Uusikaupunki rahu

Osa Põhjasõjast

Venemaa keisririigi poolt Uusikaupunki rahulepinguga omandatud maa-alad

Toimumisaeg

10. september (30. august vkj) 1721

Toimumiskoht

Uusikaupunki lähedal

Osalised

Rootsi

Venemaa keisririik

Väejuhid või liidrid

Fredrik I

Peeter I

Põhjasõda

I Riia • I Tönning • Humlebæk • Reinbeck • Travendali rahu • Varja • Pühajõe • I Narva (piiramine & lahing) • Petseri • Spilve (Daugava) • Räpina-Lokuta (Rappin) • Vastse-Kasaritsa (Neu-Kasseritz) • Rõuge (Rauge) • Erastvere • Druskininkai • I Vilnius • Kliszów • Wieluń • I Peipsi • Hummuli • Kraków • Nöteborg (Schlüsselburg) • Saladen • Pułtusk • Nyen • Systerbäck • II Peipsi • Kastre • Rakvere (Wesenberg) • Tartu • Toruń • Jakobstadt • Poznań • II Narva • Poniec (Punitz) • Mūrmuiža (Gemäuerthof) • Rakowitz • Varssavi Varssavi rahu • Praga • I Grodno • Wschowa (Fraustadt) • Nieśwież • Kleczk • Lachowitze • Altranstädti rahu • Kalisz • II Vilnius • II Grodno • Vinni-Pajusti • Hołowczyn • Malatitze • Rajovka • Lesnaja • Porvoo • Kolkanpää • Koniecpol • Veprik • Sokolki • Poltava • Perevolotšna • II Riia • Pärnu • Helsingborg • II Viiburi • Køge laht • II Tönning • Tallinn • Fladestrand • Møn • Gadebusch • Bender • Pälkäne • Helsingfors • Storkyro • Hankoniemi • Fehmarni väin • Rügen • Stralsund • Stresow • Kristiania • Gjellebekk • Dynekilen • Strömstad • Fredrikshald • Saaremaa • Stäket • Frederiksborgi rahu • Granhamn • Selånger • Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa keisririigi vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa keisririik Rootsilt

„Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos ja Viiburi lääni osagaga ning linnad Riia, Dünamünde, Pärnu, Tallinna, Tartu, Narva, Viiburi, Käkisalmi ja muude eelpoolnimetatud provintside linnade, kindluste, sadamate, asulate, distriktide, randadega“

Rootsi sai Venemaa keisririigilt täiendava kompensatsioonina 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Rahulepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollimaksuvabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest.

Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid (Harku kapitulatsiooniakt), millega tagati balti aadlile ja linnadele kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi, seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse.

Uusikaupunki rahuläbirääkimiste sekretäriks oli Eestimaa ja Tallinna piiskopi Johann Jacob Pfeiffi pojapoeg Johan Jakob Pfeiff (1686–1740).^[1]