Mika Waltari

Mika Waltari 1958. aastal

Mika Toimi Waltari (19. september 1908 Helsingi – 26. august 1979 Helsingi) oli soome kirjanik ja tõlkija. Tema rahvusvaheliselt kõige tuntum teos on 1945. aastal ilmunud romaan "Sinuhe, egiptlane".

Mika Waltari kasutas ka pseudonüüme Kristian Korppi, Leo Rainio (koos Armas J. Pullaga), Leo Arne ja Nauticus.

Elulugu

Mika Waltari vaimulikust isa Toimi Waltari suri, kui Mika oli viieaastane. Tema ja kahe venna kasvatamisel oli emale Olga Johanssonile teiste seas abiks Toimi vend, teoloogiadoktor Toivo Waltari, kes hiljem ka Mika Waltarilt tema esimese jutu tellis. Ilmselt lapsepõlvemälestuste tõttu on paljudel Waltari tegelastel väga lähedane suhe oma emaga.

Aastal 1926 asus Waltari Helsingi Ülikoolis teoloogiat õppima, kuid muutis õpingute käigus meelt ja lõpetas 1929. aastal ülikooli filosoofiakandidaadina. Ta õppis mõnda aega ka Pariisi Ülikoolis.

Kirjutamist alustas Waltari 17-aastaselt usuteemalise jutustusega "Jumalaa paossa". Ta kirjutas ka luulet ja novelle ning pidas ise ennast tollal eelkõige luuletajaks.

Aastal 1931 abiellus Waltari Marjatta Luukkosega. Nende tütar, tulevane kirjanik ja tõlkija Satu Waltari (Satu Elstelä), sündis 1932. aastal. Vajadus peret elatada sundis Waltari palgatööle. Ta sai tööd ajakirja Suomen Kuvalehti toimetajana ja Yleisradio ajakirjanikuna.

1930. aastatel kirjutas Waltari nii romaane, lühiromaane, muinasjutte, luuletusi, reisijutte kui ka näidendeid (viimaseid koguni 26 tükki). Ta kirjutas ka palju filmikäsikirju; tuntuim nende põhjal valminud film oli "Hulkuri valss" (1941). Ka tema romaanide põhjal on tehtud filme; kokku on Waltari teoste järgi tehtud 33 filmi.

Sõja ajal kirjutas ta ka poliitilisi ja patriootlikke teoseid ning rindekirjeldusi Talvesõjast, samuti ajaloolisi romaane.

Rahvusvahelist tähelepanu äratas Mika Waltari aga vahetult pärast sõda, 1945. aastal ilmunud ajaloolise romaaniga "Sinuhe" (Sinuhe egyptiläinen), mis jõudis muu hulgas USA bestsellerite hulka. "Sinuhe" on tõlgitud enam kui 40 keelde. Sellele järgnesid paljud teised ajaloolised romaanid.

1957. aastal sai Mika Waltarist Soome Akadeemia liige.

Alates 1964. aastast ei olnud Waltari enam eriti viljakas. Tema loomingulist jõudu vähendasid ka alkoholi- ja psüühilised probleemid ning vanemas eas kopsuvähk.

Waltari on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Tunnustus

Eesti keeles ilmunud teosed

  • "Suur illusioon", tõlkinud Aleksander Rahkama, Tartu: Loodus, 1929 (Looduse kroonine romaan nr 12), 222 lk
  • "Distsiplineerimatu sugupõlv: tõsine komöödia" (3. vaatus, 7 pilti), tõlkinud August Korsen, Tallinn: Mutsu Teatrikirjastus, 193?, 77 lk
  • "Võõras mees tuli tallu", tõlkinud August Hanko, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 219 lk
  • "Lõppvaatus", soome keelest tõlkinud Lembit Riisen, Tartu: Turist, 1939, 171 lk
  • "Sinuhe: viisteist raamatut arst Sinuhe elust umbes 1390-1335 e. Kr.", 1.-2. osa, tõlkinud Johannes Aavik, Eesti Kirjastus Orto, 1954 (ilmunud samal aastal samalt kirjastuselt nii Göteborgis kui ka Torontos; 384+384 lk); 2. trükk ühes köites Tallinn: Eesti Raamat, 1991, järelsõna Mart Mäger, 683 lk
  • "Tants üle haudade: romaan Porvoo riigipäeva ajast", tõlkinud Valve Ristkok, Toronto: Orto, 1955, 227 lk
  • "Angelos: tema päevaraamat Konstantinoopoli vallutamisest a. 1453 Kristuse ajastu lõppedes", tõlkinud Valve Saretok, Toronto: Orto, 1955, 416 lk
  • "Kaarin Magnusetütar", tõlkinud Johannes Aavik, Toronto: Orto, 1956, 286 lk
  • "Mikael Karvajalg: Mikael Karvajala noorus ja imelikud juhtumused mitmel maal kuni aastani 1527", 1.-2. kd (1.–10. raamat – "Mikael Hakimi" eellugu), tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1957, 446+356 lk
  • "Mikael Hakim: kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael El-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat Jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse" (1.–10. raamat ehk ainus täielikult eesti keeles ilmunud Hakim), tõlkinud Valve Ristkok, Toronto: Orto, 1958, 488+656 lk
  • "Turms surematu" 1.-2. osa), tõlkinud Johannes Aavik, Toronto: Orto, 1959, 304+258 lk
  • "Ei ole homset päeva", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1962, 82 lk
  • "Kuldkihar", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1963, 79 lk
  • "Õispuu", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1963, 70 lk
  • "Feliks Õnnelik", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1963, 183 lk
  • "Ahvatlev kuristik", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1964, 75 lk
  • "Seda ei juhtu", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1964, 60 lk
  • "Riigi saladus: Markus Mezentius Manilianuse üksteist kirja kevadel a. 30 p. Kr.", tõlkinud Johannes Aavik, Toronto: Orto, 1965, 422 lk
  • "Fine van Brooklyn", tõlkinud Endel Mallene, sari Loomingu Raamatukogu nr 20-21, Tallinn: Perioodika, 1969, 85 lk
  • "Võõras mees tuli tallu. Fine van Brooklyn. Kuumaastik", tõlkinud Endel Mallene ja Piret Saluri, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 184 lk
  • "Midagi sellist ei juhtu", tõlkinud Kaire Puumets, Tallinn: Katherine, 1990, 60 lk
  • "Mikael Hakim", (raamatud 1–3) tõlkinud Kaire Puumets, Tallinn: Katherine, 1991, 207 lk, ISBN 5797903350
  • "Mikael Hakim" (2. osa – raamatud 4–7)", tõlkinud Kaire Puumets, Tallinn: Katherine, 1991, 299 lk, ISBN 5797903350
    • "Mikael Hakimi" kolmas osa jäi ilmumata, sest kirjastus läks enne pankrotti.
  • "Imeline Joosef, ehk, Elu on seiklus: tõsine ajaviiteromaan", tõlkinud Andres Lepp, Tallinn: Sinisukk, 1994, 175 lk, ISBN 9985812123
  • "Karina Månsdotter", tõlkinud Andres Lepp, Tallinn: Sinisukk, 1994, 199 lk, ISBN 998581214X
  • "Johannes Angelos: tema päevaraamat Konstantinoopoli vallutamisest aastal 1453 Kristuse maailmaaja lõpul", tõlkinud Andres Lepp, Tallinn: Sinisukk, 1995, 397 lk, ISBN 9985812360
  • "Turms, surematu: tema maapealne elu 520.-450. aasta paiku eKr kümnes raamatus", tõlkinud Uno Liivaku, Tallinn: Monokkel, 1996, 729 lk, ISBN 9985540212, kordustrükk Tallinn: Varrak, 2016, 591 lk
  • "Neli päevaloojakut: romaan romaanist: mõeldud täiskasvanud lastele ja õnnelikele täiskasvanuile, kes iial ei saa täiskasvanuiks", tõlkinud Tiiu Kokla, sari Loomingu Raamatukogu nr 31/32, Tallinn: Perioodika, 1996, 112 lk, ISBN 5797906031
  • "Feliks Õnnelik", tõlkinud Tiiu Kokla, sari Loomingu Raamatukogu nr 33/34, Tallinn: Perioodika, 2000, ISBN 9985868781
  • "Suur illusioon", tõlkinud Piret Saluri, Tallinn: Varrak, 2005, ISBN 9985310039
  • "Tõde Eestist, Lätist ja Leedust", soome keelest tõlkinud Ene Kaaber, eessõna Seppo Zetterberg, Tallinn: Varrak, 2008, 134 lk, ISBN 9789985317150 (raamatus on ka kommentaar: Mart Laar, "Mika Waltari ja okupeeritud Eesti 1940-1941")
  • "Sinuhe, egiptlane: viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390-1335 e. Kr.", tõlkinud Piret Saluri, järelsõna Mart Mäger, Tallinn: Varrak, 2009, 748 lk, ISBN 9789985319833, kordustrükk 2020
  • "Inimkonna vaenlased", tõlkinud Piret Saluri, Tallinn: Varrak, 2013, 678 lk, ISBN 9789985329061
  • "Riigi saladus: Markus Mezentius Manilianuse üksteist kirja 30. aasta kevadest pKr", tõlkinud Piret Saluri, järelsõna Tiit Aleksejev, Tallinn: Varrak, 2016, 374 lk, ISBN 9789985338186
  • "Mikael Karvajalg: Mikael Karvajala noorus ja imelikud seiklused paljudes maades kuni 1527. aastani", 1.-2. kd, tõlkinud Piret Saluri, Tallinn: Varrak, 2019, 739 lk, ISBN 9789985347775

Kriminaalromaanid

  • "Kes tappis proua Skrofi?", tõlkinud August Hanko, Tallinn: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1940 (254 lk), ümbertrükk Ecotalent, 1994 (254 lk)
  • "Kes tappis proua Skrofi?", tõlkinud Ants Paikre, Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 170 lk, sarjas Mirabilia, ISBN 5450012314
  • "Komissar Palmu eksitus", tõlkinud Mari Vaba, Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 167 lk, sarjas Mirabilia, ISBN 9985650808
  • "Tähtede seis on selline, komissar Palmu", tõlkinud Mari Vaba, Eesti Raamat, 1996, 198 lk, sarjas Mirabilia, ISBN 9985650913

Teosed

Romaanid ning novelli- ja muinasjutukogud

  • "Jumalaa paossa" (1925)
  • "Kuolleen silmät. Kertomuksia tuntemattoman ovilta." (Kristian Korppi nime all) (1926)
  • "Suuri illusioni" (1928)
  • "Dshinnistanin prinssi." (muinasjutte) (1929)
  • "Yksinäisen miehen juna" (1929)
  • "Jättiläiset ovat kuolleet."' (novelle ja näidend) (1930)
  • "Appelsiininsiemen"' (1931)
  • "Keisarin tekohampaat" (Leo Rainio nime all; koos Armas J. Pullaga) (1931)
  • "Siellä missä miehiä tehdään" (1931)
  • "Kiinalainen kissa ja muita satuja" (1932)
  • "Punainen Madonna" (Leo Rainio nime all, koos Armas J. Pullaga) (1932)
  • "Älkää ampuko pianistia!" (Leo Rainio nime all, koos Armas J. Pullaga) (1932)
  • "Mies ja haave" (1933)
  • "Sielu ja liekki" (1934)
  • "Palava nuoruus" (1935)
  • "Surun ja ilon kaupunki" (1936)
  • "Vieras mies tuli taloon" (1937)
  • "Jälkinäytös" (1938)
  • "Ihmeellinen Joosef eli elämä on seikkailu" (1938)
  • "Kuka murhasi rouva Skrofin?" (1939)
  • "Komisario Palmun erehdys" (1940)
  • "Antero ei enää palaa" (1940)
  • "Fine van Brooklyn" (1941)
  • "Ei koskaan huomispäivää!" (1942)
  • "Isästä poikaan" (1942)
  • "Kaarina Maununtytär" (1942)
  • "Novelleja" (1943)
  • "Rakkaus vainoaikaan" (1943)
  • "Tanssi yli hautojen" (1944)
  • "Jokin ihmisessä" (1944)
  • "Unohduksen pyörre. Kertomus kadonneesta miehestä" (Leo Arne nime all) (1944)
  • "Sinuhe egyptiläinen" (1945)
  • "Lähdin Istanbuliin. Totta ja tarua Euroopasta 1947" (1948)
  • "Jäinen saari" (1947)
  • "Mikael Karvajalka" (1948)
  • "Kultakutri" (1948)
  • "Mikael Hakim" (1949)
  • "Neljä päivänlaskua" (1949)
  • "Johannes Angelos" (1952)
  • "Kuun maisema" (1953)
  • "Ennen maailmanloppua" (1953)
  • "Pariisilaissolmio" (1953)
  • "Ihmisen vapaus" (1953)
  • "Koiranheisipuu" (1953)
  • "Yksinäisen miehen juna – Lähdin Istanbuliin" (1954)
  • "Turms Kuolematon" (1955)
  • "Vallaton Waltari" (1957)
  • "Feliks onnellinen" (1958)
  • "Valtakunnan salaisuus" (1959)
  • "Tähdet kertovat, komisario Palmu" (1962)
  • "Ihmiskunnan viholliset" (1964)
  • "Lepäisit jo rauhassa, Komisario Palmu" (kasutamata jäänud filmistsenaarium)
  • "Lukittu laatikko ja muita kertomuksia" (1978)
  • "Nuori Johannes" (1981)

Luulekogud

  • "Sinun ristisi juureen" (religioosset luulet) (1929)
  • "Valtatiet" (koos Olavi Paavolaisega (1928)
  • "Muukalaislegioona" (1929)
  • "Riimikronikka joulukirjoista" (1936)
  • "Runoja 1925–1945" (1945)

Näidendid

  • "Yö yli Euroopan" (1933)
  • "Kuriton sukupolvi" (1937)
  • "Akhnaton, auringosta syntynyt" (1937)
  • "Hämeenlinnan kaunotar" (1939)
  • "Maa on ikuinen" (1941)
  • "Tulevaisuuden tiellä" (1941)
  • "Hankala kosinta" (1942)
  • "Paracelsus Baselissa" (1943)
  • "Elämän rikkaus" (1947)
  • "Noita palaa elämään" (1947)
  • "Portti pimeään" (1947)
  • "Leikkaus" (kuuldemäng) (1952)
  • "Yli Suomenlahden" (1952)

Muid teoseid

  • "Aiotko kirjailijaksi. Tuttavallista keskustelua kaikesta siitä mitä nuoren kirjailijan tulee tietää." (1935)
  • "Kirjateollisuusasiatoimisto osakeyhtiö 1910–1935" (1935)
  • "Helsinki kautta vuosisatojen" (1937)
  • "Kotikaupunkimme Helsinki" (koos A. Blombergiga) (1941)
  • "Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta" (Nauticuse nime all) (1941)
  • "Hyvin harkittu – puoleksi tehty. Rationalisointi aseena tuotantotaistelussa." (1942)
  • "Neuvostovakoilun varjossa. Helsingin neuvostolähetystö kiihotus- ja vakoilutoiminnan keskuksena." (1942)
  • "Rakennustaide ja standardi. Jälleenrakentamisen ydinkysymyksiä." (1942)

Kirjandus

  • Toivo Kuldsepp, "Mika Waltari ja Eesti" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 336–338
  • Vaime Kabur, "Mika Waltari 19.9.1908 – 26.8.1979" – Looming 1979, nr 11, lk 1635–36
  • Helena Sepp, "Eesti NSV ajaloo käsitlemisest Soomes" (ka raamatust: Nauticus [Mika Waltari], Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta, 1941) – Ajalooline Ajakiri 1999, nr 1, lk 63–74

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mika Waltari
  • Elulugu lehel kansallisbiografia.fi
  • "Waltari taastulek", Postimees, 3. detsember 2005
  • Jukka Kiho, "Mika Waltari Baltimaade paljastus ilmus uues trükis", Eesti Päevaleht, 8. märts 2008
  • "Ameeriklane varastas soomlase romaani", Postimees, 25. juuli 2008
  • Rein Veidemann, "Soome tulekandjaist suurim – Mika Waltari 100", Postimees, 19. september 2008
  • Piret Saluri, "Kommentaar: võim ja vaim Mika Waltari loomingus eesti lugeja silmaga", Postimees, 19. september 2008