Waldemar Thomson
Waldemar Carl Thomson (28. august 1897 Hageri – veebruar 1945, hukkus sõjas) oli Eesti vaimulik.
Lõpetas Tallinna Toomkooli. Õppis 1915–1922 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli prooviaastal Tartus. Ordineeriti pastoriks 27. jaanuaril 1924.
Oli 1924–1934 Pärnu Nikolai koguduse õpetaja Wilhelm Kentmanni isiklik adjunkt. 1934–1939 Pärnu Nikolai koguduse ülemõpetaja. Aastal 1939 Saksa praostkonna praost[1][2].
Lahkus aastal 1939 Saksamaale. Oli 1939–1945 pastoriks Püha Luuka kirikus (Lukas-Kirche) Posenis (praegu Poznan). Hukkus sõjakeerises veebruaris 1945[3].
Isiklikku
Isa oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja, praost Konstantin Thomson. Vend Paul Thomson oli soo-uurija ja geoloog (Tartu Ülikooli geoloogia ja paleontoloogia dotsent). Ka vend Helmut Thomson oli Hagri koguduse õpetaja. Tema õemees oli Harju-Madise koguduse õpetaja Otto Etzold. Teise õe poeg Burchard Lieberg oli luterlik pastor Hesseni liidumaal, Saksamaal. Tädimees, praost Friedrich Wilhelm Ederberg oli Kaarma ja Kambja koguduste õpetaja. Tädipoeg Bruno Ederma oli Lääne-Nigula ja Rakvere Kolmainu koguduste õpetaja[4].
