Bruno Mölder

Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.

Ta töötab Tartu Ülikooli vaimufilosoofia professori, filosoofia osakonna juhataja ning filosoofia ja semiootika instituudi juhatajana.

Haridus

1982–1984 Tartu 5. Keskkool
1984–1993 Tartu 15. Keskkool, lõpetas kuldmedaliga
1997 lõpetas Tartu Ülikoolis filosoofia ja psühholoogia eriala cum laude
1997–1998 täiendas end filosoofia alal Oxfordi Ülikoolis
3. juunil 1999 kaitses Tartu Ülikoolis filosoofia alal magistritöö "Theories of mental content and prospects of the ascription theory"
1999–2000 õppis Cambridge'i Ülikoolis ning sai filosoofiamagistrikraadi
2001–2007 Konstanzi Ülikooli doktorantuur^[1]

Ta on Tartu Analüütilise filosoofia seminari kauaaegne liige.

Ajakirjades Akadeemia ja Vikerkaar on avaldatud ka Bruno Möldri ilukirjanduslikke palu.

Tunnustus

2010 Noore teadlase preemia
2016 Tartu Ülikooli aumärk^[2]

Viited

↑ Bruno Mölder Eesti Teadusinfosüsteemis
↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Publikatsioone

Raamatuid

Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge (koost.) "Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75". Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 2004.
Bruno Mölder. "Mind Ascribed. An elaboration and defence of interpretivism", (Advances in Consciousness Research 80). John Benjamins Publishing Company, 2010.
Bruno Mölder, Jaan Kangilaski (koost). "Filosoofia ja analüüs: Analüütilise filosoofia seminar 20". Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 2011.
Jaan Kangilaski, Bruno Mölder (koost.) Donald Davidson. "Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine". Tallinn: Varrak 2012, tõlkinud Bruno Mölder, Anto Unt, Tiiu Hallap, Margo Laasberg, Jaan Kangilaski, Märt Väljataga.
Bruno Mölder, Valtteri Arstila, Peter Øhrstrøm (eds.) "Philosophy and Psychology of Time", (Studies in Brain and Mind). Springer, 2016.
Bruno Mölder (ed.) "Mind and Folk Psychology" (Studia Philosophica Estonica 9.1). University of Tartu Press, 2016.
Bruno Mölder, Roomet Jakapi ja Marek Volt. "Sissejuhatus filosoofiasse". Tartu: Tartu Ülikool, 2018.
Bruno Mölder, Kadri Simm (eds.) “Disagreements: from theory to practice”. (Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, vol 24, no 3), 2020.
Bruno Mölder "Vaimu tõlgendades. Tekste vaimufilosoofiast". Tartu Ülikooli kirjastus, 2023.

Artikleid

Episteemiline autoriteetsus oma vaimuseisundite suhtes. – Akadeemia, 1996, nr 10, lk 2060–2089.
Psychology rethought? Review of Rethinking Psychology, (eds.) J.A.Smith, R.Harré, L.Van Langenhove. – Culture & Psychology, 1997 (3), nr 2, lk 225–230.
Vaim ei ole teadvus! – Akadeemia, 1997, nr 1, lk 175–180. (Kaasautor Jaan Kangilaski).
First-person authority about one's own mind. – Trames, 1997 (1), nr 1, lk 50–64.
Bruno Mölder, Jaan Kangilaski "Vaim ei ole teadvus!" – Akadeemia, 1997, nr 1, lk 175–180
Hilary Putnami sisemine realism. – Akadeemia, 1997, nr 4, 789–807.
Dennett ja kvaalid. – Akadeemia, 1998, nr 1, 209–221.
Vaimu tõeväärtustamine. – Tiidüs ja tõde. Märgütüisi. Arutlusi teadusest ja tõest. Toim. Jaan Kangilaski ja Enn Kasak. Võro Instituut, 1998, lk 90–95.
Review of The engine of reason, the seat of the soul: A philosophical journey into the brain, Paul M. Churchland. – European Journal of Cognitive Psychology, 1998 (10), lk 216–219.
Informational atomism versus inferential role semantics in Jerry Fodor's Concepts: where cognitive science went wrong. – Trames, 1999 (3), nr 1/2, lk 39–57.
Emakeelefilosoofia. (Arvustus raamatule: Tähendus, tõde, meetod: Tekste analüütilisest filosoofiast I.) – Akadeemia, 1999, nr 10, lk 2202–2212.
Inter-level explanation and the category-mistake. – Estonian Studies in the History and Philosophy of Science. Ed. Rein Vihalemm (Boston Studies in the Philosophy of Science, 219). Kluwer Academic Publishers, 2001, lk 283–294.
Kas antirealist saab mälule toetuda? – Akadeemia, 2001, nr 5, lk 1034–1052.
Anomaalne monism ja psühhofüüsilised seadused. – Akadeemia, 2002, nr 3, lk 580–611.
Analüütiline filosoofia ja kultuuriajakirjandus – Sirp, 22. november 2002.
Enesekohase teadmise filosoofilisi käsitlusi. – Isiksusepsühholoogia, Tartu 2003, lk 307–351.
E, sest C: Metafüüsilised vestlused põhjuslikkusest ja vaimust. – Akadeemia, 2003, nr 4, lk 758–781 & nr 6, lk 1233–1251.
Individualism ning kitsas sisu: Jerry Fodori vaimufilosoofiast. – Akadeemia, 2003, nr 12, 2675–2711.
Matrix purgis. – Vikerkaar, 2003, nr 9, lk 95–105.
Järelsõna: Prolegomenon metafüüsika aluste otsingule. – Michael Dummett. Metafüüsika loogiline alus, Tartu 2003, lk 549–575.
Füsikalismi kvalitatiivsest komistuskivist. – Akadeemia, 2004, nr 4, 763–806.
Psühholoogia humanistlikku inimpilti lammutamas. – Vikerkaar, 2004, nr 10/11, lk 181–190.
Järelsõna: Quine'i filosoofia kaart. – Willard Van Orman Quine. Sõna ja objekt, tõlkinud Anto Unt, Tartu 2005, lk 385–427.
Mõtlemise valulik eetos. – Sirp, 29. aprill 2005 (retsensioon raamatule: Ludwig Wittgenstein. Filosoofilised uurimused, Tartu 2005)
Filosoofiast, vigadega Sirp, 29. jaanuar 2009
Analüütiline filosoofia – mis ta on ja mis ta ei ole? – Bruno Mölder, Jaan Kangilaski (toim). Filosoofia ja analüüs: Analüütilise filosoofia seminar 20, EYS Veljesto Kirjastus: Tartu: 2011, lk 24–53.
"Viis tõdemust filosoofia tõlkimisest" Keel ja Kirjandus 6/2014

Ilukirjandus

Kes sörkis? – Vikerkaar, 1997, nr 3, lk 13–17.
Assotsiatsioone ja muljeid. – Akadeemia, 1997, lk 732–734.
Käigust keele veerele: seitsmes kirjas. – Vikerkaar, 2001, nr 5–6, lk 59–76.
Välgatusi. – Akadeemia, 2001, nr 6, lk 1273–1277.
Luulet. – Vikerkaar, 2003, nr 6, lk 25–29.
Valitud sõnu. – Akadeemia, 2004, nr 12, 2411–2414.
Metafüüsik joob teed (koeraga). – Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75, Tartu 2004, lk 296–310.

Tõlked

Hilary Putnam. Mille jaoks on filosoof? – Akadeemia, 1997, nr 4, lk 770–788.
Daniel Dennett. Kvaalide kvainimine. – Akadeemia, 1997, nr 12, lk 2657–2684 & 1998, nr 1, lk 189–208.
Christopher Peacocke. Keelefilosoofia. – Akadeemia, 1999, nr 5–6, lk 917–960, 1246–1270.
David J. Chalmers. Otse teadvuseprobleemi kallale. – Akadeemia, 1999, nr 7, lk 1408–1440.
Daniel C. Dennett. Tagurpidi teadvuseprobleemi kallale. – Akadeemia, 1999, nr 7, lk 1441–1446.
Richard Rorty. Teadvus, intentsionaalsus ja vaimufilosoofia. – Akadeemia, 1999, nr 7, lk 1447–1455.
Peter Frederick Strawson. Isikud; Esimene isik – ja teised. – Akadeemia, 1999, nr 12, lk 2610–2646.
Georg Henrik von Wright. Intellektuaalne autobiograafia (katkend). – Filosoofia, loogika ja normid, Tallinn 2001, lk 9–29.
Georg Henrik von Wright. Põhjusliku seose loogikast ja epistemoloogiast. – Filosoofia, loogika ja normid, Tallinn 2001, lk 411–441.
Georg Henrik von Wright. Loodusseadused. – Filosoofia, loogika ja normid, Tallinn 2001, lk 493–517.
Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn: Vagabund, 2002, tõlkinud Märt Väljataga ja Bruno Mölder.
Isaiah Berlin. Ideaali püüdlus. – Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid, Tartu, 2002, lk 326–341.
Michael Dummett. Metafüüsika loogiline alus. Tartu: Ilmamaa, 2003.
Jane Heal. Radikaaltõlgendus. – Akadeemia, 2003, nr 2, lk 354–385.
Moritz Schlick. Pööre filosoofias. – Akadeemia, 2003, nr 9, lk 1845–1852.
Rudolf Carnap. Metafüüsika ületamine keele loogilise analüüsiga. – Akadeemia, 2003, nr 9, lk 1853–1875.
John Kekes. Elu mõte. – Akadeemia, 2004, nr 1, lk 81–107.
Frank Jackson. Epifenomenilised kvaalid. – Akadeemia, 2004, nr 4, lk 733–748.
Norman Malcolm. Unenägemise mõiste. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk 2655–2657.
Oets Kolk Bouwsma. Descartes'i kuri deemon. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk 2668–2681.
Donald Davidson. Teod, alused ja põhjused. – Akadeemia, 2005, nr 5, 1033–1052.
Bertrand Russell. Filosoofia probleemid. Tallinn: Varrak, 2018.