Taube

See artikkel räägib põlisaadlisuguvõsast; Venemaa aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Taube (Venemaa suguvõsa)

---

Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.^[1]

Ajalugu

1668. aastal sai ooberst Eduard Taube naturalisatsiooni kaudu Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (tituleerimata aadlisuguvõsana nr 734).^[2][3]

1746 immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 59) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 18) rüütelkonda.^[4][5]

Venemaa suguvõsaliini Saksimaa parunitiitlit kinnitati Riiginõukogu poolt Venemaal aastatel 1855, 1857, 1865 & 1866

Suguvõsa nimest

Tuve ja Taube ei tähenda saksa ega eesti keeles tuvi, vaid vapil kujutatud tüve.^[viide?]

Suguvõsa liikmeid

• Georg Taube, Turaida stiftifoogt 1554–1556
• Arndt Tuve (surnud 1494), Maidla ja Kose-Uuemõisa mõisnik, meeskohtunik, Eestimaa maanõunik^[6]
• Berend Taube (surn. 1592^[7]), Eestimaa aadlilipkonna rittmeister, Maanõukogu Harjumaa maanõunik^[8], Maidla ja Mahtra mõisnik
• Ludwig Taube (surn. 1630^[9]), Maidla, Mahtra ja Pala mõisnik
• Robrecht Taube af Neuenhof, Kose-Uuemõisa mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1605–1612
• Dietrich Taube (–), Eestimaa rüütelkonna peamees 1643–1644

Maidla ja Carlö liin

Juuru kihelkonna Maidla mõisa haru. Sellest liinist põlvnesid ka Soomemaa Österbotteni Karlö haru, kes 1652 immatrikuleeriti Taube af Karlö vabahärrasuguvõsana nr 34 Rootsi rüütelkonda.^[10] Vabahärrasuguvõsa immatrikuleeriti ka Eestimaa (nr 60) ja Liivimaa (nr 357) rüütelkonda.

• Vabahärra Bernhard Taube (ka Berend Taube^[11], u 1592– m. 1666), Rootsi ratsaväeooberst, Eestimaa rüütelkonna peamees 1624–1629, Eestimaa maanõunik, Maidla, Päärdu, Kullamaa ja Hõreda mõisnik, aastast 1652 aadeldatud^[12] ja Rootsi vabahärrana Taube af Karlö, Rootsi rüütelkonda kantud nr 34 all^[13][14]
• vabahärra Ludwig von Taube (1610–1675), Rootsi sõjaväelane (ooberst), meeskohtunik, Maidla, Kose, Kullamaa ja Hõreda ning Soome Karlö mõisnik, maetud abikaasa Sofia (sünd. von Tiesenhauseniga) Tallinna toomkirikusse^[15]
• vabahärra Bernhard von Taube (1619–1696), Eestimaa maanõunik, Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Stralsundi komandant, Maidla, Navesti ja Kose mõisa rentnik, maetud abikaasa Elisabet Dorotea (sünd. von Engdesiga) Tallinna toomkirikusse^[16]. Vappepitaaf Tallinna toomkirikus^[17]

  

• Vabahärra Otto Reinhold Taube (1627–1689), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Tartumaa aadlipealik ja maavanem, Tartu linna komandant, Maidla, Luunja ja Kullamaa mõisnik. Tema vappepitaaf asub Tallinna Toomkirikus
• Vabahärra Ludwig Wilhelm von Taube (1644–1696), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Maidla mõisnik
• Vabahärra Bernhard Wilhelm von Taube (1672–?), Rootsi sõjaväelane Põhjasõjas Põltsamaa maakaitseväepataljoni ülem
• Vabahärra Frommhold Johann von Taube (1661–1711)^[19]), Rootsi sõjaväelane (kapten), Põhjasõjas Harjumaa jalaväerügemendis, meeskohtunik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1710–1711
• Vabahärra Gustav Wilhelm von Taube af Karlö (1696–1772), adrakohtunik, immatrikuleeritud 1752 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse
• Gustav Christian von Taube (1718–1771),
• Frommhold Johann von Taube af Karlö, (1723–1789), Preisimaa sõjaväelane (kapten), Riguldi mõisnik. Suguvõsa Riguldi-Laupa (saksa k. Haus Rickholz-Laupa) suguvõsaliin^[20]
• Gustav Reinhold von Taube (sünd. 1745), Rootsi sõjaväelane (kapten), Telliste mõisnik
• Wilhelm Johann von Taube (1759–1809), Rootsi sõjaväelane (kapten), Rakvere linnafoogt
• Peter von Taube (1787–1871), Venemaa riiginõunik, Vilno ja Grodno viitsekuberner (vene бар. Петр Иванович Таубе)
• Gustav Wilhelm Heinrich von Taube af Karlö (1788–1854), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), meeskohtunik, Riguldi mõisnik
• Otto Frommhold von Taube (1817–1881), Laupa mõisnik
  • Viktor Karl Gustav von Taube (1854–1914), Laupa ja Kabala mõisnik vt. Riguldi-Laupa liin
  • Axel Friedrich Woldemar von Taube (1856–1917), Türi paberivabriku direktor. vt. Riguldi-Laupa liin
  • Konstantin Eduard von Taube (1857–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Pikavere mõisnik
  • Vabahärra Roman August von Taube (1862–1918), Pahkla ja Angerja mõisnik, kreisisaadik, kohtunik
  • Otto Ivan von Taube (1867–1933), Laupa mõisnik
• Robert Woldemar von Taube (1820–1870), Riguldi, Sutlepa ja Nõmmküla mõisnik
  • Eduard Alfred Gustav von Taube (1864–mõrvati 1917) Riguldi mõis^[21]), Riguldi, Sutlepa ja Nõmmküla mõisnik, Läänemaa kreisisaadik
• Friedrich Hermann von Taube (1788–1856), Venemaa keisririigi mereväelane (kapten), riiginõunik
  • Otto Wilhelm von Taube (1817–1880), Venemaa keiserliku mereväelane (viitseadmiral), kindraladjutant (Vene Василий Федорович Таубе)
  • Friedrich Woldemar von Taube (1819–1893), Rozbeķi mõisa pandivaldaja
    • Vabahärra Friedrich von Taube (1857–1911), Venemaa sõjaväelane, Orenburgi kuberner (1906), Doni kasakate atamann (1909–1911) (Vene wiki: Фёдор Фёдорович Таубе)
    • Vabahärra Gerhard von Taube (1865–1944), tõeline riiginõunik, kelle abikaasa krahvinna Marie von Taube (sündinud Osten-Sacken) oli tema majesteedi õuedaam, ning krahv Vladimir von der Osten-Sackeni ja vürstinna Aleksandra Urussova tütar. Nad on maetud Testacho kalmistule Roomas. (Евграф Федорович фон Таубе).

Riguldi-Laupa liin

• Viktor Karl Gustav von Taube (1854–1914), Laupa ja Kabala mõisnik, Viktor von Taube ja Co puupapi- ja paberivabriku asutaja Türil aastal 1899
• Axel Friedrich Woldemar von Taube (1856–1917), Voore mõisnik, Türi V. Taube ja Co puupapi- ja paberivabriku direktor
  • Axel Reinhold Nikolai von Taube (1901 Tartu – 1945 London)
    • Nils Otto Taube (1928–2008), Inglismaa ärimees, teaduse toetaja Eestis
• Ella von Taube af Carlö (1860–1930), Rootsi riigidaam, abiellus 1884 Tallinnas sõjaväelase ja hilisema Rootsi välisministri Ohekatku mõisa haru krahv Arvid Fredrik Taubega (1853–1916).
• Arved von Taube (1905–1978), ajaloolane.

Vidruka liin

• Magnus Wilhelm von Taube (1753–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Vidruka ja Pudivere mõisnik. Suguvõsa Vidruka (saksa k. Haus Widdruck) suguvõsaliin^[22]
  • Robert Wilhelm von Taube (1781–1812), Venemaa keisririigi sõajväelane (polkovnik), suri Borodino lahingus saadud haavadesse (Vene Роман Максимович Таубе)^[23]
  • Karl Peter von Taube (sünd. 1782), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten)
  • Anton Frommhold von Taube (1787–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)
    • Alexander Friedrich von Taube (1825–1875), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Vitebski sõjakuberner (Vene Александр Антонович Таубе)
    • Magnus Karl von Taube (1826–1907), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral), Stepi kindralkubermangu kindralkuberner, riiginõukogu liige (Vene Максим Антонович Таубе)
  • Magnus von Taube (u 1788 – 1849), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), senaator (Vene wiki: Максим Максимович Таубе)

Ohekatku liin

Eestimaalt Harjumaalt Ohekatkust pärit Berendi pg^[24] Evert Fredrik Taube af Odenkat^[25] Rootsi vabahärrade suguvõsa nr 110 (1692. a. intr. 1719)^[26] ja krahvisuguvõsa nr 112 (1734. a. intr. 1802).

• Evert Taube (– ; sv), Rootsi sõjaväelane, Liivimaa aadlilipkonna ülem, Eestimaa maanõunik, 1668 naturaliseeritud Rootsi rüütelkonda ja introdutseeritud tituleerimata aadlisuguvõsana nr 734^[27]
  • Vabahärra Evert Fredrik Taube (1648–1709; sv), Rootsi admiral, Ohekatku mõisnik.^[28]
    • Vabahärra Evert Didrik Taube (1681–1751; sv), Rootsi admiral ja poliitik.
      • Krahv Diedrik Henric Taube (1711–1781; sv), Rootsi admiral ja poliitik, 1734 Rootsi krahv (krahvisuguvõsa nr 112 intr. 1802^[29])
      • Krahvinna Hedvig Taube (1714–1744; sv), Rootsi kuninga Fredrik I armuke.
    • Vabahärra Jakob Johan Taube (1685–1709; sv), Rootsi sõjaväelane.
    • Vabahärra Wilhelm Ludvig Taube (1690–1750), Rootsi riiginõunik ja õuemarssal^[30]
    • Vabahärra Carl Didrik Evertsson Taube (1692–1746), Rootsi sõjaväelane (kapten)
      • Vabahärra Karl Taube (1727–1782), Rootsi sõjaväelane (ooberst)
      • Vabahärra Evert Vilhelm Taube (1737–1799; sv), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)
      • Vabahärra Carl Edvard Taube (1746–1785), Rootsi Kuningliku Seeravi ordu piiskop

---

• Krahv Arvid Fredrik Taube (1853–1916; sv), Rootsi sõjaväelane, 1900–1909 Rootsi saadik Berliinis ja 1909–1911 Rootsi välisminister

Edise-Purtse liin

Selle haru esivanemaks oli Kahekümneviieaastases sõjas 4. veebruaril 1590 Narva all langenud Virumaa Edise ja Purtse härra Loff Tuve, kelle järeltulijad kasutasid perekonnanimena ka Taube von der Issen. Suguvõsa Edise (saksa k. Haus Etz-Issen) suguvõsaliin^[31]

• Berend von Taube (maetud 1676), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa maanõunik, mitmete mõisate omanik Eestimaal ja Soomes
• Otto Johann Thuwe (surnud 1696), Edise, Vääna ja Koonu mõisnik, säilinud hauaplaat Tallinna Toomkiriku peasissekäigu juures.
• Karl Magnus von Taube (1713–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kroonlinna komandant, Tänassilma mõisnik.
• Gustav Wilhelm von Taube (1715–1775), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), kohtunik ja Liivimaa maanõunik, 1761 aastast Mālpilsi lossi omanik.
• Charlotte Juliane von Taube (sündinud 1716), aadlidaam, kes abiellus 1742 Laisholmis Justiitskolleegiumi asepresidendi Ernst Gottlieb Glückiga (surnud 1759), kelle vanemate peres oli teenijaks hilisem keisrinna Katariina I. Pärast mehe surma päris 1759 Jelizaveta Petrovna kingitud Muri (Muremoise) ja Vite (Wittenhof) mõis.
• Evert Axel Taube (1890–1976; sv), Rootsi luuletaja, helilooja, muusik ja laulja.

Järvakandi liin

• Otto Reinhold von Taube (1726–1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Tartumaa Nõo kihelkonna Pangodi kroonumõisa rentnik. Suguvõsa Harjumaa Rapla kihelkonna Järvakandi (saksa k. Haus Jerwakant)) suguvõsaliin^[32]
  • Juliana Charlotte von Taube (1784–1849), meresõitja Adam Johann von Krusensterni abikaasa.
  • Otto Heinrich von Taube (1764–1801), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Järvakandi, Vahastu ja Lellapere mõisnik
    • Karl Otto Frommhold von Taube (1800–1873), Järvakandi mõisnik, Eestimaa Rüütelkonna sekretär, meeskohtunik, Eestimaa maanõunik^[33]
      • Vabahärra Otto Woldemar Friedrich von Taube (1833–1911), Järvakandi mõisnik, kes on maetud koos venna Rudolfiga Testacho kalmistule Roomas. Tema abikaasa Helene von Taube (sündinud Keyserling) oli suurvürstinna Jelena Pavlovna õuedaam, publitsist ja toimetaja, ning krahv Alexander von Keyserlingi tütar ja Venemaa rahandusministri krahv Georg von Cancrini (1774–1845) tütretütar.
        • Vabahärra Otto Adolf Alexander von Taube (1879–1973; de), luuletaja, novellist ja kunstiajaloolane.

Püssi-Maardu-Haljava liin

• Claus von Taube (mõrvatud 1595^[34]), Maardu mõisnik, Rakvere Rootsi asehaldur. Suguvõsa Harjumaa-Virumaa Püssi-Maardu-Haljava (saksa k. Haus Pühs-Maart-Hallinap)) suguvõsaliin^[35]
• Johann von Taube (surn. 1603), Haljava mõisnik, Eestimaa maanõunik (1599), vt Saksimaa liin
  • Johan (Hans) von Taube (1591–1629 Elbing), Eestimaa Haljava ja mõisnik Saksimaal, Saksimaa kuurvürstiriigi sõjaväelane (hauptmann)
• Dietrich von Taube (mainitud 1587, 1597), suri 1603 katku Narvas, Virumaa Lüganuse kihelkonna Püssi mõisnik
  • Diedrich von Taube af Jendel (1601 Narva – 1654), Jäneda mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, Saksimaa kuurvürstiriigi Obrist-Wachtmeister, Rootsi kuninglik kammerhärra, Eestimaa rüütelkonna peamees 1650–1653^[36], maetud Tallinna toomkirikusse
    • Reinhold Johann Taube af Jendel (hukkus 1674 Pommeris), Jäneda mõisnik, Rootsi kornet, viimane Püssi-Maardu-Haljava liini esindaja.
• Johann von Taube (ka Johan Due; surnud 1609), Roela mõisnik, Hertsog Magnuse junkur, sai teenistuse eest Tõlluste läänivalduse Saaremaal, 1571 aastast Taani teenistuses ja Taani kammerjunkur. Talle kuulusid Kullebjergi, Gedsholmi ja Önnestadi (taani Ønnestad) läänivaldused Skånes.
  • Anna (Johansdatter) Due (Taube) af Gedsholm (surnud 1614), abiellus Liivimaa sõjaväelase Gerlof Nettelhorstiga.^[37][38]

Saksimaa suguvõsaliin

19. juunil 1638 said Püssi-Maardu-Haljava liini Haljava mõisniku ja Eestimaa maanõuniku Johann von Taube (surnud 1603) Saksimaa kuurvürstiriigis kuurvürst Johann Georg I teenistuses olnud pojad, ooberst ja Dresdeni komandant Claus (1593–1654), kindralmajor Dietrich (1594–1639) ja ülemtallimeister Reinhardt (1595–1662), ning pojapoeg, Haljava mõisnik Johann Georg (1627–1665) Viinis riigivabahärratiitli.^[40][41][42]

• Johann von Taube (surnud 1603), Haljava mõisnik, Eestimaa maanõunik
  • Johann von Taube (1591–1629 Elbing), Haljava ja Rothnaußlitzi mõisnik, Saksi hauptmann^[43]
    • Vabahärra Johann Georg von Taube (1627–1665 Rödern), Haljava ja Rothnaußlitzi mõisnik, 1638. sai Saksa-Rooma keisrilt (1637–1657) Ferdinand III parunitiitli ja temast põlvnesid Taubede Baieri, Saksimaa ja Venemaa suguvõsaliinid.
      • Vabahärra Claus Johann von Taube (surnud 1681), müüs 1672 oma kuue venna volitusel Taubede Haljava mõisa Wolter von Stackelbergile (surnud 1691)^[44]
      • Vabahärra Johann Georg von Taube zu Neukirchen-Niederpöllnitz (1654–1709), Saksimaa kuurvürstiriigi ülemvahtmeister, Neukircheni mõisnik.
  • Riigivabahärra Claus (Niklas) von Taube (1593–1654), ooberst, Dresdeni komandant, Harthau mõisnik, abiellus Taubede Maidla harust pärit saksi ülemõuemarssali ja Reichstädti mõisniku Heinrich von Taube tütre Mariega (1593–1654)
  • Vabahärra Dietrich von Taube (1594–1639), saksi kindralmajor, Neukircheni, Harthau jne mõisnik
    • Vabahärra Johann Dietrich von Taube (1626–1647)
  • Vabahärra Reinhardt von Taube (1595–1662), saksi ülemtallimeister, Röderni mõisnik
    • Krahv Reinhard Dietrich von Taube (1627–1681), Saksimaa kuurvürstiriigi tõeline salanõunik (1656) ja kantsler; Neukircheni, Höckerichti, Röderni, Wilteni, Leubeni ja Frankenthali mõisnik, 25. juunil 1676 krahvidiplomi.
      • Krahv Ernst Dietrich von Taube (1661–1694), Saksimaa kuurvürstiriigi kammerhärra ja Ülem-Saksi kreisi riigipennimeister.

Tsooru-Cesvaine liin

30. aprillil 1572 sai Andreas Tuve (surnud 1460) järglane, Liivimaa Cesvaine ja Rõuge kihelkonna Tsooru mõisahärra Joannes Taube Poola kuningas Zygmunt II Augustilt vabahärra tiitli. Tema pojapoeg, rittmeister Georg Johan Taube immatrikuleeriti 1680. aastal Rootsi rüütelkonda Taube af Sesswegen vabahärrade suguvõsana nr 78. ^[45]

Suguvõsa haru oli immatrikuleeritud Kuramaa rüütelkonda nr 158 all ja neile kuulus Kuramaal Ērbērģe (Herbergen) mõis.

Kudina liin

Liivimaalt, Tartumaa Maarja-Magdaleena kihelkonna Kudinalt pärit Rootsi Taube af Kudding Rootsi rüütelkonda introdutseeritud vabahärrade suguvõsa nr 66 (1675. a) ^[46] ja krahvisuguvõsa nr 62 (1719. a. intr. 1719)^[47], mille esiisaks oli Heinrich Tuve.

• Jost Taube (ka Justus, Jobst), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)^[49], Tartu asehaldur^[50], 1632. aastast Liivimaa Kurista, Vedu ja Härjanurme mõisa omanik^[51] ning Virumaa Imastu, Pala, Järvamaa Ao mõisa ja Tartumaa Kudina mõisnik,
  • Vabahärra Jakob Johan Justusson Taube (1624–1695), Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas, 1675. aastast Rootsi vabahärra Taube af Kudding nr 66.
    • Krahv Gustaf Adam Taube (1673–1732; sv), Rootsi sõjaväelane (feldmarssal), Stockholmi asehaldur, oli 7. juulist 1719 kuni Uusikaupunki rahuni 1721 formaalselt rootslaste Eestimaa kindralkuberner venelaste vallutatud Eestimaal. 1719. aastast Rootsi rüütelkonna krahvisuguvõsa nr 62
      • Hans Henrik Taube (1698–1766), Rootsi sõjaväelane (kindraladjutant), õuemarssal
        • Jakob Johan Taube (1727–1799), Rootsi ja Braunschweig-Lüneburgi sõjaväelane (kindralleitant), Lüneburgi komandant
          • Carl August Anton Louis Taube (1771–1816), Württembergi riigiminister-välisminister

Taubede mõisavaldused

Eestimaal kuulusid suguvõsale eri aegadel Maidla (Maidel), Kose-Uuemõisa (Nova Curia, hiljem Neuenhof), Riguldi (Rickholz), Laupa (Laupa), Vidruka (Widdruck), Edise (Etz), Vääna (Fähna), Koonu (Kono), Purtse (Issen), Püssi (Pühs; Neu-Isenhof), Maardu (Maart) ja Haljava (Hallinap) ning Liivimaal Kudina (Kudding), Tammepee^[52], Laatre, Uniküla, Kurista, Vedu ja Härjanurme, Tsooru (Fierenhof, Fyer) ja Cesvaine (Seßwegen) mõis.

Vaata ka

• Taube (Venemaa suguvõsa)
• Taubenfelt
• Edler von Taubert

Viited

Kirjandus

• Michael von Taube. Stammtafel des freiherrlichen Zweiges der Familie v. Taube aus dem Hause Maart und Hallinap in seinen Verzweigungen nach Estland, Sachsen, Preussen und Russland. St. Petersburg 1899
• Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt : Im Auftr. d. Frh.-Taubeschen Familienstiftung <d. Sächs.-preuß. Linie in Rußland> hrsg. v. Michael Frhr. v. Taube. Abt. I. Geschichte d. uradeligen Geschlechts Taube 0. Besitzerspezifische Fußnote. St. Petersburg Watsar 1910
• Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 1, bis 1500), 1911
• Michael von Taube. Archiv des uradeligen Geschlechts Taube, sonst Tuve genannt (Abt. 2, Urkundenbuch des uradeligen Geschlechts Taube. Bd. 1, Urkunden und Regesten bis 1561. Lfg. 2, bis 1535), 1914
• Släkten Taube : familjebok med ättartal, porträtter, biografiska notiser och öfversikt af Livländska ordensländernas historia afgifven af Ad. Taube. Helsingborg 1913
• Björn Taube. Släkten Taube, förut kallad Tuve. Familjebok. Stockholm 1939. 493 lk

Välislingid

• Taube aadlisuguvõsa nr 734 Rootsi Aadlikalendris 1923
• Rootsi krahvi suguvõsad nr 62 ja 122 Rootsi Aadlikalendris 1923
• Taubed Svenskt biografiskt handlexikonis (rootsi keeles)
• Taubed Nordisk familjebokis (rootsi keeles)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Taube