Usain Bolt

Usain Bolt

Isikuandmed
Riik	Jamaica
Sünniaeg	21. august 1986 (37-aastane)
Sünnikoht	Trelawny
Pikkus	195 cm
Kaal	94 kg
Sportlaskarjäär
Spordiklubi	Racers Track Club
Treener	Glen Mills
Medalid
Olümpiamängud Kuld 2008 100 m Kuld 2008 200 m Kuld 2012 100 m Kuld 2012 200 m Kuld 2012 4×100 m Kuld 2016 100 m Kuld 2016 200 m Kuld 2016 4×100 m Maailmameistrivõistlused Kuld 2009 100 m Kuld 2009 200 m Kuld 2009 4×100 m Kuld 2011 200 m Kuld 2011 4×100 m Kuld 2013 100 m Kuld 2013 200 m Kuld 2013 4×100 m Kuld 2015 100 m Kuld 2015 200 m Kuld 2015 4×100 m Hõbe 2007 200 m Hõbe 2007 4×100 m Pronks 2017 100 m Juunioride maailmameistrivõistlused Kuld 2002 200 m Hõbe 2002 4×100 m Hõbe 2002 4×400 m Noorte maailmameistrivõistlused Kuld 2003 200 m IAAF-i finaalvõistlused Kuld 2009 200 m Pronks 2006 200 m Maailma karikavõistlused Hõbe 2006 200 m

Usain St. Leo Bolt, OJ, CD (sündinud 21. augustil 1986 Trelawnyis) on Jamaica endine sprinter, kaheksakordne olümpiavõitja, 100 m ja 200 m jooksu ja 4×100 m teatejooksu maailmarekordi omanik ning 11-kordne maailmameister.

Ta on ainus, kes on olümpiamängudel püstitanud 100 m ja 200 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus maailmarekordi, ning ainus, kes on olnud korraga nii 100 m kui ka 200 m jooksu valitsev olümpiavõitja ja maailmameister. Lisaks on ta tulnud esimesena 100 meetri jooksus kolmekordseks olümpiavõitjaks. Ta on läbi aegade edukaim meessportlane kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, olles võitnud 14 medalit (11 kulda, kaks hõbedat ja ühe pronksi). Temast on enam medaleid võitnud ainult Allyson Felix (16 medalit).

Usain Bolt sündis 1986. aastal Wellesley ja Jennifer Bolti pojana. Tal on vend Sadiki ja õde Sherine. Tema vanematel oli Trelawney Parishi külas juurviljapood.

Tema andekust märgati juba siis, kui ta 10-aastaselt jooksutreeninguid alustas. 12-aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100 meetri jooksja. Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai endine Jamaicat olümpiamängudel esindanud sprinter Pablo McNeil. 2001 tuli ta Jamaica keskkoolide meistrivõistlustel 200 meetri jooksus ajaga 22,04 teiseks.

2001. aastal osales ta Jamaicat esindades esimestel rahvusvahelistel võistlustel. CARIFTA mängudel võitis ta 400 meetri jooksus ajaga 48,28 alla 17-aastaste seas hõbemedali, teine hõbe tuli 200 meetri jooksus 21,81-ga. Noorte maailmameistrivõistlustel Debrecenis jäi ta 200 meetri jooksus finaalist välja, kuid püstitas isikliku rekordi 21,73.

2002. aastal võitis Bolt juba CARIFTA mängud alla 17-aastaste seas nii 200 meetri kui ka 400 meetri jooksus aegadega 20,61 ja 47,12. Mõlemad olid mängude selle vanuseklassi rekordid, mis püsivad tänini. Seepeale organiseeris Jamaica endine peaminister P. J. Patterson tema kolimise pealinna Kingstoni, et ta saaks treenida koos Jamaica koondisega. Sel ajal oli Bolt 15-aastane, kuid juba 1.96 pikk ja jooksis juba 200 meetrit ajaga 20,53. Samal aastal toimusid Kingstonis juunioride MM kergejõustikus, kus Bolt võitis 200 m jooksu 20,61-ga ning tuli teiseks 4×100 ja 4×400 meetri teatejooksus aegadega vastavalt 39,15 ja 3.04,06. Sellega sai temast läbi aegade noorim juunioride maailmameister. IAAF nimetas ta aasta tõusvaks täheks.

Medalisadu jätkus 2003. aastal, kui ta võitis maailma noorsoo meistrivõistlused võistluste rekordiga 20,40, hoolimata vastutuulest 1,1 m/s. Seda esitust tunnustas ka tollane maailmameister Michael Johnson, kes väljendas kartust, et poiss võib end ära kurnata, sest temalt oodatakse liiga palju. IAAF nimetas ta ka 2003. aasta tõusvaks täheks.

Bolt keskendus 200 meetri jooksule ja kordas panameerika juunioride meistrivõistlustel Roy Martini juunioride maailmarekordit 20,13, mis oli joostud juba 1988. aastal. Niisugune saavutus äratas ajakirjanduse tähelepanu ning teda hakati nimetama Michael Johnsoni saavutuste ületajaks. Tõepoolest, ta jooksis 16-aastaselt 200 ja 400 meetri jooksus aegu, milleni Johnson küündis alles kahekümneselt, ja tema 200 meetri jooksu aeg oli parem kui maailmameister Maurice Greene'i selle hooaja parim aeg. Oma viimastel Jamaica keskkoolide meistrivõistlustel jooksis ta 200 m 20,25 ja 400 m 45,30, parandades meistrivõistluste rekordeid vastavalt rohkem kui poole sekundi ja peaaegu sekundiga.

Aprillis 2004 hakkas Bolt (17-aastaselt) elukutseliseks jooksjaks. Esmalt püstitas ta CARIFTA mängude alla 20-aastaste rekordid 200 (ajaga 19,93) ja 400 meetri jooksus. Ta on ainus alla 20-aastane, kes on alistanud 200 m jooksus 20 sekundi piiri. Niisiis kuulus talle CARIFTA mängude rekord 200 ja 400 meetri jooksus mõlemas, nii nooremas (alla 17) kui vanemas (alla 20) vanuseklassis. 2009. aastaks on kaks neist rekordeist siiski ületatud.

Mitu USA kõrgkooli pakkus Boltile stipendiumi ja treeninguvõimalusi, kuid Bolt lükkas need kõik tagasi, jäädes treenima Jamaica Tehnikaülikooli juurde samadesse oludesse, kus ka harrastussportlasena harjutas.

Bolt võitis oma esimese täiskasvanute suurvõistluste medali Ōsaka MM-il 2007. Ateena olümpiamängudel oli ta vigastuste küüsis ega jõudnud ajaga 21,05 finaali. Helsingi MM-il 2005. aastal jõudis ta finaali, kuid sai jooksu käigus vigastada ja jäi viimaseks. 2007. aasta meistrivõistlustel Ōsakas sai ta 200 m jooksus Tyson Gay järel hõbemedali ajaga 19,91.

2007. aasta juunis jooksis ta Jamaica meistrivõistlustel maa rekordi 19,75, ületades Donald Quarrie 36 aastat püsinud rekordi.

Bolt püstitas 31. mail 2008 New Yorgis meeste 100 meetri jooksus maailmarekordi 9,72.

Ta uuendas enda nimel olevat 100 meetri jooksu maailmarekordit 16. augustil 2008 olümpiamängudel Pekingis, joostes finaalis 9,69. 20. augustil püstitas ta samas 200 m jooksu maailmarekordi 19,30 (vastutuulega 0,9 m), ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi.

16. augustil 2009 uuendas ta 100 m jooksu maailmarekordit veel kord, saades maailmameistrivõistluste finaalis aja 9,58. See oli läbi aegade suurim rekordiparandus alates elektroonilise ajamõõtmise kasutuselevõtust. 20. augustil püstitas ta ka 200 m jooksus maailmarekordi 19,19.

2011. aasta maailmameistrivõistlustele Taegus saabus Bolt suurfavoriidina ja soovis tulla kolmekordseks maailmameistriks. Kuni 100 meetri jooksu finaalini kulges kõik plaanipäraselt, kuid siis juhtus see, mida ei osanud keegi ette näha. Maailmarekordimees Usain Bolt tegi 100 meetri finaalis valelähte ning ta diskvalifitseeriti. Pärast võistluste lõppu polnud Bolt nõus meediaga suhtlema, kuid saatis päev hiljem oma mänedžeri kaudu meediale pressiteate.

"Esiteks soovin ma õnnitleda oma meeskonnakaaslast Yohan Blake'i ja teisi medaliste," alustas Bolt pressiteadet.

"Loomulikult olen ma ääretult pettunud, et ei saanud valestardi tõttu tiitlit kaitsta. Mu enesetunne oli eeljooksudes väga hea ning olin valmis finaalis väga kiirelt jooksma. Töötasin tänavuse MM-i nimel väga kõvasti ja kõik tundus kenasti minevat," seletas Bolt ning lisas, et kõigest hoolimata tuleb tal nüüd edasi liikuda.

"Mul on nüüd paar päeva aega, et ennast 200 meetri peale ümber lülitada ning seejärel ootab ees 4x100 m teatejooks. Ma tean, et olen heas vormis, ja keskendun täielikult nüüd 200 m jooksule," rääkis Bolt.

"Tänan kõiki inimesi, kes mulle häid soove saatsid, ning teen kõik endast oleneva, et mu toetajad saaksid taas mu üle uhkust tunda," lõpetas Bolt pressiteate.

200 meetri jooksu võitis Bolt kõigi aegade neljanda tulemusega 19,40 ja tuli neljandat korda maailmameistriks. Sellest ajast on ta ise kahel ja Michael Johnson ühel korral kiirem olnud. MM-i viimasel alal 4×100 m teatejooks sai ta koos meeskonnakaaslastega uue maailmarekordiga 37,04 veel ühe kuldmedali.

2013. aasta maailmameistrivõistlustel Moskvas võitis Bolt kuldmedali 100 meetri jooksus ajaga 9,77. Ta edestas hõbeda saanud Justin Gatlinit 0,08 sekundiga.^[1] Ta võitis 200 meetri jooksu ajaga 19,66 ja tuli sellega esimeseks kolmekordseks meeskergejõustiklasest maailmameistriks sel alal.^[2] 4×100 m teatejooksus jooksis ta ajaga 37,36 kuldmedali võitnud Jamaica teatemeeskonna viimast vahetust. See oli Bolti kümnes maailmameistrivõistluste medal ning nende maailmameistrivõistlustega tõusis ta sellega Carl Lewise kõrvale.

2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel oli ta kuldmedali võitnud Jamaica teatevõistkonna ankrumees.

2015. aasta maailmameistrivõistlustele Pekingis ei läinud Bolt peafavoriidina. Tema hooaja tippmark oli juulis Teemantliiga etapil Londonis joostud 9,87. Hooaja edetabeli juht oli 9,74ga Justin Gatlin, kes oli sel hooajal korduvalt jooksnud alla 9,80. Maailmameistrivõistlused toimusid Pekingi Rahvusstaadionil, kus Bolt oli oma esimese täiskasvanute tiitlivõistluste kuldmedali võitnud. Eeljooksu läbis Bolt 9,96ga.^[3] Poolfinaalis komistas ta kergelt veidi pärast starti, kuid võitis sellest hoolimata jooksu 9,96ga.^[4] Finaalis tuli ta maailmameistriks ajaga 9,79, edestades Gatlini ühe sajandiksekundiga.^[5] 200 meetri jooksu võitis ta kuldmedali 19,55ga ja 4×100 m teatejooksus kuldmedali 37,36ga.

2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta 100 meetri jooksus kuldmedali hooaja tippmarki tähistava 9,81-ga. Ta sai sellega esimeseks meheks, kes on 100 meetri jooksus võitnud kolm olümpiakulda. 200 meetri jooksus võitis ta oma kolmanda kuldmedali sellel alal ajaga 19,78.

25. jaanuaril 2017 kinnitati, et Nesta Carteri dopinguproov oli positiivne, mistõttu tühistati Jamaica meeskonna tulemus meeste 4×100 meetri teatejooksus 2008. aasta suveolümpiamängudel ja kuldmedalist jäädi ilma.^[6]

2017. aasta maailmameistrivõistlustel pidi ta 100 meetri jooksus ajaga 9,95 ameeriklaste Justin Gatlini ja Christian Colemani järel leppima pronksmedaliga. See oli tema esimene kaotus tiitlivõistluste individuaalalal pärast 2007. aasta maailmameistrivõistlusi. 4×100 meetri teatejooksus pidi Bolt jooksma viimast vahetust. Yohan Blake andis Boltile teatepulga üle kolmandana, kuid Bolt jättis pärast seda mõni hetk hiljem jooksu pooleli, kuna tõmbas jala ära.^[7] Ta ületas finišijoone meeskonnakaaslaste abiga.^[8]

2017. aasta maailmameistrivõistlused jäid Bolti viimasteks tiitlivõistlusteks. Pärast seda lõpetas ta sprinterikarjääri.

IAAF on valinud Bolti aastatel 2008, 2009, 2011, 2012, 2013 ja 2016 maailma parimaks meeskergejõustiklaseks. Jamaica aasta sportlaseks on ta valitud aastatel 2008, 2009, 2011, 2012, 2013, 2015 ja 2016, s.t igal aastal vahemikus 2008–2016, mil mõni suurvõistlus toimus.

Pärast sprinterikarjääri lõpetamist soovis Bolt alustada profijalgpalluri karjääri ning käis testimisel Saksamaa, Norra ja Austraalia jalgpalliklubides.^[9] Üheski neis riikides ta jalgpallurina piisavat läbilööki ei teinud ning 2019. aasta alguses otsustas ta edasised püüdlused jalgpallurina lõpetada."^[10]

Saavutused

Olümpiamängudel

• 2008 Pekingis
  • olümpiavõitja 100 m jooksus 9,69 MR
  • olümpiavõitja 200 m jooksus 19,30 MR
  • olümpiavõitja 4×100 m teatejooksus 37,10 MR (tulemus tühistati 25. jaanuaril 2017, kuna võistkonnakaaslase Nesta Carteri dopinguproov osutus järelkontrollis positiivseks)^[6]
• 2012 Londonis
  • olümpiavõitja 100 m jooksus 9,63
  • olümpiavõitja 200 m jooksus 19,32
  • olümpiavõitja 4×100 m teatejooksus 36,84 MR
• 2016 Rio de Janeiros
  • olümpiavõitja 100 m jooksus 9,81
  • olümpiavõitja 200 m jooksus 19,78
  • olümpiavõitja 4×100 meetri teatejooksus 37,27

Maailmameistrivõistlustel

• 2007 Ōsakas
  • hõbemedal 200 m jooksus 19,91
  • hõbemedal 4×100 m jooksus 37,89
• 2009 Berliinis
  • maailmameister 100 m jooksus 9,58 MR
  • maailmameister 200 m jooksus 19,19 MR
  • maailmameister 4×100 m teatejooksus 37,31
• 2011 Taegus
  • maailmameister 200 m jooksus 19,40
  • maailmameister 4×100 m teatejooksus 37,04 MR
• 2013 Moskvas
  • maailmameister 100 m jooksus 9,77
  • maailmameister 200 m jooksus 19,66
  • maailmameister 4×100 m teatejooksus 37,36
• 2015 Pekingis
  • maailmameister 100 m jooksus 9,79
  • maailmameister 200 m jooksus 19,55
  • maailmameister 4×100 m teatejooksus 37,36
• 2017 Londonis
  • pronksmedal 100 m jooksus 9,95

Maailma karikavõistlustel

• 2006 Ateenas
  • 2. koht 200 m jooksus 19,96

IAAF-i finaalvõistlustel

• 2006 Stuttgardis
  • 3. koht 200 m jooksus 20,10

Noorte maailmameistrivõistlustel

• 2003 Sherbrookes
  • maailmameister 200 m jooksus 20,40

Juunioride maailmameistrivõistlustel

• 2002 Kingstonis
  • maailmameister 200 m jooksus 20,61
  • hõbemedal 4×100 m teatejooksus 39,15
  • hõbemedal 4×400 m teatejooksus 3.04,06

Isiklikud rekordid

Ala	Tulemus	Aeg	Koht
100 m jooks	9,58	16. august 2009	Berliin
150 m jooks	14,35	17. mai 2009	Manchester
200 m jooks	19,19	20. august 2009	Berliin
300 m jooks	30,97	27. mai 2010	Ostrava
400 m jooks	45,28	5. mai 2007	Kingston

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Usain Bolt

Tsitaadid Vikitsitaatides: Usain Bolt

• Usain Bolti koduleht
• Usain Bolt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel (inglise)
• Usain Boltist The Daily Telegraphi kodulehel
• Inga Höglund: " Usain Bolt laiendab haaret" Postimees, 16. detsember 2008