Taube

 See artikkel räägib põlisaadlisuguvõsast; Venemaa aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Taube (Venemaa suguvõsa)

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp
Taube suguvõsa vabahärravapp

Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.[1]

Ajalugu

1668. aastal sai ooberst Eduard Taube naturalisatsiooni kaudu Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (tituleerimata aadlisuguvõsana nr 734).[2][3]

1746 immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 59) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 18) rüütelkonda.[4][5]

Venemaa suguvõsaliini Saksimaa parunitiitlit kinnitati Riiginõukogu poolt Venemaal aastatel 1855, 1857, 1865 & 1866

Suguvõsa nimest

Tuve ja Taube ei tähenda saksa ega eesti keeles tuvi, vaid vapil kujutatud tüve.[viide?]

Suguvõsa liikmeid

Maidla ja Carlö liin

Carlö vabahärrade vapp

Juuru kihelkonna Maidla mõisa haru. Sellest liinist põlvnesid ka Soomemaa Österbotteni Karlö haru, kes 1652 immatrikuleeriti Taube af Karlö vabahärrasuguvõsana nr 34 Rootsi rüütelkonda.[10] Vabahärrasuguvõsa immatrikuleeriti ka Eestimaa (nr 60) ja Liivimaa (nr 357) rüütelkonda.

Riguldi-Laupa liin

Viktor Karl Gustav von Taube
  • Viktor Karl Gustav von Taube (1854–1914), Laupa ja Kabala mõisnik, Viktor von Taube ja Co puupapi- ja paberivabriku asutaja Türil aastal 1899
  • Axel Friedrich Woldemar von Taube (1856–1917), Voore mõisnik, Türi V. Taube ja Co puupapi- ja paberivabriku direktor
    • Axel Reinhold Nikolai von Taube (1901 Tartu – 1945 London)
  • Ella von Taube af Carlö (1860–1930), Rootsi riigidaam, abiellus 1884 Tallinnas sõjaväelase ja hilisema Rootsi välisministri Ohekatku mõisa haru krahv Arvid Fredrik Taubega (1853–1916).
  • Arved von Taube (1905–1978), ajaloolane.

Vidruka liin

  • Magnus Wilhelm von Taube (1753–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Vidruka ja Pudivere mõisnik. Suguvõsa Vidruka (saksa k. Haus Widdruck) suguvõsaliin[22]
    • Robert Wilhelm von Taube (1781–1812), Venemaa keisririigi sõajväelane (polkovnik), suri Borodino lahingus saadud haavadesse (Vene Роман Максимович Таубе)[23]
    • Karl Peter von Taube (sünd. 1782), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten)
    • Anton Frommhold von Taube (1787–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)
      • Alexander Friedrich von Taube (1825–1875), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Vitebski sõjakuberner (Vene Александр Антонович Таубе)
      • Magnus Karl von Taube (1826–1907), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral), Stepi kindralkubermangu kindralkuberner, riiginõukogu liige (Vene Максим Антонович Таубе)
    • Magnus von Taube (u 1788 – 1849), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), senaator (Vene wiki: Максим Максимович Таубе)

Ohekatku liin

Eestimaalt Harjumaalt Ohekatkust pärit Berendi pg[24] Evert Fredrik Taube af Odenkat[25] Rootsi vabahärrade suguvõsa nr 110 (1692. a. intr. 1719)[26] ja krahvisuguvõsa nr 112 (1734. a. intr. 1802).

  • Evert Taube (– ; sv), Rootsi sõjaväelane, Liivimaa aadlilipkonna ülem, Eestimaa maanõunik, 1668 naturaliseeritud Rootsi rüütelkonda ja introdutseeritud tituleerimata aadlisuguvõsana nr 734[27]
    • Vabahärra Evert Fredrik Taube (1648–1709; sv), Rootsi admiral, Ohekatku mõisnik.[28]
      • Vabahärra Evert Didrik Taube (1681–1751; sv), Rootsi admiral ja poliitik.
        • Krahv Diedrik Henric Taube (1711–1781; sv), Rootsi admiral ja poliitik, 1734 Rootsi krahv (krahvisuguvõsa nr 112 intr. 1802[29])
        • Krahvinna Hedvig Taube (1714–1744; sv), Rootsi kuninga Fredrik I armuke.
      • Vabahärra Jakob Johan Taube (1685–1709; sv), Rootsi sõjaväelane.
      • Vabahärra Wilhelm Ludvig Taube (1690–1750), Rootsi riiginõunik ja õuemarssal[30]
      • Vabahärra Carl Didrik Evertsson Taube (1692–1746), Rootsi sõjaväelane (kapten)
        • Vabahärra Karl Taube (1727–1782), Rootsi sõjaväelane (ooberst)
        • Vabahärra Evert Vilhelm Taube (1737–1799; sv), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)
        • Vabahärra Carl Edvard Taube (1746–1785), Rootsi Kuningliku Seeravi ordu piiskop

---

  • Krahv Arvid Fredrik Taube (1853–1916; sv), Rootsi sõjaväelane, 1900–1909 Rootsi saadik Berliinis ja 1909–1911 Rootsi välisminister

Edise-Purtse liin

Purtse vasallilinnus (saksa keeles Issen)

Selle haru esivanemaks oli Kahekümneviieaastases sõjas 4. veebruaril 1590 Narva all langenud Virumaa Edise ja Purtse härra Loff Tuve, kelle järeltulijad kasutasid perekonnanimena ka Taube von der Issen. Suguvõsa Edise (saksa k. Haus Etz-Issen) suguvõsaliin[31]

  • Berend von Taube (maetud 1676), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa maanõunik, mitmete mõisate omanik Eestimaal ja Soomes
  • Otto Johann Thuwe (surnud 1696), Edise, Vääna ja Koonu mõisnik, säilinud hauaplaat Tallinna Toomkiriku peasissekäigu juures.
  • Karl Magnus von Taube (1713–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kroonlinna komandant, Tänassilma mõisnik.
  • Gustav Wilhelm von Taube (1715–1775), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), kohtunik ja Liivimaa maanõunik, 1761 aastast Mālpilsi lossi omanik.
  • Charlotte Juliane von Taube (sündinud 1716), aadlidaam, kes abiellus 1742 Laisholmis Justiitskolleegiumi asepresidendi Ernst Gottlieb Glückiga (surnud 1759), kelle vanemate peres oli teenijaks hilisem keisrinna Katariina I. Pärast mehe surma päris 1759 Jelizaveta Petrovna kingitud Muri (Muremoise) ja Vite (Wittenhof) mõis.
  • Evert Axel Taube (1890–1976; sv), Rootsi luuletaja, helilooja, muusik ja laulja.

Järvakandi liin

Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp

Püssi-Maardu-Haljava liin

Saksimaa suguvõsaliin

Eestimaalt pärit Saksimaa kuurvürstliku ülemõuemarssali ja ülemtallimeistri Dietrich von Taube poolt 1615. aastal ostetud Klaffenbachi loss (varem Schloss Neukirchen), Chemnitzis Saksimaal [39]

19. juunil 1638 said Püssi-Maardu-Haljava liini Haljava mõisniku ja Eestimaa maanõuniku Johann von Taube (surnud 1603) Saksimaa kuurvürstiriigis kuurvürst Johann Georg I teenistuses olnud pojad, ooberst ja Dresdeni komandant Claus (1593–1654), kindralmajor Dietrich (1594–1639) ja ülemtallimeister Reinhardt (1595–1662), ning pojapoeg, Haljava mõisnik Johann Georg (1627–1665) Viinis riigivabahärratiitli.[40][41][42]

  • Johann von Taube (surnud 1603), Haljava mõisnik, Eestimaa maanõunik
    • Johann von Taube (1591–1629 Elbing), Haljava ja Rothnaußlitzi mõisnik, Saksi hauptmann[43]
      • Vabahärra Johann Georg von Taube (1627–1665 Rödern), Haljava ja Rothnaußlitzi mõisnik, 1638. sai Saksa-Rooma keisrilt (1637–1657) Ferdinand III parunitiitli ja temast põlvnesid Taubede Baieri, Saksimaa ja Venemaa suguvõsaliinid.
        • Vabahärra Claus Johann von Taube (surnud 1681), müüs 1672 oma kuue venna volitusel Taubede Haljava mõisa Wolter von Stackelbergile (surnud 1691)[44]
        • Vabahärra Johann Georg von Taube zu Neukirchen-Niederpöllnitz (1654–1709), Saksimaa kuurvürstiriigi ülemvahtmeister, Neukircheni mõisnik.
    • Riigivabahärra Claus (Niklas) von Taube (1593–1654), ooberst, Dresdeni komandant, Harthau mõisnik, abiellus Taubede Maidla harust pärit saksi ülemõuemarssali ja Reichstädti mõisniku Heinrich von Taube tütre Mariega (1593–1654)
    • Vabahärra Dietrich von Taube (1594–1639), saksi kindralmajor, Neukircheni, Harthau jne mõisnik
      • Vabahärra Johann Dietrich von Taube (1626–1647)
    • Vabahärra Reinhardt von Taube (1595–1662), saksi ülemtallimeister, Röderni mõisnik
      • Krahv Reinhard Dietrich von Taube (1627–1681), Saksimaa kuurvürstiriigi tõeline salanõunik (1656) ja kantsler; Neukircheni, Höckerichti, Röderni, Wilteni, Leubeni ja Frankenthali mõisnik, 25. juunil 1676 krahvidiplomi.
        • Krahv Ernst Dietrich von Taube (1661–1694), Saksimaa kuurvürstiriigi kammerhärra ja Ülem-Saksi kreisi riigipennimeister.

Tsooru-Cesvaine liin

Taube suguvõsa vabahärravapp (Kuramaa)

30. aprillil 1572 sai Andreas Tuve (surnud 1460) järglane, Liivimaa Cesvaine ja Rõuge kihelkonna Tsooru mõisahärra Joannes Taube Poola kuningas Zygmunt II Augustilt vabahärra tiitli. Tema pojapoeg, rittmeister Georg Johan Taube immatrikuleeriti 1680. aastal Rootsi rüütelkonda Taube af Sesswegen vabahärrade suguvõsana nr 78. [45]

Suguvõsa haru oli immatrikuleeritud Kuramaa rüütelkonda nr 158 all ja neile kuulus Kuramaal Ērbērģe (Herbergen) mõis.

Kudina liin

Liivimaalt, Tartumaa Maarja-Magdaleena kihelkonna Kudinalt pärit Rootsi Taube af Kudding Rootsi rüütelkonda introdutseeritud vabahärrade suguvõsa nr 66 (1675. a) [46] ja krahvisuguvõsa nr 62 (1719. a. intr. 1719)[47], mille esiisaks oli Heinrich Tuve.

Jakob Johann Taube (1624–1695) vappepitaaf Tallinna Toomkirikus[48]

Taubede mõisavaldused

Eestimaal kuulusid suguvõsale eri aegadel Maidla (Maidel), Kose-Uuemõisa (Nova Curia, hiljem Neuenhof), Riguldi (Rickholz), Laupa (Laupa), Vidruka (Widdruck), Edise (Etz), Vääna (Fähna), Koonu (Kono), Purtse (Issen), Püssi (Pühs; Neu-Isenhof), Maardu (Maart) ja Haljava (Hallinap) ning Liivimaal Kudina (Kudding), Tammepee[52], Laatre, Uniküla, Kurista, Vedu ja Härjanurme, Tsooru (Fierenhof, Fyer) ja Cesvaine (Seßwegen) mõis.

Vaata ka

  • Taube (Venemaa suguvõsa)
  • Taubenfelt
  • Edler von Taubert

Viited

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Band 1.2: Estland, Görlitz, 1930, lk 370–391 lk 48
  2. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 572
  3. riddarhuset.se: Taube aadlisuguvõsast nr 734[alaline kõdulink] (rootsi keeles)
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Taube
  5. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, Eestimaa ja Liivimaa Taubede suguvõsa vapp, Rootsi ja Poola vabahärrade vapid
  6. Stackelberg, Otto Magnus von. Arndt Tuve, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 375
  7. Stackelberg, Otto Magnus von. Berend Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 376
  8. Jakob Koit, DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 76
  9. Stackelberg, Otto Magnus von. Ludwig Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 376
  10. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk83–84
  11. Stackelberg, Otto Magnus von. Berend Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 376
  12. Schwedisches Freiherrendiplom für Berndt Taube, ausgest. von Königin Christina, d. d. Stockholm 1652 14. 2 Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate., REVAL, 1934, seite 197
  13. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Berend von Taube
  14. Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam..., Reval : Adolph Simon, 1660 Digitaalselt
  15. Ludvig Taube, till Maydel och Karlö. Död efter 1672 (1674-08-02)2 och begraven 1675-02-10 i Revals domkyrka, www.adelsvapen.com
  16. Bernt Taube, friherre Taube af Karlö, Född 1619-10-09. Kommendant i Stralsundi, Generalmajor 1675 Lantråd i Estland. Död 1696, www.adelsvapen.com
  17. B. Taube vapp-epitaaf, Chr. Ackermann kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.12.2023)
  18. O.R.Taube (srn. 1689) vapp-epitaaf kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 12.12.2023)
  19. Stackelberg, Otto Magnus von. Frommhold Johann von Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 376
  20. Stackelberg, Otto Magnus von. Haus Rickholz-Laupa, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 379
  21. Stackelberg, Otto Magnus von. Eduard Alfred Gustav von Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 382
  22. Stackelberg, Otto Magnus von. Haus Widdruck, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 382
  23. Robert Wilhelm von Taube (1781–1812)
  24. Gabriel Anrep, Berend Taube, SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP. FJERDE AFDELNINGEN (Skytte af Duderhoff – Östner, jemte Tillägg, Rättelser och Slutord), STOCKHOLM, 1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare, s. 329
  25. Sveriges ridderskaps och adels kalender, 1923, lk 1228–1229 (Rootsi vabahärrade suguvõsa "Taube af Odenkat" nr 110)
  26. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 137–138
  27. Gabriel Anrep, Edvard Taube, SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP. FJERDE AFDELNINGEN (Skytte af Duderhoff – Östner, jemte Tillägg, Rättelser och Slutord), STOCKHOLM, 1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare, s. 329-330
  28. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Fredric Evert von Taube
  29. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1808, lk 46–50
  30. Vilhelm Ludvig, född 1690, Landshövding i Blekinge län 1741-01-26. Riksråd 1746-12-22. Överstemarskalk 1747-12-11. Död 1750, www.adelsvapen.com
  31. Stackelberg, Otto Magnus von. Haus Etz-Issen, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 384
  32. Stackelberg, Otto Magnus von. Haus Jerwakant, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 385
  33. Stackelberg, Otto Magnus von. Karl Otto Frommhold von Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 386
  34. Stackelberg, Otto Magnus von. Claus von Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 389
  35. Stackelberg, Otto Magnus von. Haus Pühs-Maart-Hallinap, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 387
  36. Stackelberg, Otto Magnus von. Dietrich von Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 390
  37. Carl Frederik Bricka: Dansk biografisk Lexikon / XII. Bind., 1887–1905, lk 180
  38. Norsk biografisk leksikon (NBL): Gerlof Nettelhorst
  39. Wasserschloss Klaffenbach
  40. Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, lk 140–142
  41. Kurfürstlich Sächsischer Hof-, Militär- und Civil-Staat zur Zeit Johann Georgs des Ersten / Forschungen auf dem Gebiete der neueren Geschichte 1., hrsg. von Karl August Müller, Dresden und Leipzig, 1838, lk 235–242
  42. Stackelberg, Otto Magnus von. Claus, Dietrich, Reinhardt von Taube, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 389
  43. Die „Herrschaften“ von Rothnaußlitz
  44. Ajalooarhiivi kinnistute register: Haljava mõis (Harju-Jaani khk)
  45. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 121
  46. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 112–113
  47. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 47
  48. J. J. Taube vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 1696 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.12.2023)
  49. VEEL PÜSIB ALMA MATER TARTUS, Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 detsember 1982
  50. Pala mõis (Kadrina khk), Kinnistute register
  51. Kurista ja Kaave mõis, EAA.265
  52. Muistsed külad ja läänid., Postimees (1886-1944), nr. 16, 17 jaanuar 1928
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "sUIkX" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus

  • Michael von Taube. Stammtafel des freiherrlichen Zweiges der Familie v. Taube aus dem Hause Maart und Hallinap in seinen Verzweigungen nach Estland, Sachsen, Preussen und Russland. St. Petersburg 1899
  • Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt : Im Auftr. d. Frh.-Taubeschen Familienstiftung <d. Sächs.-preuß. Linie in Rußland> hrsg. v. Michael Frhr. v. Taube. Abt. I. Geschichte d. uradeligen Geschlechts Taube 0. Besitzerspezifische Fußnote. St. Petersburg Watsar 1910
  • Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 1, bis 1500), 1911
  • Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 2, bis 1535), 1914
  • Släkten Taube : familjebok med ättartal, porträtter, biografiska notiser och öfversikt af Livländska ordensländernas historia afgifven af Ad. Taube. Helsingborg 1913
  • Björn Taube. Släkten Taube, förut kallad Tuve. Familjebok. Stockholm 1939. 493 lk

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Taube