1809

Sündinud 1809 • Surnud 1809 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1770. aastad | 1780. aastad | 1790. aastad | 1800. aastad | 1810. aastad | 1820. aastad | 1830. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1805 | 1806 | 1807 | 1808 | 1809 | 1810 | 1811 | 1812 | 1813 | ► | ►►

1809. aasta (MDCCCIX) oli 19. sajandi 9. aasta.

Sündmused maailmas

14. jaanuar – Napoleoni sõjad: Suurbritannia ja Hispaania sõlmisid liidu Prantsusmaa vastu.
16. jaanuar – Poolsaare sõda – A Coruña lahing: Prantsuse väed ründasid Jean-de-Dieu Soulti juhtimisel Hispaanias A Coruñas evakueeruvaid Briti vägesid.
4. märts – Ameerika Ühendriikide neljanda presidendina astus ametisse James Madison.
13. märts – Rootsi kuningas Gustav IV tõugati riigipöörde käigus troonilt, võimule tuli tema onu Karl XIII.
29. märts – loodi Venemaa keisririigi koosseisus olev Soome Suurvürstiriik.
10. aprill – Napoleoni sõjad: Austria tungis Baierimaale, mille sai alguse viienda koalitsiooni sõda.
19. aprill – Viienda koalitsiooni sõda: Prantslased saavutasid Alam-Baieris toimunud Teugen-Hauseni lahingus võidu austerlaste üle.
13. mai – Viienda koalitsiooni sõda: Prantsusmaa armee vallutas Napoleon Bonaparte'i juhtimisel Viini.
21.–22. mai – Viienda koalitsiooni sõda: Aspern-Esslingi lahing.

6. juuli – Prantsuse väed võitsid viienda koalitsioonisõja otsustavas Wagrami lahingus Austria ertshertsogi Karli vägesid.
10. august – Ecuador kuulutas ennast esimest korda Hispaaniast iseseisvaks.
17. september – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome jäi Venemaa valdusse.
18. september – Londonis avati Royal Opera House pärast seda, kui algne ooperimaja oli aasta varem tulekahjus hävinud.
14. oktoober – Viinis kirjutati alla Schönbrunni rahulepingule, millega Austria loovutas Prantsusmaale Trieste'i, Salzburgi ja Illüüria, Poolale Lääne-Galiitsia ja Venemaale Tarnopoli.

Sündmused Eestis

13. veebruar (vkj 1. veebruar) – tegutsema hakkas Tallinna saksa teater^[1].
12. märts (vkj 28. veebruar) – Aleksander II kinnitas Liivimaa 1804. aasta talurahvaseaduse täiendusparagrahvid^[1].
Talurahvaseaduse täiendusparagrahvide alusel loodi ülekubermanguline Liivimaa Maamõõdu- ja Revisjonikomisjon^[1].
12. august (vkj 31. juuli) – avati Tartu Ülikooli peahoone^[1].

Sündinud

1. jaanuar – Nicolaas Pieneman, hollandi kunstnik, kunstikoguja ja litograaf
4. jaanuar – Louis Braille, pimedate kirja leiutaja
19. jaanuar – Edgar Allan Poe, ameerika kirjanik
3. veebruar – Felix Mendelssohn, saksa helilooja, pianist, organist ja dirigent
11. veebruar – Karl Bodmer, Šveitsi-Prantsuse kunstnik, illustraator ja graafik
12. veebruar – Charles Darwin, inglise loodusteadlane
12. veebruar – Abraham Lincoln, Ameerika Ühendriikide president
1. märts – Robert Cornelius, Ameerika Ühendriikide fotograaf
9. märts – Ferdinand Heine, saksa ornitoloog
15. märts – Joseph Jenkins Roberts, Libeeria president
19. märts – Fredrik Pacius, saksa-soome helilooja ja dirigent
24. märts – Mariano José de Larra, hispaania kirjanik
26. märts – William Henry Bartlett, briti kunstnik
27. märts – Georges-Eugène Haussmann, prantsuse linnaplaneerija
31. märts – Nikolai Gogol, vene kirjanik
6. august – Alfred Tennyson, inglise luuletaja
12. august – William Huntington Russell, Ameerika Ühendriikide ettevõtja, pedagoog ja poliitik
15. august – Eugène Flandin, prantsuse orientalist ja arheoloog
29. august – Oliver Wendell Holmes Sr., Ameerika Ühendriikide arst ja luuletaja
4. september – Louis-Vincent-Joseph Le Blond de Saint-Hilaire, prantsuse kindral
4. september – Juliusz Słowacki, poola luuletaja
26. oktoober – Franz Wilhelm Junghuhn, Hollandi botaanik ja geoloog
15. november – August Carl Joseph Corda, Tšehhi arst ja mükoloog
24. detsember – Kit Carson, Metsiku Lääne isiksus
29. detsember – William Ewart Gladstone, Suurbritannia peaminister