Elinor Ostrom

Elinor Ostrom
Sündinud 7. august 1933
Los Angeles, California, USA
Surnud 12. juuni 2012 (78-aastaselt)
Bloomington, Indiana, USA
Kodakondsus Ameerika Ühendriigid
Tegevusala avaliku sektori ökonoomika
Tunnustus

Frank E. Seidmani auhind (1998) Johan Skytte auhind (1999)

Nobeli majandusauhind (2009)

Elinor Claire Ostrom (sünninimi Elinor Claire Awan; 7. august 1933 – 12. juuni 2012) oli Ameerika Ühendriikide majandusteadlane.

Elinor Ostrom uuris eelkõige ühisomandit. Ta on tuntud selle poolest, et lükkas ümber ühisomanditragöödia teooria, mille pakkus 1968. aastal välja bioloog Garrett Hardin[1].

2009. aastal pälvis Elinor Ostrom koos Oliver E. Williamsoniga Nobeli majanduspreemia[2]. Elinor Ostrom on esimene kahest Nobeli majanduspreemia pälvinud naisest[3], teine on Esther Duflo.

Ostromi haridustee sai alguse Beverly Hillsi keskkoolis. California Ülikoolis Los Angeleses õppides omandas nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi politoloogias. Pärast lõpetamist kolis Ostrom Bloomingtoni ja töötas politoloogiaprofessorina Indiana Ülikoolis Bloomingtonis.[4]

Teadustöö

Ostromi varasem töö rõhutab kodanike valiku rolli ühisomandis olevate ressursside ja teenuste üle otsustamise juures. Nii näiteks uuris ta politsei funktsioonide polütsentrilisust Indianapolises[5]. Tema hilisem ja ühtlasi ka kuulsam töö keskendub inimeste suhetele ökosüsteemidega, et säilitada pikaaegsed jätkusuutlikud ühisomandis olevate ressursside varud. Sellisteks ressurssideks on näiteks metsad, naftaväljad, karjamaad ja kalavarud. Ostromi tööd on välja toonud, kuidas ühiskonnad on välja töötanud mitmekesised institutsionaalsed korraldused loodusvarade haldamiseks ja ökosüsteemi hävimise vältimiseks. Ta on rõhutanud inimese-ökosüsteemi suhete mitmekülgsust ja on vastu põhimõttele, et sotsiaalökoloogiliste probleemide lahendamiseks saab kasutada universaalset meetodit[6].

Elinor Ostrom defineeris 8 põhimõtet, kuidas juhtida ühisomandis olevaid ressursse jätkusuutlikult ja kogukondlikult võrdselt: [7]

  1. Selgelt defineeritud ressursid ja osapooled;
  2. Kohalikele vajadustele ja tingimustele vastavad ressursside kasutamise reeglid;
  3. Need, keda reeglid puudutavad, saavad osaleda reeglite muutmise protsessis;
  4. Välised institutsioonid aktsepteerivad kogukonnaliikmete õigust osaleda reeglite väljatöötamise protsessis;
  5. Välja on töötatud süsteem, mille abil kogukonnaliikmed teostavad üksteise käitumise üle järelevalvet;
  6. Reeglite rikkumise korral määratakse karistus;
  7. Konflikte lahendatakse kättesaadavate vahendite ja väikese kuluga;
  8. Eri tasandite olemasolul on ressursside juhtimise vastutus kõikidel osapooltel, alates väikestest kohalikest asutustest baastasandil kuni kõrgeima organisatoorse tasandini.

1973. aastal asutasid Ostrom ja tema abikaasa Vincent Ostrom poliitilise teooria ja poliitika analüüsi töötoa, kuna olid veendunud, et üliõpilaste uurimisoskusi on kõige parem arendada, andes neile võimalus teha praktilist koostööd kogenud teadlastega. Aastate jooksul sai töötoast üliõpilaste ja teadlaste seas rahvusvahelisel tasandil töötav kogunemispaik. Töötuba oli oluliseks praktiliseks osaks Ostromi teadustööl, mis puudutas kollektiivseid tegevusi.[8]

Valitud publikatsioonid

Raamatud

  • Ostrom, Elinor (1990). Governing the Commons: The Evolution of Institutions for Collective Action. Cambridge, UK: Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-40599-7.
  • Ostrom, Elinor; Schroeder, Larry; Wynne, Susan (1993). Institutional incentives and sustainable development: infrastructure policies in perspective. Boulder: Westview Press. ISBN 978-0-8133-1619-2.
  • Ostrom, Elinor; Walker, James; Gardner, Roy (1994). Rules, games, and common-pool resources. Ann Arbor: University of Michigan Press. ISBN 978-0-472-06546-2.
  • Ostrom, Elinor; Walker, James (2003). Trust and reciprocity: interdisciplinary lessons from experimental research. New York: Russell Sage Foundation. ISBN 978-0-87154-647-0.
  • Ostrom, Elinor (2005). Understanding institutional diversity. Princeton: Princeton University Press. ISBN 978-0-691-12238-0.
  • Ostrom, Elinor; Kanbur, Ravi; Guha-Khasnobis, Basudeb (2007). Linking the formal and informal economy: concepts and policies. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-923729-6.
  • Ostrom, Elinor; Hess, Charlotte (2007). Understanding knowledge as a commons: from theory to practice. Cambridge, Massachusetts: MIT Press. ISBN 978-0-262-51603-7.
  • Ostrom, Elinor; Poteete, Amy R;Janssen, Marco A (2010). Working Together: Collective Action, the Commons, and Multiple Methods in Practice. Princeton, N: Princeton University Press. ISBN 9780691146041.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  • Ostrom Elinor, Wai Fung Lam, Prachanda Pradhan, and Ganesh Shivakoti (2011). Improving Irrigation in Asia Sustainable Performance of an Innovative Intervention in Nepal. Cheltenham, UK: Edward Elgar. ISBN 9780857938268.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  • Ostrom Elinor with contributions by Christina Chang, Mark Pennington, and Vlad Tarko (2012). The Future of the Commons Beyond Market Failure and Government Regulation. London: The Institute of Economic Affair. ISBN 9780255366533.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Artiklid

  • Ostrom, Elinor; Crawford, Sue E. S. (september 1995). "A grammar of institutions". American Political Science Review. 89 (3): 582–600. DOI:10.2307/2082975. JSTOR 2082975.
  • Ostrom, Elinor (märts 1998). "A behavioral approach to the rational choice theory of collective action: Presidential address, American Political Science Association, 1997". American Political Science Review. 92 (1): 1–22. DOI:10.2307/2585925. JSTOR 2585925.
  • Ostrom, Elinor (juuli 2009). "A General Framework for Analyzing Sustainability of Social-Ecological Systems". Science. 325 (5939): 419–422. Bibcode:2009Sci...325..419O. DOI:10.1126/science.1172133. PMID 19628857. S2CID 39710673.
  • Ostrom, Elinor (juuni 2010). "Beyond markets and states: polycentric governance of complex economic systems". American Economic Review. 100 (3): 641–672. DOI:10.1257/aer.100.3.641. S2CID 2371158. Pdf version.
  • Ostrom, Elinor (2010). "Analyzing collective action". Agricultural Economics. 41: 155–166. DOI:10.1111/j.1574-0862.2010.00497.x.
  • Ostrom, Elinor (2010). "The Challenge of Self-Governance in Complex Contemporary Environments". The Journal of Speculative Philosophy. 24: 316–332. DOI:10.5325/jspecphil.24.4.0316.
  • Ostrom, Elinor (veebruar 2011). "Background on the Institutional Analysis and Development Framework". Policy Studies Journal. 39 (1): 7–27. DOI:10.1111/j.1541-0072.2010.00394.x.

Tunnustus

Isiklikku

Tema abikaasa oli majandusteadlane Vincent Alfred Ostrom (25. september 1919 – 29. juuni 2012), kelle eriala oli samuti avaliku sektori ökonoomika.

Viited

  1. ↑ Burke, Maureen (september 2011). "People in Economics. The Master Artisan" (PDF). Finance & Development. Vaadatud 26.12.2020.
  2. ↑ "Nobeli majanduspreemia läks juhtimisteoreetikutele". delfi.ee. 12. oktoober 2009. Vaadatud 26.12.2020.
  3. ↑ "Nobel Prize awarded women". Nobel Media AB 2020. 26.12.2020. Vaadatud 26.12.2020.
  4. ↑ "MLA style: Elinor Ostrom – Biographical". NobelPrize.org. Nobel Media AB 2020. 25.12.2020. Vaadatud 26.12.2020.
  5. ↑ Ostrom, E; Parks, Roger B.; Whitaker, Gordon P. (September-oktoober, 1973). "Do We Really Want to Consolidate Urban Police Forces? A Reappraisal of Some Old Assertions" (PDF). Public Administration Review. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2012-11-02. Vaadatud 26.12.2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Basurto, X; Ostrom, E. (jaanuar 2009). "Beyond the Tragedy of the Commons". Economia delle Fonti di Energia e dell'Ambiente. Vaadatud 26.12.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. ↑ Walljasper, Jay (2. oktoober 2011). "Elinor Ostrom's 8 Principles for Managing Commons". On the Commons. Vaadatud 26.12.2020.
  8. ↑ Catherine Rampell (12. juuni 2012). "Elinor Ostrom, Winner of Nobel in Economics, Dies at 78". The New York Times. Vaadatud 26.12.2020.
  9. ↑ P. K. Seidman Foundation (arhiiv: 12.veebruar 2013; originaal: veebruar 1998). "The Frank E. Seidman Distinguished Award in Political Economy". Indiana.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 2013-02-12. Vaadatud 26.12.2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  10. ↑ "John J. Carty Award for the Advancement of Science". Vaadatud 06.01.2022.
Nobel

1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer  • 2020 Milgrom, Wilson  • 2021 Card, Angrist, Imbens  • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig; 2023 Goldin

Tsitaadid Vikitsitaatides: Elinor Ostrom