Sokolki lahing

Sokolki lahing
Osa Põhjasõjast
Toimumisaeg 22. aprill ukj
11. aprill vkj
12. aprill rkj 1708
Toimumiskoht Livoberežna Sokilka
Tulemus Mõlemad pooled peavad oma võiduks
Osalised
Rootsi Kuningriik Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Carl Gustaf Kruse Carl Evald von Rönne
Jõudude suurus
2730 rootslast[1], 3500 kasakat 3000 tragunit, 2000 kasakat[2]
Kaotused
Rootsi andmetel 290 rootslast, vene poole väitel 800 rootslast ja kasakat, 4 suurtükki[3] Rönne väitel 50 tapetut,[4] Aleksandr Menšikovi väitel 60 tapetut,[5], Rootsi poole väitel 400 tapetud, 1000 haavatut [6]
  • v
  • r
I Riia • I Tönning • Humlebæk • Reinbeck • Travendali rahu • Varja • Pühajõe • I Narva (piiramine & lahing) • Petseri • Spilve (Daugava) • Räpina-Lokuta (Rappin) • Vastse-Kasaritsa (Neu-Kasseritz) • Rõuge (Rauge) • Erastvere • Druskininkai • I Vilnius • Kliszów • Wieluń • I Peipsi • Hummuli • Kraków • Nöteborg (Schlüsselburg) • Saladen • Pułtusk • Nyen • Systerbäck • II Peipsi • Kastre • Rakvere (Wesenberg) • Tartu • Toruń • Jakobstadt • Poznań • II Narva • Poniec (Punitz) • Mūrmuiža (Gemäuerthof) • Rakowitz • Varssavi Varssavi rahu • Praga • I Grodno • Wschowa (Fraustadt) • Nieśwież • Kleczk • Lachowitze • Altranstädti rahu • Kalisz • II Vilnius • II Grodno • Vinni-Pajusti • Hołowczyn • Malatitze • Rajovka • Lesnaja • Porvoo • Kolkanpää • Koniecpol • Veprik • Sokolki • Poltava • Perevolotšna • II Riia • Pärnu • Helsingborg • II Viiburi • Køge laht • II Tönning • Tallinn • Fladestrand • Møn • Gadebusch • Bender • Pälkäne • Helsingfors • Storkyro • Hankoniemi • Fehmarni väin • Rügen • Stralsund • Stresow • Kristiania • Gjellebekk • Dynekilen • Strömstad • Fredrikshald • Saaremaa • Stäket • Frederiksborgi rahu • Granhamn • Selånger • Uusikaupunki rahu

Sokolki lahing oli Põhjasõja käigus 22. (11). aprillil (Rootsi kalendri järgi 12. aprillil) 1709 tänapäeva Ukraina aladel Poltava lähistel Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemust peavad mõlemad lahingus osalenud pooled oma võiduks.

Aastal 1709 olid Venemaa väed vältimas konflikti Rootsi peajõududega. See ei takistanud neid aga väikeste salkadega väiksemaid rootslaste salkasid ründamast. Üje sellise salga juhiks oli ka Carl Evald von Rönne.

Rootsi väed eraldasid Carl Gustaf Krusele ligi 6000 mehe suuruse ratsanike salga, et rünnata Rönne sõjaväelaagrit, kus oli ligi 7000 meest. Rootsi regulaarväed leidsid, et kasakad ei ole sõjakunstis treenitud, nii jätsid nad osa neist valvama oma laagrit.[7]

Ehkki rünnak tuli venelastele üllatusena, jõudsid need siiski laagrist taanduda, sealjuures aitas kaasa udune ilm. Ka ei osalenud kasakad rünnakus, kuna keeldusid allumast Kruse käskudele. Taandudes õnnestus neil ka hõivata neli suurtükki, mille rootslasi toetavad kasakad olid oma laagrisse maha jätnud.[8] Reaalselt lahing olukorda sõjas ei muutnud.

Viited

  1. ↑ Harold Oscar Prytz (1867). Historiska upplysningar om Svenska och Norska arméernas regementer och kårer jemte flottorna under ledning. Lk. 326.
  2. ↑ Davies B. Empire and Military Revolution in Eastern Europe: Russia's Turkish Wars in the Eighteenth Century. Bloomsbury Publishing. 2011. Lk. 97
  3. ↑ Широкорад А. Б. Мифы и реалии Полтавской битвы. М.: ACT, 2010. lk. 174.
  4. ↑ Широкорад А. Б. Мифы и реалии Полтавской битвы. М.: ACT, 2010. lk. 175.
  5. ↑ Письма и бумаги Императора Петра Великого, Kd. IX, вып. 2, lk. 828-829
  6. ↑ Harold Oscar Prytz (1867). Historiska upplysningar om Svenska och Norska arméernas regementer och kårer jemte flottorna under ledning. Lk. 326.
  7. ↑ В. А. Артамонов. Осада Полтавы в 1709 году (по шведским источникам), Вопросы Истории, 2004-11-30VPI -No.011
  8. ↑ Беспалов А. В. Битвы Великой Северной войны.,М.: 2005. lk. 256