Tartu Vabadussõja mälestussammas

Sinimustvalge salliga ehitud Kalevipoja kuju Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel 24. veebruari hommikul 2018
Ajaloolane Eero Medijainen kõnelemas Eesti taasiseseisvumispäeval Vabadussõja mälestusmärgi ees Tartus, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud. 20. august 2012

Tartu Vabadussõja mälestussammas on Eesti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Tartus Vabaduse puiestikus.

See on 17. septembril 1933 avatud ja 28. aprillil (mõningatel andmetel 29. aprillil) 1950 Nõukogude võimu poolt lammutatud monumendi koopia.[1][2]

Kuna pärast algse mälestusmärgi mahavõtmist jätkas rahvas lillede toomist senisele asukohale, püstitati sinna 1952. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument.[3]

Mälestusmärk avati uuesti oma endises asukohas 22. juunil 2003.[4] See kujutab endast graniidist astmelisel alusel asetsevat risttahukat, millel seisab pronksist Kalevipoja kuju – Amandus Adamsoni algse skulptuuri koopia.[2] Skulptor Ekke Väli modelleeris selle vanade fotode põhjal.[4] Kalevipoeg seisab, pilk suunatud ette, mõõgale toetudes, tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918–1920.

  • Amandus Adamsoni loodud algne mälestussammas
    Amandus Adamsoni loodud algne mälestussammas

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Tullio Ilomets, Taastagem mälestussammas Tartus, Universitas Tartuensis, 2000
  2. ↑ 2,0 2,1 Mälestised • 27168 Vabadussõja mälestussammas register.muinas.ee (vaadatud 4.09.2013)
  3. ↑ 2003. aastal nihutati Kreutzwaldi monument Gildi tänava joonele, et taastatud Vabadussõja mälestusmärk saaks tagasi endisele kohale.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Võidupüha eel avab president Tartu vabadussamba" Tartu Linnavalitsuse pressiteade 18.06.2003 (vaadatud 4.09.2013)

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu Vabadussõja mälestussammas
  • Tartu Vabadussõja mälestussammas kultuurimälestiste riiklikus registris Muuda Vikiandmetes
  • "Tartus avati vabadussammas" EPL, 22. juuni 2003