Märts 2015

Märts 2015, kroonika

2015. aasta märts algas pühapäeval ja lõpeb 31 ööpäeva pärast teisipäeval.

1. märts

• Andorras toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis valitsev paremtsentristlik erakond Demokraadid Andorra Eest, kes said 37% häältest ja 15 kohta 28-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 65,6%.^[1]
• El Salvadoris toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Rahvuslik Vabariiklik Liit, mis sai 40,4% häältest ja 35 kohta 84-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 47,8%.^[1]
• Hiinas Hongkongis toimusid meeleavaldus, millel nõuti Hiina Kommunistliku Partei ainuvõimu lõpetamist ja sissesõidupiirangute kehtestamist maismaahiinlastele, kes külastavad Hongkongi majandusliku tulu teenimise eesmärgil. Umbes 400 meeleavaldajat sattusid kokkupõrgetesse politseiga, politsei vahistas 38 inimest.
• Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu alustas visiiti Ameerika Ühendriikides.
• Keenia pealinnas Nairobis kuulutati Mo Ibrahimi Sihtasutuse Aafrika juhtide iga-aastase preemia laureaadiks Namiibia ametist lahkuv president Hifikepunye Pohamba. Preemia suurus on 5000 USA dollarit.
• Leedus toimusid kohalike omavalitsuste valimised, mille raames oli Leedu kodanikel esimest korda võimalik valida otsevalimistel ka linnapäid. Kõige edukamaks osutus valimistel ka riigis võimulolev Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei.
• Süürias vabastas äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik 19 vangistatud assüüria kristlast. Üle 200 kohaliku kristlase jäi endiselt Islamiriigi vangistusse.
• Tadžikistanis toimusid parlamendivalimised.^[2]
• Uruguays astus koos oma valitsuskabinetiga ametisse president Tabaré Vázquez.^[1]
• Venemaal Moskvas toimus opositsiooni kevadmarss, mis opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi mõrva tõttu kujundati ümber Nemtsovi mälestusmarsiks. Marsil osales politsei hinnangul 21 000 inimest, tegelikult võis osavõtjaid olla rohkem, kuid ilmselt mitte 50 000 nagu marsi korraldajad olid lootnud.
• Eestis toimusid XIII Riigikogu valimised. Valimised võitis Eesti Reformierakond, mis sai 27,7% häältest ja 30 kohta parlamendis. Seni parlamendis esindamata erakondadest pääsesid Riigikogusse Eesti Vabaerakond (8 kohta) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (7 kohta). Valimisaktiivsus oli 64,2%.^[3]

2. märts

• Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium kinnitas, et erukindral ja Luure Keskagentuuri endine ülem David Petraeus nõustus kohtuvälise kokkuleppemenetlusega, mille raames ta nõustus tunnistama, et edastas oma ametiajal salajasi andmeid oma armukesele.
• Egiptuse pealinnas Kairos toimus kolm pommiplahvatust. Kohtuhoone juures toimunud plahvatuses hukkus kaks inimest.
• Iraak alustas sõjalist operatsiooni Şaddām Ḩusayni kodulinna Tikrīti vabastamiseks äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik käest.
• Suurbritannia prints William alustas visiiti Hiinas ja kohtus kohe visiidi esimesel päeval Hiina presidendi Xi Jinpingiga.
• Tšaadi väed vallutasid äärmuslikult islamiorganisatsioonilt Boko Haram tagasi Nigeeria kirdeosas asuva Dikwa linna.
• Ukraina Ülemraada võttis vastu Rahvusvahelise Valuutafondi nõutud täiendused ja parandused 2015. aasta riigieelarvesse, mis peaks avama Ukrainale võimaluse järgmise 17,5 miljardi USA dollari suuruse finantsabipaketi saamiseks.
• Venezuela võimud andsid Ameerika Ühendriikidele korralduse vähendada 80% võrra Caracases asuva saatkonna töötajate arvu. Kui seni töötas saatkonnas 100 inimest, siis edaspidi ei tohiks seal enam olla üle 17 töötaja.
• Eesti rahandusminister Maris Lauri teatas, et ei rahulda Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi lahkumisavaldust. Helm esitas lahkumisavalduse seoses ettevõtjate protestidega Maksu- ja Tolliameti ebahariliku tegevuse vastu maksupettuste avastamiseks.
• Eestis teatasid XIII Riigikogusse valitud Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja Saue linnapea Henn Põlluaas, et loobuvad linnapea ametist ja kavatsevad asuda tööle Riigikogu liikmetena.
• Eesti Reformierakonna juhatus moodustas delegatsiooni poliitiliste konsultatsioonide ja koalitsioonikõneluste alustamiseks teiste erakondadega. Delegatsiooni kuuluvad Taavi Rõivas, Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Paet, Kristen Michal ja Martin Kukk.

3. märts

• Austraalia peaminister Tony Abbott teatas täiendavalt 300 kaitseväelase saatmisest Iraaki, et laiendada Iraagi üksuste sõjalist koolitamist võitluseks äärmusliku islamiorganisatsiooniga Islamiriik.
• Egiptuse halduskohus peatas oma otsusega märtsiks ja aprilliks kavandatud parlamendivalimiste läbiviimise. Halduskohus viitas omakorda konstitutsioonikohtu varasemale otsusele, mis oli tunnistanud valimisringkondade moodustamist puudutava valimisseaduse osa põhiseadusega vastuolus olevaks.
• Rootsi keskosas Garpenbergis puhkes kaevanduspõleng. Kõik 159 kaevurit õnnestus vigastusteta maa alt välja tuua.
• Sloveenia parlament kiitis häältega 51:28 heaks seaduseelnõu, mis seadustas riigis samasooliste abielu ja andis samasoolistele abielupaaridele võrdsed õigused erisooliste abielupaaridega.
• Ukraina välisminister Pavlo Klimkin teatas, et Ukraina ja Venemaa suhete normaliseerumise tingimusteta eelduseks peab olema Krimmi tagastamine Ukrainale.
• Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kantselei teatas mitme nõunikukoha koondamisest kantselei struktuuris. Enamik ametikohti oli täitmata, ainsana kaotas struktuurimuudatusega reaalselt töö nõunik Iivi Anna Masso.
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser teatas, et tema erakond välistab valitsuskoostöö Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Avalduse ajendiks sai EKRE nimekirjas Riigikogusse valitud Jaak Madisoni blogipostitus, kus ta rääkis fašismi ja natsionaalsotsialismi positiivsetest aspektidest, ning EKRE esimehe Mart Helme soovimatus seda postitust üheselt hukka mõista. Järgmisel päeval teatas valitsuskoostöö välistamisest EKRE-ga ka Reformierakonna peasekretär Martin Kukk.
• Tartu Ringkonnakohus jättis rahuldamata riigireetur Herman Simmi taotluse tema ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks. Varem oli selle taotluse tagasi lükanud ka Tartu Maakohus, mille otsuse Simmi advokaat Meelis Masso nüüd ringkonnakohtus vaidlustas.

4. märts

• Ameerika Ühendriikides Bostonis algas kohtuprotsess 2013. aastal Bostoni maratoni ajal toimunud pommirünnakute ühe korraldaja Džohhar Tsarnajevi üle. Esimesel päeval tunnistas kaitse Tsarnajevi osalust rünnakute korraldamises.
• Bangladeshi kohus jättis jõusse opositsioonijuhi ja endise peaministri Khaleda Zia kohta väljastatud vahistamiskorraldused ja kuulutas ta ametlikult tagaotsitavaks. Ziale soovitakse esitada ametlik süüdistus korruptsioonis, kuid ta on keeldunud kohtusse ilmumast.
• Hispaanias Valencias vahistati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud endine Ukraina rahandusminister Juri Kolobov.
• Lesotho senine peamine opositsioonipartei Demokraatlik Kongress teatas kokkuleppe saavutamisest uue koalitsioonivalitsuse moodustamiseks koos kuue väiksema erakonnaga ja nimetas peaministri kandidaadiks erakonna esimehe Pakalitha Mosisili.
• Mehhikos Monterreys vahistasid sõjavägi ja föderaalpolitsei narkokartelli Los Zetas juhi Omar Treviño Moralese.
• Suurbritannia valitsus teatas, et müüb oma 40-protsendilise osaluse Eurotunnelit kasutavas raudteefirmas Eurostar. Tehingu väärtuseks on 585 miljonit Suurbritannia naelsterlingit, uueks omanikuks saab rahvusvaheline konsortsium Patina Rail.^[4][5]
• Ukraina idaosas venemeelsete mässuliste kontrolli all oleval territooriumil Donetski lähedal Zasjadka nimelises söekaevanduses toimus metaaniplahvatus. Plahvatuse ajal viibis kaevanduses üle 200 kaevuri, kellest esialgsetel andmetel hukkus 34 inimest. Hukkunute mälestuseks kuulutati 5. märts Ukrainas leinapäevaks.
• Venemaal vahistati korruptsioonisüüdistuse alusel Sahhalini oblasti kuberner Aleksandr Horošavin. Kuberneri kohuseid asus täitma asekuberner Sergei Karaganov.^[1]
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas viiepäevast töövisiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda ja esineda Atlantas toimuval American Enterprise Institute'i korraldatud rahvusvahelisel foorumil.^[6]
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves nimetas Eesti uueks suursaadikuks Ungaris Eve-Külli Kala ja kutsus tagasi seal seni suursaadiku ametis olnud Priit Pallumi.^[7]
• Eestis Tallinnas Tondiraba jäähallis algasid 8. märtsini kestnud 2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• Eesti poliitik ja akadeemik Jaak Aaviksoo kinnitas oma kandideerimist Tallinna Tehnikaülikooli rektori ametikohale.
• Pärnumaal Häädemeestel avati Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti uus ühishoone. Hoone avamisel osales ka siseminister Hanno Pevkur.^[8]
• Saaremaal asuv Orissaare staadionitamm kuulutati Euroopa aasta puuks.

5. märts

• Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry kohtus Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis Pärsia lahe riikide välisministritega, et anda neile ülevaade Iraaniga peetavate tuumaläbirääkimiste hetkeseisust.
• Belgias Brüsselis kohtusid Euroopa Liidu energeetika valdkonna eest vastutavad ministrid.^[8]
• Lõuna-Korea pealinnas Seoulis ründas noaga relvastatud mees Ameerika Ühendriikide suursaadikut Mark Lippertit ja haavas teda näost. Ründaja võeti vahi alla, tegemist oli 55-aastase korealasega, kes oli 2010. aastal rünnanud ka Jaapani suursaadikut.
• Saksamaal valiti riigi esindajaks Eurovisiooni lauluvõistlusel Andreas Kümmert lauluga "Heart of Stone". Pärast konkursitulemuste selgumist loobus Kümmert kõigi üllatuseks võimalusest Saksamaad lauluvõistlusel esindada ja Eurovisioonile läheb teise koha saanud Ann Sophie.
• Türgis İstanbulis lasti maha Tadžikistani opositsioonipoliitik, president Emomali Rahmoni äge kriitik Umarali Kuvatov.
• Venemaa kaitseministeerium teatas ulatuslike õhutõrjeõppuste algusest Lõuna ja Põhja-Kaukaasia föderaalringkondades. Õppustel osaleb üle 2000 sõjaväelase ja need kestavad 10. aprillini.
• Venemaa riiklik gaasifirma Gazprom teatas, et sai Ukrainalt maagaasi tarnete eest ettemakse suuruse 15 miljonit USA dollarit. Ilma ettemakseta ähvardas Gazprom juba märtsis gaasitarned Ukrainale lõpetada.
• Eestis olid visiidil Taani parlamendi riigikaitsekomisjoni ja NATO parlamentaarse assamblee delegatsioon. Teiste seas kohtusid nad ka kaitseminister Sven Mikseriga.^[8]
• Eestis oli ametlikul visiidil Poola Euroopa Liidu asjade riigisekretär Rafał Trzaskowski, kes kohtus siin Eesti välisministri Keit Pentus-Rosimannusega.^[8]
• Tallinnas Kalev Spas algasid kaks päeva kestnud Eesti ujumise karikavõistlused.

6. märts

• Bangladeshi võimud teatasid, et Bangladeshi toll pidas piiril kinni Põhja-Korea diplomaadi, kes üritas salaja riiki sisse tuua 1,4 miljoni USA dollari väärtuses kulda.
• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu keskkonnaministrite nõupidamine, mille keskne teema oli sügisel 2015 toimuva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konverentsi ettevalmistamine.^[8]
• Etioopia pealinnas Addis Abebas katkesid tulemusteni jõudmata rahukõnelused Lõuna-Sudaani valitsuse ja mässuliste vahel.
• Iraagi võimud teatasid, et islamistliku äärmusorganisatsiooni Islamiriik võitlejad on rüüstanud ja hävitanud muistse Assüüria linna Namrūdi.
• Lätis Riias algas Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, mille keskseks teemaks on julgeolekupoliitika küsimused.
• Venemaal Moskvas vabanes pärast 15-päevast haldusaresti vanglast opositsioonijuht Aleksei Navalnõi.
• Eestis alustasid Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Vabaerakond konsultatsioone võimaliku valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.
• Eesti siseminister Hanno Pevkur kinnitas Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks Katri Raiki. Uue rektori ametiaeg algab 15. juunil.
• Eesti Ajalehtede Liit kuulutas aasta ajakirjanikuks 2014 ajalehes Postimees töötava Nils Niitra.

7. märts

• Kuubas Havannas toimunud läbirääkimistel jõudsid Colombia valitsuse ja vasakäärmusliku relvarühmituse FARC esindajad kokkuleppele maamiinide ja muude lõhkekehade eemaldamises varasema lahingutegevuse piirkonnast.
• Mali pealinnas Bamakos avasid relvastatud mees tule restoranis La Terrasse. Tulistamises hukkus neli inimest, kelle seas oli ka üks Prantsusmaa kodanik. Sündmuskohalt koos kaasosalisega lahkudes lasi ründaja maha ka ühe elumaja ees seisnud Belgia sõjaväelase.
• Nigeeria kirdeosas Maiduguri linnas toimunud neljas pommiplahvatuses hukkus vähemalt 50 inimest. Tõenäoliselt korraldas rünnakud islamistlik äärmusorganisatsioon Boko Haram.
• Türgis astus tagasi siseminister Efkan Ala, uueks siseministriks sai Sebahattin Öztürk.^[1]
• Venemaal teatas föderaalne uurimiskomitee, et kahtlustatuna poliitik Boriss Nemtsovi mõrvas on kinni peetud kaukaasia päritolu Anzor Gubašev, Šagid Gubašev ja Zaur Dadajev. Neljas kahtlustatav lasi ennast kinnipidamisel Tšetšeenia pealinnas Groznõis granaadiga õhku.

8. märts

• Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi ettepaneku moodustada Euroopa Liidu armee, et suuta paremini vastu astuda Venemaalt ja mujalt lähtuvatele ohtudele ning taastada Euroopa Liidu välispoliitiline autoriteet maailmas.
• Itaalia poliitik, erakonna Forza Italia esimees Silvio Berlusconi teatas Baris peetud kõnes, et tema erakond ei kavatse toetada peaminister Matteo Renzi põhiseadusreformi kava.
• Jeemenis teatati, et riigi kaitseminister Mahmoud al-Subaihi põgenes šiiidi mässuliste kontrollitavast pealinnast Sanaast sadamalinna Adenisse, kus president ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī on koondamas toetajaid ta võimult sürjutanud mässuliste vastu.
• Kreeka rahandusminister Giánis Varoufákis teatas, et kui Euroopa Liit ei kiida heaks Kreeka võlgade restruktureerimise plaani, ei välista ta referendumi või erakorraliste parlamendivalimiste korraldamist.
• Tšaad ja Niger alustasid Nigeerias sõjalist operatsiooni äärmusliku islamiliikumise Boko Haram vastu.
• Eesti justiitsminister Andres Anvelt alustas viiepäevast ametlikku visiiti Kõrgõzstanis, kus ta kohtus nii Kõrgrõzstani riigivõimu kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni narkomaania ja kuritegevuse büroo Kesk-Aasia piirkondliku osakonna esindajatega.^[8]

9. märts

• Ameerika Ühendriigid kuulutasid Venezuela ohuks riiklikule julgeolekule. President Barack Obama korraldusega kehtestati ühtlasi sanktsioonid mitmete kõrgete Venezuela riigiametnike vastu. Venezuela president Nicolás Maduro nimetas sanktsioone katseks kukutada tema valitsust.
• Argentina loodeosas La Rioja provintsis põrkasid õhus kokku kaks helikopterit, hukkus 10 inimest. Hukkunute seas olid mitu Prantsusmaa kodanikku, kes osalesid Argentinas tõsielusarja võtetel, teiste seas ujuja Camille Muffat, jahtpurjetaja Florence Arthaud ja poksija Alexis Vastine.
• Austrias Viinis toimusid Eesti ja Austria välisministeeriumite kahepoolsed konsultatsioonid.
• Belgias Brüsselis algas euroala ja Euroopa Liidu rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria. Eestit esindasid kohtumistel rahandusminister Maris Lauri ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.^[9]
• Hollandis astus ametist tagasi justiitsminister Ivo Opstelten, kes oli andnud parlamendi ees valetunnistusi konfiskeeritud rahasummade kohta, mis tagastati 2001. aastal narkoparun Cees Helmanile.
• Saksamaa liidukantsler Angela Merkel alustas ametlikku visiiti Jaapanis, kus ta kohtus Jaapani peaministri Shinzō Abega.
• Tšaadi armee teatas, et vallutas Nigeerias äärmuslikult islamiorganisatsioonilt Boko Haram Damasaki ja Malam Fatouri linnad. Mitteametlikel andmetel hukkus sõjalises operatsioonis 10 Tšaadi sõdurit. Operatsioonis samuti osalenud Nigeri armee kaotustest infot ei laekunud.
• Tšehhi valitsus kiitis heaks 15 hävituslennuki L-159 müümise Iraagi kaitsejõududele.
• Venemaa president Vladimir Putin möönis teleintervjuus, et ta andis ametnikele käsu asuda ette valmistama Krimmi ülevõtmist juba enne Krimmi iseseisvusreferendumi toimumist.
• Eestis teatas Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu, et astub juuni alguses toimuval erakonna üldkogul ametist tagasi.
• Eesti Pank alustas Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostu programmi raames võlakirjaoste. Kuna Eesti riigil puuduvad oma võlakirjad, mida järelturult programmi raames soetada, hakkas Eesti Pank ostma üleeuroopaliste institutsioonide võlakirju.
• Tartu maakonna üks suuremaid põllumajandusettevõtteid Tartu Agro teatas, et sulgeb suveks Tähtvere vallas asuva enam kui 5000 seaga seafarmi ja koondab enamiku selle töötajatest.

10. märts

• Birmas Letpadanis ajas politsei kumminuiasid kasutades laiali umbes nädal aega kestnud üliõpilaste meeleavalduse, millel osalenud 200 inimest protesteerisid akadeemilist vabadust piirava seaduseelnõu vastu.
• Elevandiluuranniku kohus mõistis 20 aastaks vangi riigi endise esimese leedi Simone Gbagbo, kes mõisteti süüdi 2011. aasta valimiste järel puhkenud vägivalla õhutamise eest. Sama pika vanglakaristuse said ka endine presidendi kaardiväe ülem Bruno Dogbo Ble ja endine mereväe ülem Vagba Faussignaux.
• Hispaania võimud teatasid, et tegid kahjutuks Ceutas tegutsenud islamiäärmuslaste rakukese, mis kavandas tõenäoliselt terrorirünnakute läbiviimist Hispaanias ja teistes Euroopa riikides.
• Itaalia ülemkohus jättis jõusse apellatsioonikohtu otsuse, millega endine peaminister Silvio Berlusconi mõisteti õigeks alaealiselt seksi ostmise süüdistuses.
• Rootsi teatas, et lõpetab Saudi Araabias aset leidvate inimõiguste rikkumiste tõttu kaitsekoostöö Saudi Araabiaga.
• Slovakkias Bratislavas toimusid Eesti ja Slovakkia välisministeeriumite kahepoolsed konsultatsioonid.
• Venezuela president Nicolás Maduro esitas parlamendile taotluse anda talle volitused valitseda dekreetide abil. President põhjendas oma taotlust vajadusega astuda vastu maailma võimsaima riigi, Ameerika Ühendriikide agressioonile.

11. märts

• Ameerika Ühendriikides Florida osariigi rannikul kukkus alla treeninglennul olnud sõjaväe helikopter Sikorsky UH-60 Black Hawk. Hukkus 11 inimest, 4 maaväelast ja 7 merejalaväelast.
• Fergusoni rahutused: Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis Fergusonis astus pärast justiitsministeeriumi aruande avalikustamist tagasi linna politseiülem Thomas Jackson. Samal päeval pärast tema tagasiastumist politsei peakorteri ees toimunud meeleavalduse ajal tulistati kahte politseinikku.
• Iraagi võimud teatasid, et äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik võitlejad on osaliselt rüüstanud muistse Assüüria pealinna Dur-Šarrukini.
• Iraagi väeüksused tungisid äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik kontrolli all olevasse Tikrīti linna.
• Jaapanis kritiseeris peaminister Shinzō Abe valitsus teravalt endist peaministrit Yukio Hatoyamat, kes külastas Venemaa annekteeritud Krimmi.
• Liibanoni parlamendis kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi 20. katse riigile presidenti valida. Valimiste uus voor määrati 2. aprillile.^[1]
• Namiibia valitud president Hage Geingob nimetas riigi tulevaseks asepresidendiks Nickey Iyambo ja tulevaseks peaministriks Saara Kuugongelwa-Amadhila. Nad astusid ametisse koos presidendiga 21. märtsil.^[1]
• Prantsusmaa kaitseminister Jean-Yves Le Drian teatas Prantsuse väekontingendi suurendamisest Lääne-Aafrikas, et efektiivsemalt toetada sealsete riikide võitlust äärmusliku islamiorganisatsiooni Boko Haram vastu.
• Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas, et ei osale 9. mail Moskvas toimuval Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva tähistamisel.
• Saudi Araabia kutsus tagasi oma suursaadiku Rootsis. Selle sammu ajendiks sai Rootsi välisministri Margot Wallströmi sõnavõtt, milles ta süüdistas Saudi Araabia valitsust inimõiguste rikkumises.
• Sloveenia politsei otsis läbi riigi endise peaministri Alenka Bratušeki kodu ja tema erakonna peakorteri. Bratušekki kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises ajal, mil ta oli peaminister.
• Tansaania edelaosas Iringa lähistel põrkasid kokku buss ja konteinerveok. Õnnetuses hukkus vähemalt 41 inimest, üle 20 inimese said eri raskusastmega vigastusi.
• Venemaal Tatarstani pealinnas Kaasanis kaubanduskeskuses Admiral toimunud põlengus ja selle tõttu toimunud varingus hukkus 17 inimest.
• Venemaa välisministeerium teatas, et Venemaal on õigus soovi korral paigutada Krimmi tuumarelvastust. Samas teatati ka, et mingeid konkreetseid plaane tuumarelvade Krimmi viimiseks ei ole.

12. märts

• Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, kus arutatakse peamiselt rände ja terrorismivastase võitluse küsimusi. Eestit esindasid kohtumisel siseminister Hanno Pevkur ja riigi peaprokurör Norman Aas.^[9]
• Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõudis Venemaalt Eesti Kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri viivitamatut vabastamist.
• Haiti määras parlamendivalimiste toimumise kuupäevaks 9. aprilli ja presidendivalimiste toimumise kuupäevaks 25. oktoobri.
• Islandi välisminister Gunnar Bragi Sveinsson teatas, et Island loobub Euroopa Liidu liikmesuse taotlemisest.
• Kasahstani president Nursultan Nazarbajev teatas oma kandideerimisest aprillis 2015 toimuvatel presidendivalimistel.
• Rootsi valitsus teatas, et kavatseb paigutada Ojamaa saarele püsivalt umbes 130-mehelise maaväekompanii. Rootsi vägede kohalolu saarel lõpetati 2005. aastal, kuid seoses muutunud julgeolekuolukorraga Läänemerel vaadati 10 aasta tagune otsus ümber.
• Saksamaal Münchenis algasid kuni 15. märtsini kestvad kolmandad Eesti filmipäevad.
• Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et ei osale 9. mail Venemaal Moskvas toimuval Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva tähistamisel.
• Venemaa president Vladimir Putin nimetas Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna senise kuberneri Dmitri Kobõlkini kuni uute kubernerivalimisteni kuberneri kohusetäitjaks.^[1]
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves külastas Ämari lennubaasi, et tänada ja tunnustada NATO õhuturbemissiooni toetavaid Eesti õhuväelasi.^[10]
• Eestis kiitis Ametnikueetika nõukogu heaks ametniku uue eetikakoodeksi, millest soovitatakse juhinduda kõigil riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujatel.
• Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Tongaga. Eesti suursaadik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures Margus Kolga ja Tonga suursaadik Mahe’uli’uli Sandhurst Tupouniua allkirjastasid vastavad dokumendid New Yorgis.
• Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air alustas hooajalisi lende liinil Tallinn–Pariis. Lennud kestavad 25. oktoobrini.

13. märts

• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikaministrite kohtumine, kus arutati riigisiseste raudteeteenuste avamist konkurentsile.^[9]
• Euroopa Parlament moodustas Euroopas tegutsevate suurkorporatsioonide maksudest kõrvalehoidmise uurimiseks erikomisjoni. Komisjoni liikmeks sai ka Eestist valitud parlamendiliige Marju Lauristin.
• Kreeka presidendina vannutati ametisse Prokópis Pavlópoulos.^[1]
• Suurbritannias Londonis Saint Pauli katedraalis toimus Afganistani sõjalise missiooni lõpetamise puhul kuninglik mälestustseremoonia. Tseremoonial osalesid ka Eesti esindajad, kaitseväe juhataja Riho Terras ja XII Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
• Tšiilis kuulutati metsatulekahjude tõttu välja eriolukord ja evakueeriti oma kodudest tuhandeid inimesi. Tulekahjud ohustasid eelkõige Valparaiso ja Vina del Mari sadamalinnu.
• Ukraina välisministeerium esitas Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ametliku taotluse Ida-Ukrainas rahuvalvemissiooni avamiseks.
• Venemaa alustas Läänemerel sõjalaevastiku ja dessantvägede õppusi.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves nimetas oma kantselei uueks juhatajaks Vabariigi Valimiskomisjoni senise juhi Alo Heinsalu. Heinsalu alustab uuel ametikohal tööd 7. aprillil. Ühtlasi vabastas ta alates 5. aprillist ametist kantselei senise direktori Siim Raie.^[11]
• Eesti haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kuulutas Põltsamaa Ühisgümnaasiumis välja auhinna "Aasta keeletegu" laureaadi. Keeleteo auhinna sai välismaalastele suunatud eesti keele e-õppe kursus "Keeleklikk", mis pälvis sel korral mõlemad, nii žürii välja antava peaauhinna kui ka rahvaauhinna.
• Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus oli visiidil Slovakkias, kus kohtus oma kolleegi Miroslav Lajčákiga. Kohtumisel arutati riikidevahelisi kahepoolseid suhteid, julgeolekupoliitikat ja Euroopa Liidu siseküsimusi.
• Eesti Rahvusringhääling teatas, et kavandatava uue venekeelse telekanali peatoimetajana alustab aprillist 2015 tööd Darja Saar.

14. märts

• Brasiilias Santa Catarina osariigis Joinville'i linna lähistel sõitis kuristikku reisibuss, õnnetuses hukkus vähemalt 49 inimest.
• Serbias Belgradi lennujaama lähistel kukkus alla vastsündinud last pealinna haiglasse transportinud sõjaväe helikopter. Kõik pardal olnud 7 inimest – 4 meeskonnaliiget, 2 meedikut ja laps – said õnnetuses surma.
• Sierra Leone pealinnas Freetownis põgenes Ameerika Ühendriikide saatkonda ja palus sealt varjupaika asepresident Samuel Sam-Sumana, kelle kodu oli sõjaväelaste poolt ümber piiratud.
• Vanuatu saari räsis troopiline tsüklon Pam, mille tuule kiirus ulatus 300 km/h. Orkaan hävitas hulgaliselt elamuid, purustas kommunikatsiooni- ja elektrivarustussüsteemid. Hukkus vähemalt 16 inimest. Riigi president Baldwin Lonsdale palus rahvusvaheliselt üldsuselt abi regiooni ajaloo teadaolevalt suurima katastroofi tagajärgede likvideerimisel.
• Vatikani esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures Silvano Tomasi tunnistas, et äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik peatamiseks on vajalik kasutada jõudu. Avaldus vääris tähelepanu seetõttu, et tavaliselt on Vatikan vastustanud sõjalise jõu ja vägivalla kasutamist konfliktide lahendamisel.
• Eestisse Tapale saabus Ameerika Ühendriikide roteeruva väekontingendi tankirühma soomustehnika. Muuhulgas toimetati Tapa sõjaväelinnakusse neli Abrams M1A2 tüüpi tanki.
• Tallinnas Estonia kontserdisaalis tähistati piduliku kontsertaktusega 25 aasta möödumist Eesti Kongressi asutamisest. Üritusel pidas kõne ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

15. märts

• Brasiilias toimusid ulatuslikud meeleavaldused, millel nõuti president Dilma Rousseffi tagasiastumist. Meeleavaldusi korraldati kokku 83 linnas, neist suurim toimus São Paulos. Presidenti süüdistatakse suutmatuses ohjeldada poliitilist korruptsiooni ja elavdada raskustes majandust.
• Lõuna-Aafrika Vabariigis Polokwane linnas toimunud autoõnnetuses hukkus avaliku teenistuse minister Collins Chabane. Koos ministriga hukkusid ka kaks tema turvameest.
• Pakistanis Lahore linna kristlaste rajoonis toimunud kahes enesetaputerroristi rünnakus kokku 14 inimest, vigastada sai veel vähemalt 80 inimest.
• Rumeenias astus tagasi rahandusminister Darius Valcov, keda kahtlustatakse 2 miljoni USA dollari väärtuses altkäemaksu võtmises ajal, mil ta töötas Slatina linnapeana.^[1][12]
• Venemaal Moskvas Novodevitšje kloostris toimus põleng. Põlema süttisid restaureeritavat kellatorni ümbritsevad tellingud, osaliselt sai tulekahjus kannatada ka kellatorn ise.
• Venezuela parlament kiitis heaks president Nicolás Maduro taotluse valitseda dekreetide abil. Parlament andis presidendile senisest laiemad volitused kuni 31. detsembrini.

16. märts

• Abhaasias astus tagasi peaminister Beslan Butba ja peaministri kohusetäitjaks nimetati Šamil Adzõnba.^[1]
• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus arutati mahepõllumajanduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika muutmisega seotud küsimusi. Kohtumisel osales ka Eesti põllumajandusminister Ivari Padar.^[13]
• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, mille keskseteks teemadeks olid olukord Ukrainas ja Aafrika riikides. Kohtumisel osales ka Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus.^[13]
• Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeerium teatas, et annetas Iraagile võitluseks äärmusliku islamiorganisatsiooniga Islamiriik 550 tonni relvastust.
• Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu teatas valimiseelses kõnes, et tema ei luba peaministrina kunagi luua iseseisvat Palestiina riiki.
• Jeemeni pealinna Sanaad kontrollivad al-Ḩūthiyyūni mässulised vabastasid koduaresti pandud endised valitsuskabineti liikmed. Jeemeni endine peaminister Ḩālid Bāḩah lahkus samal päeval riigist Saudi Araabiasse.
• Rootsis tegutsev rahvusvaheline mõttekoda SIPRI avaldas uuringu tulemused, mille kohaselt on Hiinast saanud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa järel suuruselt kolmas relvastuse eksportija maailmas. Viie aastaga on Hiina relvatööstuse eksport kasvanud suuremaks temast eespool olnud Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia relvade ekspordist.
• Soome jaekaubandusettevõte Kesko müüs postimüügiettevõtte Anttila 1 miljoni euro eest Saksamaa investeerimisfirmale 4K Invest. Koos emaettevõttega müüdi ka Anttila tütarettevõtted Eestis ja Lätis.
• Venemaa president Vladimir Putin kohtus Peterburi lähistel Strelnas Kõrgõzstani presidendi Almazbek Atambajeviga. Kohtumine oli tähelepanuväärne, kuna Putinit ei olnud enne seda 10 päeva avalikkuses nähtud ja levisid mitmesugused spekulatsioonid tema tervisliku seisundi kohta.
• Venemaal algasid sõjalised õppused, millega kontrollitakse vägede lahinguvalmidust. Kokku hõlmavad õppused 45 000 sõjaväelast eri kaitseringkondades.
• Eesti justiitsminister nimetas Patendiameti uueks peadirektoriks Margus Viheri, kelle ametiaeg algas 1. aprillil. Patendiameti senine peadirektor Matti Päts lahkus ametist seoses pensionile minekuga.

17. märts

• Iisraelis toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Valimised võitis peaminister Binyamin Netanyahu parempoolne erakond Likud, mis sai 23,4% häältest ja 30 kohta 120-kohalises parlamendis. Paremuselt teise tulemuse sai vasaktsentristlik valimisliit Sionistlik Liit, mille toetuseks anti 18,7% häältest (24 kohta parlamendis). Valimisaktiivsus oli 72,4%.^[1]
• Kanadas pikendati kindralkuberner David Johnstoni volitusi detsembrini 2017.^[1]
• Lesothos astus peaministrina ametisse Pakalitha Mosisili.^[1]
• Saksamaal alustasid ühepäevast streiki lennufirma Lufthansa lühi- ja keskmaalendude piloodid. Järgmisel päeval pikendati streiki veel ühe ööpäeva võrra ja ülejärgmisel päeval veel ühe ööpäeva võrra.
• Eesti Pangaliit rahuldas Bigbanki taotluse liidust väljaastumiseks. Pank põhjendas oma lahkumist liidust sellega, et on kitsa spetsialiseerumisega pank ega saa seetõttu liidu liikmeks olemisest piisavat lisaväärtust.
• Maardu linnavolikogu uueks esimeheks valiti senine volikogu aseesimees Leo Repponen.

18. märts

• Ameerika Riikide Organisatsiooni uueks peasekretäriks valiti Uruguay esindaja Luis Almagro. Ta astub ametisse 26. mail.^[1]
• Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis Phoenixis lasi 41-aastane Ryan Elliot Giroux eri kohtades toimunud tulistamistes maha ühe inimese ja haavas veel viit inimest.
• Hollandis toimusid kohalikud valimised, kus peaminister Mark Rutte valitsuskoalitsiooni kuuluvad parteid said lüüa ja kaotasid seetõttu ka kolmandiku kohtadest parlamendi ülemkojas, mis moodustatakse kohalike omavalitsuste esindajatest.
• Rootsis Göteborgis avasid kaks kurjategijat automaatidest tule Hisingeni linnaosa ühes restoranis. Tulistamises hukkus vähemalt kaks inimest, vähemalt 15 inimest sai vigastada, neist 8 vajas haiglaravi. Politsei hinnangul oli tegemist jõukude omavahelise arveteõiendamisega.
• Sierra Leone president Ernest Bai Koroma tagandas ametist asepresidendi Samuel Sam-Sumana, kes oli neli päeva varem palunud varjupaika Ameerika Ühendriikide saatkonnas.
• Tuneesia pealinnas Tunises Bardo rahvusmuuseumi juures ründasid kolm sõjaväevormides relvastatud isikut muuseumit külastavaid turiste. Mehed avasid tule muuseumi ees turismibusside juures ja jätkasid hiljem tulistamist muuseumihoones. Kokku hukkus tulistamises 25 inimest, enamikus välisturistid, kelle seas oli Hispaania, Itaalia, Jaapani, Poola ja Suurbritannia kodanikke. Järgmisel päeval võttis rünnaku eest vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik.^[14][15][16]
• Eesti peaminister Taavi Rõivas alustas kolmepäevast visiiti Belgias Brüsselis, et osaleda Euroopa Ülemkogul.^[13]
• Eestis oli ametlikul visiidil Saksamaa maaväe ülema asetäitja kindralleitnant Jörg Vollmer. Oma visiidi raames kohtus ta Eesti maaväe ülema brigaadikindral Artur Tiganikuga ja kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marraniga. Samuti külastas kindral NATO küberkaitsekeskust ja Balti Kaitsekolledžit.^[13]
• Tartu viies kõrgkoolis toimusid lahtiste uste päevad potentsiaalsetele tulevastele üliõpilastele.^[13]

19. märts

• Ameerika Ühendriikides kiitis Texase osariigi senat heaks seaduseelnõu, mis lubab edaspidi osariigis ülikoolide territooriumil kanda relvi.
• Belgias Brüsselis algas Euroopa Ülemkogu kahepäevane kohtumine.^[13]
• Leedu Seim kiitis heaks kaitseminister Juozas Olekase esitatud seaduseelnõu, millega taastati pingelise julgeolekuolukorra tõttu viieks aastaks kohustuslik kaitseväeteenistus. Seaduse poolt hääletas 112 saadikut, vastu oli 3 ja erapooletud 5 saadikut.^[17]
• Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse õhuvägi pommitas Tripoli ainsat tegutsevat lennujaama, takistades sellega knkoureeriva valitsuse esindajate saabumist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahendatud rahukõnelustele.
• Mägi-Karabahhi lähistel toimus järjekordne tulevahetus Armeenia ja Aserbaidžaani vägede vahel. Armeenia väidetel ründasid Aserbaidžaani sõdurid Armeenia positsioone ja tulevahetuses sai kannatada 20 Armeenia sõdurit. Erapooletutel andmetel võis hukkuda vähemalt 3 ja sai haavata veel 4 Armeenia sõdurit. Aserbaidžaani poole ohvrite kohta andmed puuduvad.
• Eesti Keskerakond teatas, et erakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar viibib raske infektsioonhaiguse tõttu kriitilises seisundis Tartu Ülikooli Kliinikumis.^[18]

20. märts

• Abhaasias nimetati uueks peaministriks Artur Mikvabia.^[1]
• Ameerika Ühendriikides Wisconsini osariigis tunnistas föderaalkohtunik põhiseadusega vastuolus olevaks ja naiste õigusi diskrimineerivaks osariigi seaduse, mis lubas aborte sooritada vaid arstidel, kellel on olemas volitus patsiente haiglasse paigutada kuni 50 km ulatuses oma praksisest.^[19]
• Ameerika Ühendriikides New Orleansi lennujaamas ründas 63-aastane Richard White lennujaama turvatöötajaid putukamürgi ja matšeetega. Lisaks avastati tema pagasist hiljem kuus omatehtud lõhkeseadeldist. Politseinikud tulistasid White'i, haavates teda surmavalt. Ta suri järgmisel päeval haiglas. Tegemist oli vaimsete häiretega mehega, kes oma usuliste veendumuste tõttu oli korduvalt keeldunud psühhiaatrilisest ravist.^[20]
• Indias Uttar Pradeshi osariigis sõitis teelt välja Dehraduni ja Varanasi vahel kurseeriv kahe vaguniga reisirong Janta Express. Õnnetuses hukkus vähemalt 34 inimest.^[21]
• Jeemeni pealinnas Sanaas toimusid pommirünnakud kahe mošee vastu, kus osalesid palvusel pealinna kontrollivad šiiitidest al-Ḩūthiyyūni võitlejad. Riigi ametliku uudisteagentuuri andmetel hukkus 137 inimest ja sai vigastada veel 357 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis islamistliku äärmusorganisatsiooni Islamiriik Jeemeni haru.^[22]
• Kasahstani pealinnas Astanas kohtuvad Venemaa president Vladimir Putin, Valgevene president Alaksandr Łukašenka ja Kasahstani president Nursultan Nazarbajev. Kohtumise keskmes on kolme riigi majandus- ja kaubanduskoostöö küsimused.
• Puerto Rico peaprokurör teatas, et Puerto Rico valitsus ei kavatse enam kohtus kaitsta seadust, mis keelab samasoolistel paaridel abielluda. Seaduse vastu oli esitatud kaebus Bostoni apellatsioonikohtusse. Prominentidest tervitas Puerto Rico valitsuse otsust saarelt pärit poplaulja Ricky Martin.^[23]
• Rumeenia peaminister Victor Ponta võttis endale rahandusministri portfelli. Senine rahandusminister Darius Valcov astus 15. märtsil seoses korruptsioonisüüdistustega tagasi.^[12]
• Türgi president Recep Tayyip Erdoğan oli ametlikul visiidil Ukraina pealinnas Kiievis. Visiidi käigus pakkus ta Ukrainale 50 miljonit USA dollarit laenu ja kutsus üles krimmitatarlaste huvide kaitsele, kuid hoidus Venemaa otsesest kritiseerimisest.^[24]
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas kolmepäevast töövisiiti Belgia pealinnas Brüsselis, et osaleda Brüsseli Foorumil.^[25]
• Eesti peaminister Taavi Rõivas saabus ennetähtaegselt tagasi Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt, et jätkata valitsuskonsultatsioone. Sellest tulenevalt esindas Eestit ülemkogu kohtumise teisel päeval Läti peaminister Laimdota Straujuma.^[26]
• Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air teatas tütarettevõtte Nordic Flyways asutamisest, mis hakkab osutama allhanketeenust teistele lennuettevõtetele.^[27]
• Ämari lennubaasis avati rahvusvaheline õhuväe õppus, millel osalevad ka Ameerika Ühendriikide õhujõud oma hävituslennukitega F-16 Fighting Falcon.^[13]
• Lääne-Virumaal algas kolmepäevane sõjaline õppus "Kobra 2015".^[13]
• Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses algas kolm päeva kestev meremess.^[13]
• Viljandimaal Olustveres toimus konverents "Põllumees kui tippjuht", kus põllumajandusminister Ivari Padar kuulutas välja aunimetuse "Põllumajandussektori tippjuht 2015" saaja. Aunimetuse pälvis osaühingu Estonia tegevjuht Ain Aasa.^[13][28]

21. märts

• Ameerika Ühendriikides New Yorgis Brooklynis toimunud elumaja põlengus sai surma 7 ortodokssesse juudi perekonda kuulunud last, veel 2 inimest (laps ja täiskasvanu) said põletushaavu ja vajasid haiglaravi.^[29]
• Gruusia pealinnas Thbilisis avaldasid kümned tuhanded endise presidendi Mihheil Saakašvili ja tema erakonna Ühinenud Rahvuslik Liikumine toetajad meelt valitsuse vastu, süüdistades valitsust majanduskriisi ja kasvava kuritegevuse pärast.^[30]
• Jeemeni seaduslik president, Adenis resideeriv ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī süüdistas pealinna kontrollivaid šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässulisi riigipöörde korraldamises, nõudis, et nad lahkuksid pealinnast Sanaast ja palus Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil sekkuda riigis toimuvasse. Samal päeval teatati, et Ameerika Ühendriigid evakueerisid Jeemenist veel viimased seal paiknenud sõdurid.^[31]
• Lõuna-Korea pealinnas Seoulis kohtusid kolmeaastaste pausi järel kolmepoolseteks kõnelusteks Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea välisministrid, et arutada majanduskoostööd ja võimalusi suhete parandamiseks. Kolme riigi välisministrite kohtumised toimusid varem igal aastal, kuid katkesid 2013. aastal seoses Jaapani peaministri Shinzō Abe külaskäiguga Jaapani sõjakangelaste mälestuseks loodud Yasukuni pühamusse, mis solvas Hiinat ja Lõuna-Koread.^[32]
• Namiibias vannutati ametisse president Hage Geingob ja peaminister Saara Kuugongelwa-Amadhila.^[1]
• Paavst Franciscus külastas Itaalia organiseeritud kuritegevuse üht keskust Napolit, kus peetud jutlusel kutsus ta Camorra liikmeid üles meelt parandama. Samuti kritiseeris ta teravalt poliitilist korruptsiooni.^[33]
• Tšiilis Osorno linna katedraalis avaldasid 650 inimest meelt piiskop Juan Barrose ametisse pühitsemise vastu. Inimesed süüdistavad piiskoppi lasteahistamise juhtumite uurimise takistamises.^[34]
• Türgis tegutseva vasakäärmusliku terroriorganisatsiooni Kurdistani Töölispartei esimees Abdullah Öcalan tegi oma toetajatele üleskutse lõpetada 30 aastat kestnud relvastatud võitlus.^[35]
• Eesti Reformierakonna juhatus otsustas jätkata konsultatsioone võimaliku valitsuskoalitsiooni moodustamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu esindajatega, kuid mitte kutsuda enam läbirääkimistele Vabaerakonna esindajaid.^[36]
• Türil toimus Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu, kus tehti kokkuvõtteid Riigikogu valimistest, arutati koalitsioonikõneluste käiku ja otsustati juuni alguses kokku kutsuda erakonna suurkogu.^[37]

22. märts

• Elevandiluuranniku valitsev erakond Rally of the Republicans valis oma kandidaadiks oktoobris toimuvatel presidendivalimistel ametis oleva presidendi Alassane Ouattara.^[38]
• Hispaanias Andaluusias toimusid Andaluusia autonoomse piirkonna parlamendi valimised. Valimistel oli edukaim riigis opositsioonis olev Hispaania Sotsialistlik Töölispartei, mis kogus 35,9% häältest ja sai 47 kohta 109-liikmelises parlamendis. Paremuselt teise tulemuse saavutas valitsev Rahvapartei 27,1% häälte ja 33 kohaga parlamendis. Valimisaktiivsus oli 63,9%.^[1]
• Jeemenis hõivasid šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässulised strateegilise tähtsusega Ta‘izzi linna.^[39]
• Prantsusmaa 101 departemangus toimusid kohalike omavalitsuste valimiste esimene voor.^[40] Edukaimaks osutus endise presidendi Nicolas Sarkozy juhitav parempoolne erakond Rahvaliikumise Liit, mis kogus üle 30% häältest. Valimiste soosikuks peetud paremäärmuslik Rahvusrinne saavutas 25% häältega paremuselt teise tulemuse.^[41]
• Sri Lankas ülendati riigi esimeseks feldmarssaliks kindral Sarath Fonseka, kes võitis 2009. aastal 26 aastat kestnud kodusõja Tamili Eelami Vabastustiigritega.^[42]
• Sri Lanka president Maithripala Sirisena teatas valitsuse moodustamisest, kuhu on kaasatud ka senise opositsioonilise erakonna Sri Lanka Vabaduspartei esindajad.^[43]
• Eestis otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et soovib jätkata konsultatsioone valitsuse moodustamiseks Reformierakonnaga, kuid muutunud olukorras, kus Eesti Vabaerakond on konsultatsioonidelt eemaldatud, tuleks neid uuesti alustada ja kõik teemad uuesti avada.^[44]

23. märts

• Ameerika Ühendriikides teatas Senatis Texase osariiki esindav vabariiklane Ted Cruz kandideerimisest 2016. aasta presidendivalimistel.^[45][46]
• Ameerika Ühendriikides allkirjastas Utah' kuberner Gary Herbert otsuse, millega taastati mahalaskmine surmaotsuste täideviimisel. Eelistatud meetodiks hukkamistel jäi küll mürgisüst, kuid surmamõistetud said kuberneri otsusega võimaluse loobuda mürgisüstist mahalaskmise kasuks.^[47]
• Hiinas Shanghais algasid 29. märtsini kestvad 2015. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused.^[48]
• Jeemeni välisministeerium kutsus Pärsia lahe riike üles sekkuma sõjaliselt Jeemenis sisekonflikti, et peatada šiiitidest mässuliste edasitung.^[49]
• Kreeka peaminister Aléxis Tsípras alustas oma esimest riigivisiiti Saksamaal eesmärgiga peatada kahe riigi suhete halvenemist. Berliinis kohtus ta Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga.^[50]
• Peruus Huarmey linna lähistel maanteel põrkasid kokku kaks bussi. Pärast sõitsid kokkupõrganud bussidele otsa veel üks buss ja külmutusveok. Kokku hukkus õnnetuses vähemalt 36 inimest, veel 70 inimest sai vigastada.^[51][52]
• Senegalis mõistis kohus korruptsiooni eest kuueks aastaks vangi endise presidendi Abdoulaye Wade poja Karim Wade, hävitades sellega tema lootused poliitilisele karjäärile. ^[53]
• Eestis algas Eesti Karjäärinõustajate Ühingu korraldatav karjäärinädal.^[54]
• Eestis viibisid ametlikul visiidil Põhja-Iirimaa finants- ja personaliminister Simon Hamilton ning Sloveenia avaliku halduse minister Boris Koprivnikar, kes kohtusid Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tippametnikega ning külastasid Riigi Infosüsteemi Ametit. Samuti kohtusid mõlemad ministrid rahandusminister Maris Lauri ja rahandusministeeriumi tippametnikega.^[54]
• Kaitseväe Lahingukoolis algas vabatahtlike reservohvitseride baaskursus.^[54]
• Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Keskerakonna esindajate ühisel pressikonverentsil teatati, et erakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare endiselt kriitilisest seisundist. Arstid teatasid, et Savisaarele on jalavigastusest tingitud streptokokknakkuse levimise tõkestamiseks tehtud mitu operatsiooni, muuhulgas amputeeriti ülaltpoolt põlve parem jalg.^[55]
• Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XIII Riigikogu liikmete ja asendusliikmete nimekirja. Komisjoni otsus jõustub päev pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.^[56]
• Eesti Meedia ajakirjanduskontserni kauaaegne tegevjuht ja üks omanikest Mart Kadastik teatas, et loobub 6. aprillil ametist ja asub tööle Eesti Meedia nõukogu esimehena.^[57]
• Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis avati keeleteadlase Paul Ariste hiljutise 110. sünniaastapäeva puhul Paul Ariste nimeline auditoorium.^[58]

24. märts

• Ameerika Ühendriikide presidendi administratsioon teatas, et Ameerika Ühendriigid lõpetavad oma vägede väljaviimise Afganistanist ja jätavad sinna kuni 2015. aasta lõpuni 9800 sõdurit. Vastava otsuseni jõuti pärast kahe riigi presidendi, Barack Obama ja Ashraf Ghani kohtumist.^[59]
• India ülemkohus tühistas seaduse, mis lubas inimesi vahistada sotsiaalmeedias ja veebilehtedel avaldatud kommentaaride eest.^[60]
• Indias Goa osariigi rannikul kukkus merre India mereväe luurelennuk. Kolmest meeskonnaliikmest üks õnnestus päästa, kaks ilmselt hukkusid.^[61]
• Jeemenis tungisid šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässulised riigi lõunaosas asuvasse Al-Mukhā sadamalinna.^[62]
• Lõuna-Sudaani parlament võttis häältega 264:6 vastu põhiseaduse paranduse, millega pikendati president Salva Kiir Mayarditi volitusi kolme aasta võrra 9. juulini 2018.^[1]
• Läti pealinnas Riias algas Euroopa Liidu väliskaubandusministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine. Eestit esindas kohtumisel väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling.
• Prantsusmaa lõunaosas kukkus alla Saksamaa odavlennufirmale Germanwings kuulunud reisilennuk Airbus A320 144 reisija ja 6 meeskonnaliikmega pardal. Tegemist oli lennuga nr 4U9525 Barcelonast Düsseldorfi. Õnnetuses hukkusid kõik lennukis viibinud inimesed.^[63]
• Ukraina president Petro Porošenko vabastas ametist Dnipropetrovski oblasti kuberneri, riigi ühe mõjuvõimsama oligarhi Igor Kolomoiski.^[64]
• Venemaa president Vladimir Putin nimetas senise Tatarstani presidendi Rustam Minnihanovi kuni uute valimiste toimumiseni Tatarstani presidendi kohusetäitjaks.^[1]

25. märts

• Afganistani pealinnas Kabulis presidendipalee juures õhkis enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud auto. Hukkus 6 inimest ja veel üle 30 inimese sai vigastada.^[65]
• Iisraeli president Reuven Rivlin tegi valimised võitnud erakonna Likud juhile Binyamin Netanyahule ülesandeks valitsuse moodustamise.^[66]
• Jeemenis vallutasid šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässulised Al-Anadi õhuvägede baasi ja jõudsid 20 km kaugusele riigi seadusliku presidendi ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī residentsist Adenist.^[67]
• Libeeria endine president Charles Ghankay Taylor, kes kannab Suurbritannia vanglas 50-aastast vanglakaristust sõjakuritegude eest, ei saanud kohtult luba üleviimiseks Rwanda vanglasse. Ekspresident oli esitanud taotluse karistuse kandmiseks Aafrikas, sest väitis, et tema pereliikmed ei saa teda vanglas külastada, kuna Suurbritannia ei väljasta neile viisasid.^[68]
• Poolas Wolominis mõistis kohus seitsmeks aastaks vangi katoliku preestri, kes oli seksuaalselt ahistanud lapsi nii Poolas kui ka Dominikaani Vabariigis. Lisaks kohustati teda ohvritele maksma hüvitiseks 155 000 Poola zlotti.^[69]
• Prantsusmaa president François Hollande, Hispaania peaminister Mariano Rajoy ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel külastasid Prantsusmaa lõunaosas Alpides eelmise päeva lennuõnnetuse toimumispaika ja avaldasid austust õnnetuses hukkunud 150 inimesele.^[70]
• Rumeenia parlament võttis endiselt rahandusministrilt, korruptsioonis süüdistatud Darius Valcovilt saadikupuutumatuse ja andis prokuröridele loa ta vahi alla võtta.^[71]
• Soome president Sauli Niinistö teatas, et ei osale 9. mail Moskvas toimuvatel Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva üritustel.^[72]
• Sri Lanka president Maithripala Sirisena alustas ametlikku visiiti Hiinas. Visiidi üks eesmärke on parandada kahe riigi vahelisi suhteid, mis halvenesid pärast Hiina firmade osalusega Colombo sadama ehitustööde peatamist.^[73]
• Ukrainas vahistati televisioonis üle kantud valitsuse istungil korruptsioonis süüdistatuna riigi kaks tippametnikku, Ukraina erakorraliste olukordade teenistuse ülem Sergi Botškovski ja tema asetäitja Vassõl Stojetski.^[74]
• Ukrainas Donetski oblastis Artemivski linna lähistel sõitis reisibuss kontrollpunkti vältida üritades maamiini otsa. Plahvatuses hukkus vähemalt 4 inimest, veel 21 inimest sai eri raskusastmega vigastusi.^[75]
• Venemaa president Vladimir Putin vabastas ametist kuu alguses korruptsioonikahtlustusega vahi alla võetud Sahhalini oblasti kuberneri Aleksandr Horošavini ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks senise Amuuri oblasti kuberneri Oleg Kožemjako. Amuuri oblasti kuberneri kohusetäitjaks nimetati Aleksandr Kozlov.^[1]
• Vietnamis Hà Tĩnhi provintsis varisesid kokku tööstuskompleksi ehitustellingud. Õnnetuses hukkus 14 vähemalt ehitustöölist, veel umbes 30 inimest sai vigastusi, mis vajasid haiglaravi.^[76]
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves võttis vastu alaliselt Riias resideeriva Kanada suursaadiku Alain Hausseri volikirja.^[54]
• Eestis valiti pressinõukogu esimeheks ajalehe Postimees venekeelse väljaande peatoimetaja Jevgenia Värä.^[77]
• Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures meenutati märtsiküüditamise ohvreid. Mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma.^[54]

26. märts

• Ameerika Ühendriikides New Yorgis East Village'i linnaosas puhkes ilmselt gaasiplahvatuse tagajärjel tulekahju neljas elumajas, millest kolm varisesid ka põlengu käigus kokku. Õnnetustes sai viga 19 inimest, neist 4 olukord oli kriitiline.^[78]
• Jeemeni seaduslik president ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī lahkus oma ajutisest residentsist Adenis ja siirdus Saudi Araabiasse.^[79]
• Läti pealinnas Riias algas Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu kahepäevane mitteametlik kohtumine.^[54]
• Prantsusmaa prokurörid teatasid, et 24. märtsil toimunud lennuõnnetuse, milles hukkus kokku 150 inimest, põhjustas ilmselt tahtlikult lennuki teine piloot, 28-aastane sakslane Andreas Lubitz. Järgmisel päeval avaldas Saksamaa ajakirjandus andmed, mille kohaselt kannatas Lubitz mitme vaimse ja emotsionaalse probleemi all ning veetis üle aasta psühhiaatrilisel ravil.^[80] Hiljem avalikustati, et Lubitzi psühhiaatriline ravi oli jäänud aastate taha ja kindlat seost tema vaimsete probleemide ning Alpides toimunu vahel ei saa kinnitada.^[81]
• Saudi Araabia koos liitlastega alustas kohaliku aja järgi varahommikul sõjalisi operatsioone Jeemenis tegutsevate šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässuliste vastu. Operatsioonides osalevad 100 sõjalennukit ja 150 000 sõjaväelast. Saudi Araabia operatsiooniga ühinesid ka Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar ja Kuveit. Esialgu suleti Jeemeni õhuruum ja alustati õhurünnakuid. Ameerika Ühendriigid kindlustasid osalevatele riikidele rünnakuteks vajaliku luureinfo ja logistilise toetuse.^[82]
• Sri Lanka presidendi Maithripala Sirisena nooremat venda Priyantha Sirisenat rünnati tema kodulinnas Polonnaruwas kirvega. Ta sai raskeid vigastusi, mille tulemusel suri haiglas kaks päeva hiljem. Sri Lanka võimud teatasid, et tegemist oli eraviisilise tüliga, mitte poliitiliselt motiveeritud kuriteoga.^[83]
• Suurbritannias toimus esimene parlamendivalimiste eelne teledebatt valitseva Konservatiivse Partei juhi David Cameroni ja peamise opositsioonierakonna Leiboristliku Partei juhi Ed Milibandi vahel. Televaatajate seas korraldatud küsitluse andmetel võitis debati Cameron.^[84]
• Eestis viibis ühepäevasel ametlikul visiidil Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin, kes kohtus siin oma Eesti kolleegi Maris Lauriga.^[54]
• Paides toimus tänu Reformierakonna endise liikme Janno Lehemetsa üleminekule opositsiooni poolele võimuvahetus. Uue võimukoalitsiooni moodustasid Eesti Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uueks linnapeaks valiti sotsiaaldemokraat Siret Pihelgas, linnavolikogu esimeheks keskerakondlane Peeter Saldre.^[85]

27. märts

• Bangladeshis Narayanganjis toimunud hinduistliku pesemisrituaali ajal puhkenud rüseluses tallati surnuks 10 palverändurit, veel kümned inimesed said vigastada.^[86]
• Hollandis Põhja-Hollandi provintsis toimunud ulatusliku elektrikatkestuse tõttu jäi elektrita ligi 2,7 miljonit inimest. Elektrikatkestus tabas ka Amsterdami Schipholi lennujaama, mis oli sunnitud tühistama ajutiselt kõik saabuvad ja väljuvad lennud.^[87]
• Saudi Araabia jätkas Jeemeni al-Ḩūthiyyūni mässuliste positsioonide pommitamist. Muuhulgas korraldati ka õhurünnak Jeemeni pealinnale Sanaale. Samal päeval teatas Saudi Araabia juhitava sõjalise koalitsiooniga ühinemisest ka Maroko.^[88]
• Somaalia pealinnas Muqdishos hõivasid äärmusliku islamiliikumise Alshabaab võitlejad Maka al-Mukarama hotelli. Hiljem õnnestus valitsusvägede eriüksusel hotell islamistide käest tagasi vallutada. Hotelli vallutamise ja vabastamise käigus hukkus kokku 14 inimest, teiste seas Somaalia suursaadik Šveitsis.^[89][90]
• Türgi parlament võttis häältega 199:32 vastu uue julgeolekuseaduse, millega laiendati politsei volitusi ja anti politseile senisest suuremad õigused tulirelvade kasutamiseks meeleavaldajate vastu. Ühtlasi võttis parlament vastu seaduse, mis lubab ministeeriumidel piirata juurdepääsu veebilehtedele, mis nende hinnangul ohustavad inimelusid, avalikku korda või inimeste õigusi ja vabadusi.^[91]
• Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann esitas ettevõtte nõukogule tagasiastumisavalduse. Asmanni sõnul oli tema otsus ajendatud ajalehes Äripäev avaldatud informatsioonist, et tema kasutuses olevat firma kütusekaarti on kasutanud ka ettevõttega mitteseotud isik.^[92]
• Tallinnas Estonia teatrimajas anti üle Eesti Teatriliidu aastaauhinnad 2014. aasta loomingu eest. Parima lavastus oli Lembit Petersoni lavastus "Joobnud", parim lavastaja Andres Noormets, parim meespeaosatäitja Pääru Oja ja parim naispeaosatäitja Anne Reemann.^[93]

28. märts

• Ameerika Ühendriikides Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli kampuse lähistel toimus linnalähirongi ja sõiduauto kokkupõrge. Õnnetuses sai vigastada 21 inimest.^[94]
• Keenia president Uhuru Kenyatta peatas nelja korruptsioonikahtlustusega ministri ja lisaks neile veel 12 kõrge riigiametniku volitused, andes prokuröridele 60 päeva aega kahtlustuste tõendamiseks.^[95]
• Nigeerias toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Mitmes jaoskonnas, kus esines tehnilisi probleeme, pikendati valimisaega ühe päeva võrra.^[96] Presidendivalimised võitis opositsiooni kandidaat, kunagine sõjaväeline diktaator Muhammadu Buhari, kes edestas valimistel senist presidenti Goodluck Jonathani umbes 2,1 miljoni häälega.^[97]
• Saudi Araabia laevastik evakueeris Jeemenist veel kümneid diplomaate ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töötajaid, kes põgenesid riigist al-Ḩūthiyyūni mässuliste pealetungi eest.^[98]
• Venemaal Moskvas likvideerisid tundmatud isikud öösel opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi hukkumispaika tekkinud nn rahvamemoriaali, koristades sealt kõik tema mälestuseks toodud lilled, pärjad, küünlad ja fotod. Leinajad taastasid memoriaali juba samal päeval.^[99]
• Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus otsustas nimetada XIII Riigikogus tööle asuva Aadu Musta asemel Tartu linnavolikogu uueks esimeheks senise abilinnapea Vladimir Šokmani ja uueks abilinnapeaks Šokmani asemel Artjom Suvorovi.^[100]
• Tallinnas tähistati Balti Filmi- ja Meediakooli asutamise 10. aastapäeva. Pidulikel aastapäevaüritustel osales ka kultuuriminister Urve Tiidus.^[54]

29. märts

• Guinea president Alpha Condé kuulutas riigi viies piirkonnas välja 45-päevase eriolukorra, et takistada efektiivsemalt Ebola viirushaiguse levikut. Üks päev varem kehtestas Guinea naaberriik Sierra Leone Ebola uue puhangu kartuses kolmepäevase üleüldise liikumiskeelu.^[101]
• Portugali Madeira autonoomses piirkonnas toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis ka riigis valitsev Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis kogus 46,3% häältest ja sai 24 kohta 47-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 47,9%.^[1]
• Prantsusmaal toimus kohalike omavalitsuste valimiste teine voor.^[102] Valimistel saatis edu parempoolset erakonda Rahvaliikumise Liit, mis saavutas enamuse 67 departemangus senise 40 asemel. Äärmusparempoolne Rahvusrinne suurendas küll oluliselt kohtade arvu, kuid ei suutnud saavutada kontrolli ühegi departemangu üle.^[103]
• Singapuris toimusid riigi rajaja ja esimese peaministri Lee Kuan Yew' riiklikud matused.^[104]
• Usbekistanis toimusid presidendivalimised. Valimised võitis 90,4% häältega ametis olev president Islom Karimov. Valimisaktiivsus oli umbes 91%.^[1]

30. märts

• Iisraeli endine peaminister Ehud Olmert mõisteti süüdi veel ühes korruptsioonisüüdistuses. Varem on talle juba altkäemaksu võtmise eest mõistetud kuueaastane vangistus, mille ta on vaidlustanud ülemkohtus.^[105]
• Lesothos astus ametisse peaminister Pakalitha Mosisili valitsuskabinet.^[1]
• Paapua Uus-Guinead tabas 7,7-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus riigi kirdeosas Rabauli linna lähistel.^[106]
• Peruu parlament avaldas hilisõhtul häältega 72:42 umbusaldust peaminister Ana Jara valitsusele. Selle tulemusel astus peaminister koos valitsusega järgmisel päeval ametist tagasi.^[1][107]
• Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli ühepäevasel ametlikul visiidil Soomes.^[108]
• Saudi Araabia jätkas õhurünnakuid Jeemenis tegutsevate šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässuliste positsioonidele. Eksituse tõttu tabas üks rünnakutest ka Jeemeni põhjaosas asuvat põgenikelaagrit, kus hukkus 40 inimest.^[109]
• Suurbritannias algas parlamendivalimiste ametlik kampaania.^[110]
• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon alustas ametlikku visiiti Iraagis.^[111]
• Eestis astus ametisse ja pidas avaistungi XIII Riigikogu. Riigikogu uue koosseisu avaistungi avas president Toomas Hendrik Ilves, ametivande luges kõigi liikmete nimel ette XIII Riigikogu vanim liige Rein Ratas. Riigikogu esimeheks valiti tagasi Eiki Nestor, aseesimeesteks Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas. Ühtlasi teatas seoses uue Riigikogu koosseisu ametisseastumisega oma valitsuse tagasiastumisest peaminister Taavi Rõivas.^[112]
• Eesti Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser kinnitasid ühisel pressikonverentsil, et on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe uue valitsuse moodustamiseks.^[113]
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks Taavi Rõivasele.^[112]
• Eesti Keskerakonna juhatus kinnitas erakonna esimehe Edgar Savisaare haiguse ajaks esimehe kohusetäitjaks erakonna aseesimehe Kadri Simsoni, kes sai ühtlasi XIII Riigikogus ka Keskerakonna fraktsiooni esimeheks.^[114]
• Eestisse saabus ametlikule visiidile Prantsusmaa sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures viitseadmiral Charles-Edouard De Coriolis. Oma visiidi raames kohtus ta Eesti kaitseväe juhataja Riho Terrasega, külastas NATO küberkaitsekeskust ja Balti Kaitsekolledžit.^[115]
• Eesti Raudtee nõukogu otsustas rahuldada ettevõtte juhatuse esimehe Ahti Asmanni tagasiastumispalve, kuid jätta ta juhatuse esimehe kohustesse kuni uue esimehe valimise ja ametisse asumiseni.^[116]
• Pärnu linnapea Toomas Kivimägi astumisega XIII Riigikogu liikmeks sai Pärnu linnapea kohusetäitjaks abilinnapea Jane Mets.^[117]

31. märts

• Birma president Thein Sein osales tseremoonial, kus Birma valitsuse esindajad ja peamiselt rahvusvähemuste õiguste eest võitleva 16 mässuliste rühmituste esindajad allkirjastasid eelkokkuleppe üleriigilise vaherahu sõlmimiseks.^[118]
• Bosnia ja Hertsegoviina parlament kiitis häältega 26:7 heaks peaminister Denis Zvizdići valitsuskabineti.^[1]
• Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused kiitsid heaks Ukrainale 1,8 miljardi euro suuruse laenu eraldamise, mis peaks aitama ära hoida Ukraina riigi pankrotti.^[119]
• Iraagi peaminister Ḩaidar al-‘Ibādī teatas, et Iraagi väed ja neid toetavad šiiitide relvastatud malevad on suutnud äärmusliku islamiliikumise Islamiriik kontrolli alt vabastada Tikrīti kesklinna. Peaminister lubas võitlust jätkata, kuni kogu linn on islamistide võimu alt vaba.^[120]
• Jaapani valitsus pikendas Põhja-Koreale kehtestatud majandussanktsioone veel kahe aasta võrra. Valitsuse otsuse tingisid Põhja-Korea venitused uurimistulemuste avalikustamisel, mis puudutavad Jaapani kodanike röövimist Põhja-Korea julgeolekuametkondade poolt 1980. aastatel.^[121]
• Jeemeni ja Saudi Araabia piiril puhkes äge tulevahetus Saudi Araabia maavägede ja Jeemeni al-Ḩūthiyyūni mässuliste vahel. Jeemeni välisministeerium esitas ühtlasi ametliku palve Saudi Araabia juhitava koalitsiooni maavägede sissetungiks Jeemenisse nii kiiresti kui vähegi võimalik.^[122]
• Nigeerias vallutasid Nigeri ja Tšaadi väed äärmuslikult islamiliikumiselt Boko Haram Malam Fatori linna, mis oli islamistide üks viimaseid olulisemaid tugipunkte riigi kirdeosas.^[123]
• Türgi suurimas linnas İstanbulis võttis äärmusvasakpoolne relvarühmitus Revolutsiooniline Rahvavabastuspartei-Rinne pantvangi prokuröri Mehmet Selim Kirazi, kes uuris Berkin Elvani surma 2013. aastal toimunud rahutuste tagajärjel. Pantvangistajad esitasid mitmeid nõudmisi, muuhulgas Elvani surma põhjustajate avalikku ülestunnistust ja kõigi Elvani surma pärast politsei vastu meelt avaldanud inimeste õigeksmõistmist. Kuus tundi pärast pantvangikriisi algust tungisid Türgi julgeolekujõud prokuröri büroosse ja tapsid mõlemad pantvangistajad. Surmavalt sai haavata ka prokurör ise, kes suri teel haiglasse.^[124][125]
• Türgit tabas ulatuslik elektrikatkestus, mis mõjutas suuremat osa Türgi territooriumist, katkestades mitmel pool elektritranspordi töö, põhjustades liiklusummikuid ning seisates tööstus- ja teenindusettevõtted. Tegemist oli riigi viimase 15 aasta suurima elektrikatkestusega. Selle põhjuseid ei õnnestunud võimudel kohe välja selgitada.^[126]
• Eestis andis XIII Riigikogu ees ametivande õiguskantsler Ülle Madise.^[127]
• Tallinnas saadeti kell 13.00 Vana-Lõuna peatusest pidulikult 3. trammiliinile esimene uus Hispaania ettevõttes CAF valmistatud tramm, mille nimeks sai Moonika. Trammi ostu rahastati süsihappegaasi emissioonikvoodi müügisummadest.^[128]
• Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud keskerakondlastest Riigikogu liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi edasikaebust ning jättis nad süüdi eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises. Toobal ja Laasi teatasid, et nad ei kavatse endiselt Riigikogust lahkuda ning vaidlustavad otsuse Riigikohtus. Mõlemat meest süüdistatakse Ivor Onksioni õhutamises sotsiaaldemokraadist poliitiku Hannes Rummi e-kirjavahetuse edastamiseks neile.^[129]
• Tallinnas A. Le Coq Arenal toimus Eesti-Islandi sõpruskohtumine jalgpallis, mis lõppes tulemusega 1:1. Mäng oli ühtlasi Eesti jalgpallikoondise kauaaegse kapteni Raio Piiroja lahkumismäng.^[130]
• Tapal toimus Eestis paiknevate Ameerika Ühendriikide üksuste rotatsioonitseremoonia, millel osales ka Eesti kaitseminister Sven Mikser.^[115]

Allikad

• Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal
• Postimees.ee
• Vabariigi Presidendi Kantselei veebileht
• Vabariigi Valitsuse eelinfo
• BBC News
• Google News UK edition
• Reuters US edition
• Rulers: March 2015

Viited