    • 4. divisjonigrupi juhtkond (s/o 56178–..), Keila-Joa
  • üksik õhutõrjeraketidivisjon Vana-Narva maantee alguses Irus Harjumaal, 1970. aastate lõpuni;
  • üksik õhutõrjeraketidivisjon Põhjaküla juures Naissaarel (Naissaare raketibaas),
  • 3. tehniline divisjon (s/o 56178-Je) Raudalus
  • 4. tehniline divisjon (s/o 56178- E) Raudalus

17. õhutõrjeraketidivisjon, kutsung "Galetšnik", kompleksiga S-125M asus kuni 1990. aastani Rohuküla külas, Läänemaal Ridala vallas

207. õhutõrjeraketibrigaad

• 207. õhutõrjeraketibrigaadi (207 зенитная ракетная бригада, 207 зрб)^[44], (s/o 96420, в/ч 96420)
• 207. õhutõrjeraketibrigaadi staap asus varem Tapal lennuväekasarmutega samas linnakus, komandopunkt oli Karkuse ja Koigil/Reinevere küla vahel, Tapalt 6 km lõunas^{[küsitav][viide?]}. ja hiljem
• 207. õhutõrjeraketibrigaadi staap asus alates 1979 kevadest Rakveres Nortsu tee asuvates endise 304. krdv polgu ruumidesse), kus paiknesid autorood, siderood, majandusrühm ja töökojad, Brigaadis oli 12 raketidivisjoni Harjumaal, Järvamaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal;
• Komandopunkt, divisjonigrupi S-200 juhatus (в/ч 96420-E), sidekeskus ja Tapa lennuvälja saatejaam, Põimal^[45]
  • 1. õhutõrjeraketidivisjon (1 зрдн (зенитно-ракетный дивизион), в/ч 96420-Ф, "Akrida", s/o 96420-F), mille relvastuses keskmaaraketid S-200, Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve (Tapassaare raketibaas 100 ha);
  • 2. õhutõrjeraketidivisjon (2 зрдн, "Крокодил", в/ч 96420-Х, kutsung "Krokodil", s/o 96420-H) relvastuses S-200, Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve (Männiku raketibaas);
  • 3. õhutõrjeraketidivisjon (3 зрдн, в/ч 96420-С, s/o 96420-S), relvastuses S-200, Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve;
    • 1. tehniline divisjon (1 тдн, в/ч 96420-У, s/o 96420-U), divisjonigrupile S-200 (Ihasalu, Jõelähtme vallas)
  • 4. õhutõrjeraketidivisjon (4 зрдн, "Виниловый", в/ч 96420-Г, "Vinilovõi", s/o 96420-G), relvastuses S-75 Ida-Virumaal Toila vallas Ontika lähedal Saka (Saka raketibaas 16 ha);
  • 5. õhutõrjeraketidivisjon (5 зрдн, "Балник", в/ч 96420-A, "Balnik", s/o 96420-A), relvastuses S-75, Kloodil, Rakvere rajoonis Lääne-Virumaal;
  • 6. õhutõrjeraketidivisjon (6 зрдн, "Галифе", в/ч 96420-В, "Galife", s/o 96420-V), relvastuses S-75, Kuusalu Kahalas (Kahala raketibaas 64 ha)/Kupul (Kupu raketibaas^[46],^[47]);
    • 2. tehniline divisjon (2 тдн, в/ч 96420-Д, s/o 96420-D), divisjonigrupile S-75 (Udriku/Imastu))
  • 7. õhutõrjeraketidivisjon (7 зрдн, "Галка", в/ч 96420-K, "Galka", s/o 96420-K) Püssi raketibaas^[48], relvastuses S-125 ja varupositsioon Mustmätta külas, Ida-Viru Lüganuse Püssil
  • 8. õhutõrjeraketidivisjon (8 зрдн, "Детектор", в/ч 96420-Л, "Detektor", s/o 96420-L), relvastuses S-125, Kunda lähistel Viru-Nigula, Kutsala;
  • 9. õhutõrjeraketidivisjon (9 зрдн, "Зажимка", в/ч 96420-M, "Zažimka", s/o 96420-M), relvastuses S-125, Lääne-Virumaal Vihula vald (Noonu) (Karula raketibaas);
  • 10. õhutõrjeraketidivisjon (10 зрдн, "Катушка", в/ч 96420-Н, "Katuška", s/o 96420-N), relvastuses S-125, Lääne-VirumaalVihula Lahe (Lobi^[49]/Lahe raketibaas 42 ha);
  • 11. õhutõrjeraketidivisjon (11 зрдн, "Измор", в/ч 96420-П, "Izmor", s/o 96420-P), relvastuses S-125. Juminda raketibaas^[50]. Harjumaa, Loksa vald, Võsu Juminda poolsaarel;
  • 12. õhutõrjeraketidivisjon (12 зрдн, "Начитанный", в/ч 96420-T, s/o 96420-T), relvastuses S-125, Jõelähtme vallas Neeme Ihasalu (Neeme raketibaas 18 ha);
    • 3. tehniline divisjon (3 тдн, в/ч 96420-P, s/o 96420-R), divisjonigrupile S-125 Kuru), Reinevere sõjaväelinnak Jõgisool.
  • s/o 96420 varupositsioon, Pedassaarel

210. õhutõrjeraketibrigaad

• 210. Punalipuline õhutõrjeraketibrigaad (210 зенитная ракетная бригада, 210 зрб)^[51], (s/o 74907, в/ч 74907, Позывной "ЗАСТУПНИК" kutsung "Zastupnik"). Brigaadil oli 12–16 õhutõrjeraketi- ja 3–4 tehnilist divisjoni Saaremaal ja Pärnumaal.
• staap ja tehnikaväeosa sõjaväelinnakus nr 34 Aia tänaval Kingissepas Kingissepa rajoonis;
• 210. õhutõrjeraketibrigaadi komandokeskus^[52], Oriküla (Karida) seniitraketidivisjoni^[53] raketi stardipositsioon (58° 19′ 14″ N, 22° 19′ 16″ E^[54]) ja 2314. raadiotehnilise pataljoni (45. raadiotehniline rood^[küsitav] s/o 02429) Orikülas (508 РТЦ, 508-й радиотехнический центр), (58° 19′ 14″ N, 22° 19′ 16″ E);
  • 2 S-200 raketidivisjoni ja automajand^[55], Karujärve/Dejevo (raketibaas (58° 24′ 30″ N, 22° 11′ 13″ E)) ja stardipositsioonid^[56] Saaremaa vallas. Dejevoks nimetati koht Karujärvest ümber 1959. aastal, Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi.;
    • 3. tehniline divisjon (s/o 74907-U; kutsung "Vesna")
  • 4. õhutõrjeraketidivisjon, Muhu vallas Piiri raketibaas^[57] (58° 36′ 26″ N, 23° 10′ 40″ E), kus S-75 raketidivisjonid
  • 5. õhutõrjeraketidivisjon^[58], (5 зрдн, в/ч 74907-В, kutsung "Vinovnik", s/o 74907-V) Kallemäe Saaremaa vallas (Kallemäe raketibaas (58° 22′ 24″ N, 22° 53′ 58″ E)^[59]) koos varupositsioonidega Peedergas (Nurmel) ja Raugil (Muhus)
  • 6. õhutõrjeraketidivisjon^[60], (6 зрдн, "Акробатика"), relvastuses S-75, Läbara (Maantee raketibaas^[61] (57° 56′ 7″ N, 22° 4′ 9″ E^[62]), Saaremaa vallas Sõrve poolsaarel
  • 7. õhutõrjeraketidivisjon, (7 зрдн, в/ч 74907-P, s/o 74907-R), relvastuses S-125, Liiva raketibaas^[63] (Levalõpme), Muhu vallas
  • 8. õhutõrjeraketidivisjon, Jõiste raketibaas (ka Paaste^[64] või Leisi), Saaremaa vallas Saaremaal
  • 9. õhutõrjeraketidivisjon^[65], (9 зрдн, "Катюша", kutsung "Katjuša", s/o 74907-S) Tagaranna raketibaas (58° 24′ 28″ N, 22° 11′ 10″ E^[66]), Saaremaa vallas Ninase poolsaarel Saaremaal
  • 10. õhutõrjeraketidivisjon, (10 зрдн, в/ч 74907-Н, "Износ", kutsung "Iznoss", s/o 74907-N ), relvastuses S-125, Kõruse raketibaas^[67] (58° 25′ 32″ N, 21° 58′ 38″ E^[68] (Kurevere), Saaremaa vallas Saaremaal,
  • 11. õhutõrjeraketidivisjon^[69], (11 зрдн, в/ч 74907-Л, kutsung "Zažitotšnõi", s/o 74907-L), Järve/Tehumardi, Saaremaa vallas Saaremaal
  • 12. õhutõrjeraketidivisjon^[70] (57° 58′ 52″ N, 2° 11′ 54″ E^[71]), (12 зрдн, kutsung "Detonatsija", s/o 74907-M), relvastuses S-75, Laadla küla, Saaremaa vallas Sõrve poolsaarel
  • õhutõrjeraketidivisjon, (в/ч 74907-Б, kutsung "Geront", s/o 74907-B), Lembra Pärnumaal (Liu raketibaas^[72] (58° 16′ 44″ N, 24° 13′ 58″ E^[73])).

898. õhutõrjeraketipolk/1115. õhutõrjepolk

• 898. õhutõrjeraketipolk^[74], Kahe Punalipuga 898. Krasnoje Selo õhutõrjeraketipolk (898 зенитный ракетный полк, 898 зрп), (s/o 74906, в/ч 74906)
• Polgu staap asus aadressil, Pikk tänav 16, Valgas Valga rajoonis
• komandopunkt ja tehniline divisjon^[75] (тдн), Metsniku (57° 50′ 44″ N, 26° 3′ 50″ E), 7. km Valgast Tõrva poole Valga rajoonis. Jaanikese külas, Metsnikul oli ÕKV 6. armeed teenindanud RTB (remondi-tehnika pataljon) ja lahingumoonahoidla.
  • 1. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, (Mazpentas, 3 km Härgmäelt Valka poole), Läti NSVs Valka piirkonnas;
  • 2. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Karksi-Nuia juures Mulgi vallas (Karksi-Nuia raketibaas/Rutu raketibaas^[1], 58° 3′ 4″ N, 28° 38′ 43″ E);
  • 3. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Rõngul Rõngu vallas (Rõngu raketibaas^[76], 58° 9′ 45″ N, 26° 12′ 59″ E);
  • 4. õhutõrjeraketidivisjon (4 зрдн, в/ч 74906-Е, "Силуэтка"), mille relvastuses keskmaaraketid S-75, (Sangaste raketibaas^[77] Sangastes Sangaste vallas, 57° 54′ 51″ N, 26° 19′ 19″ E;);
  • 7. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Merekülas Tahkuranna vallas (Reiu raketibaas, 58° 18′ 10″ N, 24° 35′ 22″ E);
  • õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Ridalepas Audru vallas (Ridalepa raketibaas, 58° 27′ 3″ N, 24° 22′ 42″ E);
  • õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Liul Audru vallas (58° 16′ 44″ N, 24° 13′ 58″ E);
  • Polgu autobaas Metsa tänav 19, Valga^[78].

54. õhukaitsekorpuse raketidivisjonid

• 54. õhukaitsekorpuse^[79] (Leningradi SRa kuuluv),
  • 46. raadiotehniline brigaad^[80] (46-я радиотехническая бригада, в/ч 17646), Jõhvi lähedal Kabelimetsas
    • 891. üksik raadiolokatsioonirood (891 орлр, 891 отдельная радиолокационная рота) Suursaarel
    • 892. (33.) üksik raadiolokatsioonirood (s/o 06562, kutsung „Izobaza“) Eestis 1980–1993, Edise radarijaam^[81]
  • 204. kaardiväe õhutõrjebrigaad^[82] (204-ая гвардейская зенитно-ракетная бригада, 204-й гв. зрбр, в/ч 96423), staap Kingissepa rajoonis Kerstovos, mille alluvuses oli Eestis raketidivisjonid, S-125 rakettidega:
    • 10. õhutõrjeraketidivisjon, (в/ч 96423-К, s/o 96423) Ida-Virumaa, Vaivara vallas Udria raketibaas^[83] (59° 24′ 17″ N, 27° 55′ 55″ E)
    • 11. õhutõrjeraketidivisjon (в/ч 96423-Л, "Каурий", s/o 96423-L) Voka raketibaas^[84], Toila vallas (59° 24′ 40″ N, 27° 35′ 55″ E)
    • 12.? õhutõrjeraketidivisjon (в/ч 96423-М, s/o 96423-М), Saka raketibaas^[85] Saka külas Kohtla vallas
    • Narva jõe taga, Riigiküla vastas üks raketidivisjon;

Ajalugu

1957–1960

Põhja-Eesti ja eriti Tallinnas baseeruva Balti laevastiku põhibaasi kaitseks moodustati 1957. aasta alguses NSV Liidu õhukaitsevägede Tallinna diviis (Таллинская дивизия ПВО)^[86], Diviisi koosseisus olid:

• 95. õhutõrje suurtükidiviis (95-я зенитно-артиллерийская дивизия)
  • 517. kaardiväe õhutõrje suurtükipolk (517 гв. зенап),
  • 925. õhutõrje suurtükipolk (925 зенап)
  • 1142. õhutõrje suurtükipolk (1142 зенап), staap asus Tallinnas Maarjamäel (Haljas tee 32), komandopunkt asus Pirita jõe liivakaldasse kaevandatud kahekorruselises betoonpunkris (Hilisem Tallinna mereväebaasi 440. komandopunkt, valve- ja teeninduskomandatuuri objekt - Komandopunkt Orbita). 1142. õhutõrje suurtükipolk kaitses Lasnamäe lennuvälja.
• 90. Novorossiiski kahe Punalipu ordeniga hävituslennuväediviis (90-я истребительная авиационная дивизия)
  • 18. Klaipeda Punalipuline Ušakovi ordeniga hävituslennuväepolk (18 иап, 18-й истребительный авиационный полк), Suurkülas ehk Ämari lennuväljal,
  • 411. hävituslennuväepolk (411 иап, 411-й истребительный авиационный полк), Kuusiku lennuväljal
  • 572. hävituslennuväepolk (572 иап, 572-й истребительный авиационный полк) (Keila-Joa lennuväljal, enne seda asunud Pärnu lennuväljal ning Ämari lennuväljal)
• 1. üksik raadiotehniline polk (1-й отдельный радиотехнический полк),
• 192. sidesõlm.

Diviisi komandörid:

• 1957, polkovnik Aleksandr Ivanovits Korobitsõn. 1957–1961, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor Vladimir Fjodorovitš Abramov (1921–1985)^[87], 1960. aastast ümbernimetatud 14. õhukaitsediviisi ülem;
• Diviisi staabiülem Nõukogude Liidu kangelane, polkovnik A.I. Nefedov. Diviisiülema asetäitja poliitalal, polkovnik A.I. Gerasimtšuk.

Õhukaitseväeosade reorganiseerimise lõppfaasis likvideeriti 95. ja 90. diviiside juhtkonnad ning polgud allutati PVO Tallinna diviisi juhtkonnale ning 1960. aastal moodustati kogu NSV Liidu territooriumil õhukaitsearmeed, Eesti territooriumil vastavalt Leningradi sõjaväeringkonnale alluv 6. üksik õhukaitsearmee, mille koosseisu kuulusid Eesti territooriumil – 14. õhukaitsediviis; Läti territooriumil 27. õhukaitsekorpus ja Leningradi oblastis 54. õhukaitsekorpus.

1960–1967

1960. aastal moodustatud NSV Liidu õhukaitsevägede 14. õhukaitsediviisi koosseisus olid:

• 14. diviisi juhtkond ja staap ning 192. sidesõlm Tallinnas,
• 655. hävituslennuväepolk, koos teenindavate väeosadega (Tapal), 1961. aastast Pärnus;
• 656. hävituslennuväepolk (истребительный авиационный полк), koos teenindavate väeosadega Tapal;
• 425. hävituslennuväepolk, Tallinn, Lasnamäe lennuväli, hiljem viidi üle Haapsalu lennuväljale;

Lennuväepolgud olid varustatud hävituslennukite MiG-19P, С, СВ (425.), Su-9 (656.) ja Jak-28P (655. hävituslennuväepolk).

• 78. üksik raadiotehniline polk (78-й ортп), sh 111. raadiotehniline pataljon (111-й радиотехнический батальон) Tapal
• 248. üksik raadiotehniline polk Tallinnas.

Raadiotehnilised üksused omasid raadiolokaatoreid P-12, P-15, P-35) (РЛС П-12, П-15, П-35).

• 898. õhutõrjeraketipolk 898. зенитно-ракетный полк, 898-й зенитный ракетный Красносельский дважды Краснознаменный полк)- Valgas;
• 1176. õhutõrjeraketipolk (1176. зенитно-ракетный полк, 1176-м зенитный артиллерий Краснознаменный полк) (s/o 74907, в/ч 74907 – Saaremaa, Kingissepa,
• 1142. õhutõrjeraketipolk (1142 зрп) Keila-Joal;
• 188. õhutõrjeraketipolk (188-го зенитный ракетный полк), Tapa, mis liideti diviisi koosseisu 1961. aastal;

Õhukaitseväed olid varustatud õhutõrje raketikompleks S-75 "Desna" (C-75 «Десна») ja rakettide 13D (13Д), mis aja jooksul vahetati S-75 "Volhov"i (С-75 «Волхов») ja rakettidega 20D (20Д).

Seni Eestis dislotseerunud 517. krdv. õhutõrjepolk viidi üle Karjalasse; 925. õhutõrjepolk viidi üle aga Kaliningradi oblastisse.

1967–1977

Järgnenud aastatel reorganiseeriti senised raketipolgud-raketibrigaadideks (1142., 188. ja 1176. polgud 1968. aasta suvel – 94., 207. ja 210. õhutõrjeraketibrigaadideks^[88]; 898. õhutõrjeraketipolku aga jäi veel polgustruktuuriga) ja uute raketikomplekside relvastussevõtmisega võeti raketibrigaadide relvastusse uued raketikomplekid S-125, 1142. srp relvastusse võeti raketikompleks S-200 «Angara» ning 20. augustil 1967. aastal asusid esimesed nende raketikompleksidega varustatud 3 raketidivisjoni lahinguvalvesse.

• 94. õhutõrjebrigaad (94 зрбр), ülem, polkovnik K. S. Babenko; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125, ka kaks divisjoni raketikompleksidega S-200.
• 207. õhutõrjeraketibrigaad (207 зрбр ), ülem, polkovnik G. J. Ivanov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
• 210. õhutõrjeraketibrigaad (210 зрбр ), ülem, polkovnik S. J. Tihhonov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
• 898. õhutõrjeraketipolk (898 зрп), ülem, polkovnik G. M. Kotov; brigaadi relvastuses raketikomplekside 4 patareid S-75; 3 patereid S-125.

Õhutõrjekomplekside tegevuse juhtimiseks võeti 1970. aastast automaatsed juhtimissüsteemid RKASS-1MA (АСУРК-1МА), 1972. aastast 94. srb juhtimissüsteem «Vektor 2L».

Eestis asusid NSV Liidu Õhukaitsevägede (ПВО) 23. kaardiväe Lenini ordeniga Punalipulise Orjoli-Berliini raketidiviisi (23 гвардейская ордена Ленина Краснознамённая Орловско-Берлинская ракетная дивизия, в/ч 21201) neli polku, neid teenindanud neli remondi- ja tehnikabaasi, sidesõlme raadiokeskus, õppeväeosa ja muud väiksemad väeosad. 23. Raketidiviisi staap Läti NSV poolel Valka linnas. Ilmselt paiknes seal ka mitu diviisi teenindanud üksust, sidesõlm, sõjaväeprokuratuur ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Eriosakond.^[89]

Vaata ka

• NSV Liidu relvajõud Eestis
• NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis

Viited

Välislingid

• Fotod raketibaasidest, veebilehel webadmin.planet.ee/militaar
• Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine, Koostanud ja toimetanud Anto Raukas, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium 1999