Nora Kutti

Nora Kutti (neiupõlvenimi Nora Neumann; 9. oktoober 1922 Tartu – 18. juuni 2020[1]) oli eesti ujuja ja kergejõustiklane, veteransportlane.

Töö

Nora Kutti lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1948. aastal. Ligi kolmkümmend aastat (1945–1978) töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõuna (TRÜ KKT kehalise kasvatuse, sportmängude ja veespordikateedris) ning 1987–1993 Eesti Spordimuuseumi sekretärina.

Sport

Tõsisemalt hakkas Nora Kutti tegelema ujumisega 12aastaselt, eeskujuks kaheksa aastat vanem vend Roman Nõvandi, kellest hiljem sai mitmekordne Eesti meister seliliujumises. Ta alustas ujumistreeninguid 1935. aastal, treenides Erich Mõtliku juhendamisel.[2]

Esimest korda tuli ta Eesti meistriks 1938. aastal 100 meetri seliliujumises Tartu Veespordiklubi naiskonna koosseisus.[3] Aastatel 1938–1952 tuli Nora Kutti kokku 33 korda Eesti meistriks vaba-, selili- ja teateujumises. 1949. aastal tuli Nora Kutti Nõukogude Liidu üliõpilasmeistriks 400 meetri vabaujumises. Nora Kutti parandas 30 korral Eesti rekordit, sealhulgas 8 korral teateujumises. [2] Eesti ujumiskoondisesse on Nora Kutti kuulunud aastatel 1937–40 ja 1945–52.

Veteransport

Nora Kutti võistles rahvusvahelisel tasandil väga edukalt ka veteranina. Esimese medali (pronksmedali) võitis ta veteranide kergejõustikuvõistlustelt 1989. aastal Ungaris. Esimese kuldmedali, ujumises, võitis ta 1993. aastal Saksamaal toimunud spordiveteranide Euroopa meistrivõistlustel 200 meetri seliliujumises[4].

Ta võitis seliliujumises meisterujumise MM-il 1998 ja 2010 4 hõbedat ning EM-il 1993–2009 4 kulda, 3 hõbedat ja 6 pronksi. 1998. aastal Marokos toimunud maailmameistrivõistlustel võitis ta hõbemedali 200 meetri seliliujumises ja 1999. aastal Austrias toimunud veteranide Euroopa meistrivõistlustel kaks pronksi ja hõbeda. [3] Nora Kutti nimel on kettaheite maailmarekord 85+ vanuseklassis 15.68[5] ja 90+ vanuseklassis.

2009. aastal tuli 86-aastane Nora Kutti kolmekordseks Euroopa meistriks ujumises (50 m selili – 1.06,86, 100 m selili – 2.32,19, 200 m selili – 5.25,08). [6] 2010. aastal meisterujumise XIII MM-il Göteborgis (Rootsi) sai Nora Kutti 3 hõbemedalit. 2012. aastal püstitas 90aastane Nora Kutti kaks maailmarekordit: kettaheites ja kuulitõukes. 2013. aastal sai temast jällegi kahekordne Euroopa meister ujumises: ta võitis 50 m seliliujumises ajaga 1:12:20 ja 200 m seliliujumises ajaga 5:58:99.

Liikmesus

Nora Kutti oli spordiühingu Kalev auliige (1968), Eesti Kergejõustikuföderatsiooni veteranide ühenduse auliige (2004) ja Eesti Spordiveteranide Liidu auliige (2005). Ta oli Eesti Spordiajaloo Seltsi liige (aastast 1991), auliige (2007).

Ta kuulus Tartu Spordiveteranide Koondise juhatusse. Samuti osales spordikirjutiste autorina Eesti Spordimuuseumi teatmematerjalide kogumise võistlustel auhinnatöödega: Tartu Spordiveteranide Koondise kroonikad, "Meenutades ja vanu ajalehti sirvides", "Hilja Freimann-Labent – Eesti esimene naiskuldujuja", "Meie kursus. Kehakultuuriteaduskonna I sõjajärgse lennu kroonika", "50 aastat kehakultuuriteaduskonna õppejõude (1928–1977)" jt.

Tunnustus

Isiklikku

Tema vend oli spordipedagoog, ujuja ja veepallur Roman Nõvandi. Tema abikaasa Peeter Kutti (1917–1992) oli kergejõustiklane, poeg Juhan Kutti on ratsutaja.

Viited

  1. ↑ http://www.esbl.ee/biograafia/Nora_Kutti
  2. ↑ 2,0 2,1 [1] Eesti Ujumisliit
  3. ↑ 3,0 3,1 Nora Kutti: elukutseline Eesti meister ujumises Õhtuleht, 19. jaanuar 2002
  4. ↑ Nora saatust ennustas ristiga ämblik Naised, 15. jaanuar 2009
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2011. Vaadatud 23. septembril 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ 86-aastane Nora Kutti tuli kolmekordseks Euroopa meistriks Õhtuleht online, 21. september 2009
  7. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Nora Kutti
  • Vilja Kohler "Nora Kutti soovitab alati edasi elada". Postimees, 29. oktoober 2012
  • 90aastane Nora Kutti püstitas kaks maailmarekordit ja ühe Euroopa rekordi. ERR uudised, 9. oktoober 2012
  • Kaja Grigorjev "Nora Kutti: elukutseline Eesti meister ujumises". Õhtuleht, 19. jaanuar 2002
  • Mart Zirnask "Siin seda musklit ikka veidi on!". Eesti Ekspress, 31. oktoober 2007
  • Aive Antsov "Nora saatust ennustas ristiga õnneämblik". Naised, 15. jaanuar 2009
  • Biograafia ESBL-is
  • 90aastane Nora Kutti püstitas kaks maailmarekordit. ERR, 9. oktoober 2012
  • "95-aastane sportlane Nora Kutti: Eestis mul konkurenti ei ole", ERR, 06.11.2017
  • Suri Eesti spordi raudne leedi Nora Kutti ERR, 21. juuni 2020
  • v
  • r
Eesti Spordiveteranide Liidu auliikmed
  • Ago Aava
  • Enno Akkel
  • Ilja Bakhoff
  • August Englas
  • Helvi Erikson
  • Hilja Gurzinski
  • Raimond Isok
  • Heino Jeret
  • Meinhard Järlik
  • Anton Jürisson
  • Leili Kaas
  • Ants Kala
  • Helga Kala
  • Erna Kallus
  • Roman Karu
  • Hellard Kristelstein
  • Nora Kutti
  • Auri Laaspere
  • Otto Lahi
  • Karin Laine
  • Leo Landberg
  • Valdek Lõuk
  • Heino Mahlapuu
  • Helmut Multer
  • Elmar Männik
  • Elmar Mölder
  • Villu Ojassalu
  • Oliver Puri
  • Viktor Puussepp
  • Aino Pääro
  • Vambola Remmel
  • Richard Rooden
  • Evald Roorand
  • Kalev Salur
  • Artur Tare
  • Eduard Tamm
  • Aleksander Transtok
  • Heldur Tuulemäe
  • Aleksei Uibo
  • Oskar Uudeküll
  • Väino Viherpuu
  • v
  • r

1990: Aksel Tiik (1921–2010) • 1991: Eugen Piisang (1917–2003) • 1992: Ruudi Toomsalu (1913–2002) • 1993: Oliver Puri (1925–2003) • 1994: Aime Pärnakivi (1935) • 1995: Juhan Mandre (1922–2008) • 1996: Ants Kala (1924–2011) • 1997: Vambola Remmel (1922–2015) • 1998: Heino Kask (1924–1999) • 1999: Johannes Nittim (1918–2006) • 1999: Arnold Vaiksaar (1929–2009) • 2001: Kaljo-Mihkel Johannes (1929–2010) • 2001: Valter Lenk (1929–2020) • 2002: Lembit Koik (1929–2017) • 2003: Juhan Maidlo (1930–2015) • 2004: Erlend Teemägi (1929) • 2005: Olaf Langsepp (1930) • 2006: Vello Viirsalu (1938–2011) • 2007: Nora Kutti (1922–2020) • 2008: Henn Saarmann (1934–2008) • 2009: Uno Aava (1928) • 2009: Paul Kuldkepp (1934–2020) • 2010: Aarand Roos (1940–2020) • 2011: Enn Mainla (1944) • 2012: Vello Lään (1937) • 2013: Linda Jaanson (1933) • 2014: Ille Palm (1937) • 2014: Tiit Lääne (1958) • 2015: Rein Järva (1945) • 2016: Valeri Maksimov (1949) • 2017: Merike Rõtova (1936) • 2018: Heldur Tuulemäe (1929) • 2019: Paavo Kivine (1939) • 2019: Tiit Karuks (1946) • 2021: Viive Reesar (1944) • 2021: Märt Ibrus (1949)