Sofi Oksanen

Sofi Oksanen
Sofi Oksanen 2008. aastal
Sünninimi	Sofi-Elina Oksanen
Sünniaeg	7. jaanuar 1977 (47-aastane) Jyväskylä, Soome
Rahvus	soomlane

Sofi Oksanen (sünninimi Sofi-Elina Oksanen;^[1] sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik.

Romaani "Puhdistus" ("Puhastus") eest sai ta 2008. aastal Finlandia kirjandusauhinna, 2009. aastal Runebergi kirjandusauhinna ning 2010. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. 2013. aastal pälvis ta kogu senise loomingu eest Rootsi Akadeemia Põhjamaade kirjandusauhinna.

Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad" kui ka kõigepealt näidendi ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus" ning nende järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.

"Puhastuse" vastuvõtt Eestis on olnud vastuoluline. Ühelt poolt on Oksaneni tunnustatud Eesti ajaloo valusate teemade käsitlemise ning nende rahvusvahelisele üldsusele tutvustamise eest (Maimu Berg ja Vilja Kiisler). Teiselt poolt on teda süüdistatud Nõukogude-aegse Eesti elu ühekülgses kujutamises, vägivalla trivialiseerimises ja klišeelisuses (Piret Tali, Jaan Kaplinski, Rein Raud, Rein Veidemann ja Kaarel Tarand).

Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena.

2012. aastal valmis romaani "Puhastus" järgi Soome-Eesti koostööna samanimeline mängufilm, mis jõudis vaatajate ette esilinastusel Tallinnas 30. augustil 2012. Sama aasta septembris esitati see Soome poolt Oscari filmiauhinnale, mida film aga ei võitnud.

Soome ajakirjaniku Marko Gustafssoni dokumentaalfilm "Sofi Oksanen – syntynyt kirjailijaksi" (YLE 2013; Eesti esmaeeter 5. mail 2014 ETV2-s pealkirjaga "Sofi Oksanen – kirjanikuks sündinud") portreteerib kirjanikku: koos käiakse Pariisi raamatumessil, näidendi "Puhastus" esietendusel Londonis, lapsepõlvemaadel Haapsalu lähedal ja Kullamaal, endises KGB peakorteris Tallinnas.^[2]

Oksanen on tegutsenud ka mitme ajalehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietaneni ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega.

Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka.

Dokumentaalteosed

• Imbi Paju ja Sofi Oksanen (toim.) "Kaiken takana oli pelko. Kuinka Viro menetti historiansa ja kuinka se saadaan takaisin". WSOY 2009
• "Kõige taga oli hirm: kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi". Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010. (579 lk) ISBN 9789949452453

Romaanid

• "Stalinin lehmät" (2003); "Stalini lehmad". Tõlkinud Tauno Vahter. Tänapäev, 2004. ISBN 9985622170
• "Baby Jane" (2005); "Baby Jane". Tõlkinud Tiina Pappel. Tänapäev, 2006. ISBN 9985624335
• "Puhdistus" (2008); "Puhastus". Tõlkinud Jan Kaus. Varrak, 2009. ISBN 9789985318584
• "Kun kyyhkyset katosivat" (2012); "Kui tuvid kadusid". Tõlkinud Jan Kaus. Varrak, 2012. ISBN 9789985326190
• "Norma" (2015); "Norma". Tõlkinud Kadri Jaanits. Varrak, 2016.
• "Koirapuisto" (2019)^[3]. "Koertepark". Tõlkinud Kadri Jaanits. Varrak, 2020.

Näidendid

• "Puhdistus" (2007) – esietendus sama aasta veebruaris Soome Rahvusteatris ning näidati Eestis ja Rootsis.

Esietendus teatris Vanemuine 18. septembril 2010 ("Puhastus"; tõlkija Kalju Kruusa; lavastaja Liisa Smith). Esietendus 5-osalise sarikuuldemänguna ERR-i Raadioteatris 2011. aastal (stsenarist ja lavastaja Taago Tubin). Esietendus 2011. aastal Off-Off-Broadway teatris La MaMa New Yorgis. Alates oktoobrist 2011 on seda iseseisvalt lavastatud Oslos, Pariisis, Londonis, Lissabonis, Madridis, Stockholmis, Reykjavikis, Leedus, Saksamaal ja Ungaris.

• "High Heels Society" (2008) – esietendus KokoTeatteris 2008. aasta septembris.

Ooperid

• "Puhdistus" (2012) – esietendus Soome Rahvusooperis 2012. aasta aprillis (helilooja Jüri Reinvere).
• "Innocence" (2020), helilooja Kaija Saariaho.

Artiklid

• Lugu Sitakoti Matsist, vabadusest ja orjusest Postimees, 30. detsember 2009.
• Sofi Oksanen: ärge petke meid jälle Postimees, 31. märts 2014.
• "Sinu vaikimine ei kaitse sind" (Enn Soosaare 80. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil peetud kõne) Postimees Arvamus, 13. veebruar 2017
• Sofi Oksanen: nõukogude inimese saarekestest ERR Arvamus, 30. aprill 2020
• Sofi Oksanen: ükskõiksus on roheline tuli vägivallale ja vihale. ERR Uudised, 7. september 2020 (põhineb Sofi Oksaneni kõnel Helsingi eetikakonverentsil; teksti tõlkis Piret Saluri)

Tunnustus

• 2008 Finlandia kirjandusauhind
• 2008 Kalevi Jäntti auhind
• 2008 Kristiina Instituudi aasta Kristiina
• 2008 Waltari auhind
• 2008 Varjo-Finlandia
• 2009 Runebergi auhind
• 2009 Postimehe aasta inimene
• 2010 Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk
• 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind
• 2010 Prix du roman Fnac
• 2010 Prix Femina étranger
• 2012 Pro Finlandia
• 2013 Rootsi Akadeemia Põhjamaade kirjandusauhind
• 2014 Budapesti kirjandusfestivali peaauhind^[4]
• 2023 Usedomi kirjanduspreemia, millega tunnustatakse autoreid, kes keskenduvad Euroopa riikide ja kultuuride vahelisele dialoogile.

Isiklikku

Oksanen abiellus 6. augustil 2011 Helsingis Seurasaaris IT alal töötava Juha Korhoneniga^[5].

Viited

Kirjandus

• Marko Gustafsson (toim.). Miten minusta tuli minä. WSOY 2009.

Välislingid

• Sofi Oksaneni soomekeelne veebisait
• Sofi Oksaneni ingliskeelne veebisait
• Teet Korsten. "Sofi Oksanen – paistab silma ja väärib lugemist" Põhjarannik, 25. aprill 2007.
• Imbi Paju. "Sofi Oksanen kommenteerib lavalt, keda publikust võiks panna" Postimees, 24. september 2008.
• Maimu Berg. "Meie Sofi Oksanen ja meie Eesti lugu" EPL, 8. detsember 2008.
• Imbi Paju. "Rahvuslasest gootitar" Eesti Ekspress, 18. detsember 2008.
• "Sofi Oksanen ei pääse Peterburi luuleõhtule esinema" ERR, 18. detsember 2008.
• Tiina Hakman. "Eesti-teemaline raamat on Soomes tänavu kingihitt" EPL, 23. detsember 2008.
• Mari Klein. ""Puhastus" on lugu ülekohtust, mida tegi üks riik teisele, üks õde teisele" EPL, 16. jaanuar 2009.
• "Oksaneni raamatu müüginäitajad lõid Soomes platsi puhtaks" Postimees, 27. jaanuar 2009.
• "Sofi Oksanenile Runebergi auhind" Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2009.
• "Oksaneni teatel võiksid soomlased Euroopa ajalugu paremini tunda" Postimees.ee, 23. märts 2009.
• "Oksanen: Venemaa on soometumisse armunud" Delfi, 15. aprill 2009.
• Sofi Oksanen. Köyhän keinot Helsingin Sanomat, 15. aprill 2009; sama ka: Eesti välismeedias 9.-15. aprill 2009 Eesti Vabariigi Välisministeeriumi veebisait.
• Alo Lõhmus. "Sofi Oksanen armastab Eesti valgust" Postimees, 9. mai 2009.
• Rita Loel. "Soome staarkirjanik esitles Kuressaares oma tähtteost" Oma Saar, 13. mai 2009.
• Jaanus Kulli. Sofi Oksanen: "Kahtlen, et minust võiks kunagi pereema saada." Õhtuleht, 10. oktoober 2009.
• Kaarel Tarand. Tuumapommiks kujutletud meelelahutus Sirp, 18. detsember 2009.
• Tuuli Koch. Oksaneni menuromaanist tehakse ooper, Postimees, 28. detsember 2009.
• Miten minusta tuli minä, Sofi Oksanen yle.fi (Sofi Oksanen jutustab oma elust Marko Gustafssoni raadiosaatesarjas "Miten minusta tuli minä" aprillis 2009; soome keeles)
• Piret Tali. Kogu tõde Sofi O-st EPL, 4. oktoober 2010.
• Mihhail Lotman. Sofi Oksanen ja nõukanostalgia EPL, 18. oktoober 2010.
• Vilja Kiisler. Sofi Oksanen on Sami Lotila. (Jaan Kaplinski ja Rein Veidemanni suhtumisest Sofi Oksaneni romaani "Puhastus." Delfi.ee, 3. november 2010.
• Rein Raud. Teised meist: stampide keeles ajalugu epl.ee, 5. november 2010.
• Hasso Krull. Sofi Oksase traagiline terrorism Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2013.
• Sofi Oksanen sai Rootsi Akadeemia maineka auhinna Postimees, 15. märts 2013.
• "Sofi Oksanen". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sofi Oksanen

Tsitaadid Vikitsitaatides: Sofi Oksanen