Pada
 | See artikkel räägib nõust, külade kohta vaata artikleid Pada (Viru-Nigula) ja Padu, kaardimasti kohta vaata artiklit Poti. |
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Ajaloost
Malmpada võeti eesti taludes kasutusele 17. või 18. sajandil. 19. sajandil oli taludes harilikult mitu pada. Väiksemad, 2–5-toobised või kuni 3-ämbrised pajad olid toidu valmistamiseks.
Viieämbrised ja suuremad olid loomajoogi-, pesu-, õlle, sauna- jms vee soojendamiseks, aga ka kangaste, pesu jm keetmiseks. Neid kasutati ka pulmatoitude valmistamiseks[1].
Kasutus
Suurem pada riputati tule kohale katlakoogu abil, väiksemad asetati kolmjalale. Lõuna-Eestis hakati 19. sajandi teisel poolel katlaid tulekolde kohale, reheahju ette või pliidi sisse müürima[2]. Vee soojendamiseks kasutatakse suuri katlaid tänapäevani.
Vaata ka
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Pada |
- Katlaahel
- Katlakook
- Katlapuu
- Katlavinn
- Kolmjalg
- Pajapink
- Pajarõngas
Viited
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 191.
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 134.
Välislingid
- Pada, Eesti Rahva Muuseum
