Paul Krugman
| Paul Krugman | |
|---|---|
 | |
| Sündinud | 28. veebruar 1953 (71-aastane) |
| Kodakondsus | USA |
| Tegevusala | makroökonoomika, rahvusvaheline majandus |
| Alma mater | Princeton |
| Koolkond | Uuskeinsism |
| Saavutused | rahvusvaheline kaubandusteooria, uus kaubandusteooria, uus majandusgeograafia |
| Tunnustus | Nobeli majandusauhind (2008) |
Paul Robin Krugman (sündinud 28. veebruaril 1953 New Yorgi osariigis Albanys) on USA majandusteadlane ja kolumnist.
Krugman on sündinud Brest-Litovskist pärit juudi immigrantide peres ja lapsepõlve veetnud New Yorgis. Ta on lõpetanud 1974. aastal Yale'i ülikooli bakalaureusekraadiga ja 1977. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi doktorikraadiga.
1982–1983 töötas ta Ronald Reagani administratsioonis majandusnõunike nõukogus. Ta on õpetanud Yale'i ülikoolis, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, Berkeley ülikoolis, Londoni Majanduskoolis ja Stanfordi ülikoolis. 2000. aastast on ta Princetoni ülikooli majanduse ja rahvusvaheliste suhete professor. Ta on Kolmekümne rühma liige – sinna kuuluvad 30 maailma juhtivat tegevfinantsisti ja -akadeemikut, see tegutseb majanduse uurimisega ja jagab majandusteemalisi soovitusi.
2008. aastal sai ta Nobeli majandusauhinna kaubandusteooria ja majanduse geograafilise koondumise alaste uurimistööde eest, mis on aidanud mõista vabakaubanduse ja globaliseerumisega seotud küsimusi.
Krugmani enese sõnul vaimustus ta Isaac Asimovi "Asumi" sarjas kirjeldatud psühhoajaloost ja hea meelega läinuks ta seda õppima, kui niisugune asi võimalik olnuks. Sellepärast valis ta majandusteaduse, mis on psühhoajaloole kõige lähedasem teadus[viide?].
1978. aastal ilmus tema teos "The Theory of Interstellar Trade" ("Tähtedevahelise kaubanduse teooria") intressimäärade arvutamisest valguse kiiruselähedase kiirusega toimuva kaubanduse korral. See ilmus 2010. aastal ajakirjas Economic Inquiry.[1]
Krugman väidab, et tootlikkus ei ole veel kõik, kuid pikaajaliselt on see peaaegu kõik. Riigi võime tõsta elatustaset sõltub peaaegu täielikult tema võimest suurendada toodangut töötaja kohta.
Krugmani teosed käsitlevad põhjalikult rahvusvahelist kaubandust, majandusgeograafiat ja rahvusvahelist majandust. Ta kirjutab majandusteemadel ka aimekirjutisi, käsitledes lisaks mainitud teemadele ka sissetulekute jaotusest ja valitsuse tegevusest.
Krugman ise nimetab end liberaaliks, väites, et see on umbes sama mis sotsiaaldemokraat Euroopas. Ta on tuntud Bushide majanduspoliitika kriitikuna, kuid on kritiseerinud ka Clintonit ja Obamat. Suurbritannia 2010. aasta üldvalimiste eel kutsus ta üles valima leiboriste, kuna opositsioonilistel konservatiividel polevat valijaile midagi pakkuda.
Ta kirjutab kolumneid The New York Timesile ja peab ajaveebi.
Tunnustus
- 1992 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2008 – Nobeli majandusauhind
- 2011 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
- 2014 – James Joyce'i auhind
Isiklikku
Paul Krugman on teist korda abielus. Tema abikaasa Robin Wells on samuti majandusteadlane ja koos Paul Krugmaniga mitme teose kaasautor. Neil ei ole lapsi.
Viited
- ↑ Paul Krugman (1978). "The Theory of Interstellar Trade". "Economic Inquiry", märts 2010 (inglise keeles)
Välislingid
- Krugmani kolumn New York Timesis (inglise keeles)
- Hendrik Vosman, Nobeli preemia pälvis Bushi kriitik. Postimees, 14. oktoober 2008
- Paul Krugman: Kui euro saab saatuslikuks, Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2010
- Vladlen Livšits, Экономист-борец Пол Кругман, proza.ru (vene keeles)
- Krugman kogub kärpimise vastu allkirju, ERR, 1. juuli 2012
1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer • 2020 Milgrom, Wilson • 2021 Card, Angrist, Imbens • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig; 2023 Goldin
