Pontus De la Gardie

See artikkel räägib Rootsi väejuhist; Venemaa väejuhi kohta vaata artiklit Pontus Brevern de la Gardie

Pontus De la Gardie
Pontus De la Gardie
Sünniaeg	1520 Caunes-Minervois, Aude, Languedoc, Prantsusmaa
Surmaaeg	5. november 1585 (65–66 aasta vanuses) Narva
Sõjad/lahingud	Liivi sõda Rakvere piiramine (1574) Narva piiramine (1581)
Abikaasa	Sofia Gyllenhielm

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Elulugu

Pontus De la Gardie oli pärit Prantsusmaalt Languedocist. Noorena kandis ta nime Ponce Scorperier. Ta õppis kloostris, kuid loobus vaimuliku elukutsest ja astus Prantsuse armeesse, teenis 1551. aastast Piemontes krahv Brissaci juhitud Prantsuse ratsaväes ja võttis nimeks Pontus De la Gardie. Seejärel Šotimaal, kuninganna Mary Stuarti õukonnas, kus osales Šotimaa protestantide ja katoliiklaste vahelises sõjas. Aastast 1559 teenis ta Taani sõjaväes, kus Nils Boije juhitud Rootsi väed 1565 Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal (1563–1570) Varbergi vallutamise järel sattus vangi ja astus Rootsi kuninga Erik XIV teenistusse. Rootsi teenistuses tegeles ta välissuhtlusega Rootsi Euroopas, tänu eelnevale keeleoskusele ning 1568 sai temast kuningas Erik XIV õuemarssal.

1569. aastast oli ta Gyllenstierna, Bjelke, Flemingi ja Stenbockiga Rootsi kuninga Johan III poolt asutatud Jumala talle ordu (Guds Lambs Orden) rüütel.^[1] 1571. aasta 17. juulil sai ta Ekholmi vabahärratiitli. Ta oli ka Kjulaholmi, Sundby ja Toresta härra Uppsala piiskopkonnas ning Kolga mõisa omanik Kuusalu kihelkonnas.^[2]

Ta oli aastast 1574 Eestimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas väliooberstina 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge, vallutas 1580 Schlossburgi (Käkisalmi).

Eestisse saabus ta 1581. aasta talvel Soomest, juhtides oma väe üle külmunud Soome lahe, Narva piiramise ajal võttis ta kasutusele sõdadest Euroopas tuntuks saanud siksakikujulised piiramiskraavid, mis sel ajal oli veel Liivimaal uus nähtus, vallutas 1581 Rakvere, Toolse, Narva, Ivangorodi ja Jama (Jamburg, praegu Kingissepp).

1583. aastal nimetati ta uuesti Eestimaa kuberneriks.

Kahekümneviieaastase sõja Pljussa vaherahu läbirääkimiste ajal (1585) Moskva tsaaririigiga uppus Pontus De la Gardie koos Määri mõisniku Brun Dückeriga ja vene keele tõlgi Hans von Strassburgiga Narva jõkke.^[4] Ta maeti Tallinna Toomkirikusse. Tema hauamonumendi valmistas Arend Passer.

Perekond

Pontus De la Gardie abiellus Vadstena lossis 14. jaanuaril 1580 Johan III vallastütre Sofia Gyllenhielmiga ^[5]. Laulatuse ajal kukkus kiriku rõdu alla ja üks inimene sai surma – seda peeti halvaks endeks ja tunnusmärgiks, et jumalale on see abielu vastumeelne.

Abielust sündisid:

• Brita (Pirita) De la Gardie (1581–1645), abiellus 1614. aastal feldmarssal Jesper Mattson Cruusiga (rootsi keeles Cruus af Edeby) (surn. 1622); 1631. aastal vabahärra Gabriel Gustafsson Oxenstiernaga (1587–1640)
• Johan De la Gardie (1582–1642), Rootsi riigitegelane, Ekholmi vabahärra
• Jakob De la Gardie (1583–1652), Rootsi riigitegelane, Läckö krahv

Vaata ka

• De la Gardie
• Kahekümneviieaastane sõda

Viited

Kirjandust

• Jaan Kross. Kolme katku vahel
• Curaeus, Joachim; Lorenz, Möller, Heinrich Rätel (1585). [(saksa keeles) Schlesische General Chronica]. Leipzig: Zachariam Berwaldt. {{cite book}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pontus De la Gardie

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Pilt Johann Christoph Brotze kollektsioonist: Pontus de la Gardies Grabmahl in der Dom Kirche zu Reval rechter Hand des Altars vom Jahr 1800 [ Eduard Philipp Körber; das Grabmal].
• adelsvapen.com: De la Gardie Friherrliga ätten De la Gardie nr 4 †