Bertil Ohlin

Bertil Gotthard Ohlin (23. aprill 1899 – 3. august 1979) oli Rootsi majandusteadlane ja poliitik.

1917. aastal kaitses Ohlin Lundi ülikoolis bakalaureusekraadi, 1923. aastal Harvardi ülikoolis magistrikraadi ja 1924. aastal Stockholmi ülikoolis doktorikraadi. 1925. aastal sai ta Kopenhaageni ülikoolis professoriks.

1929 väitles Ohlin John Maynard Keynesiga selle üle, missugused on Esimese maailmasõja järel Saksamaale määratud reparatsioonide tagajärjed. Keynes ennustas, et raske võlakoorem kutsub esile uue sõja, Ohlin seevastu arvas, et Saksamaa saab endale reparatsioonide maksmist lubada. Tulevik näitas, et õigus jäi Keynesile. See väitlus oli oluline ühepoolsete rahvusvaheliste maksete teooria loomisel.

Aastatel 1930–1965 oli ta Stockholmi majanduskooli majandusteaduse professor. Selle ametikoha võttis ta üle oma õpetajalt Eli Heckscherilt.^[1] Ohlin ja teised Stockholmi koolkonna majandusteadlased arendasid Knut Wickselli majandusanalüüsi ja lõid keinsismile vastanduva makroökonoomikateooria.

1944–1967 oli Bertil Ohlin Liberaalse Rahvapartei juht. Sel ajal olid liberaalid peamine opositsioonijõud sotsiaaldemokraatide vastas. 1944–1945 oli ta Rootsi kaubandusminister, kui Rootsis oli laiapõhjaline Per Albin Hanssoni valitsus.

Tema järgi on nimetatud rahvusvahelise vabakaubanduse Heckscheri-Ohlini mudel, mille ta lõi, arendades Eli Heckscheri varasemaid töid ja kasutades oma doktoritööd. See mudel oli läbimurdeline, sest näitas, kuidas suhteline eelis on seotud riigi kapitali ja tööjõu üldiste omadustega ning kuidas need omadused võivad aja jooksul muutuda. See mudel oli aluseks hilisemale tööle reaalpalga kaitse mõjude kohta ning see pakkus ennustuste ja analüüside võimalusi.

Ohlin kasutas seda mudelit, et välja töötada Heckscheri-Ohlini teoreem, mille järgi riigid spetsialiseeruvad nendele tööstusharudele, kus nad saavad kõige tõhusamalt kasutada enese käsutuses olevat ressursside komplekti. Kuigi see teoreem on tänapäeval suuresti ümber lükatud, jääb see siiski kasulikuks raamistikuks rahvusvahelise kaubanduse mõistmiseks.

Ohlin pälvis 1976 Nobeli majandusauhinna koos briti majandusteadlase James Meade'iga ("nende teedrajava panuse eest rahvusvahelise kaubanduse ja rahvusvahelise maksebilansi teooriasse").

1959. ja 1964. aastal oli Bertil Ohlin Põhjamaade Nõukogu president.

Tema tütar Anne Wibble oli aastatel 1991–1994 rahandusminister Carl Bildti valitsuses, esindades samuti liberaale (Bildt kuulus Mõõdukasse Koalitsiooniparteisse).

Viited

Välislingid

• Biograafia lehel nobelprize.org (inglise keeles)
• Biograafia lehel economyprofessor.com (inglise keeles)(arhiveeritult)

Nobeli majandusauhinna laureaadid

1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer  • 2020 Milgrom, Wilson  • 2021 Card, Angrist, Imbens  • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig; 2023 Goldin