Helju Vals

Helju Vals (aastatel 1957–1960 Helju Heuer; 1. märts 1929 Tartu – 31. mai 2011[1]) oli eesti ajakirjanik, toimetaja ja ilusa eesti keele eestkõneleja. Ta kasutas ka pseudonüüme Hille Sarem ja Krista Varju.

Haridus

Helju Vals lõpetas 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal[1]. Tema õpetajad olid Gerda Laugaste ja Voldemar Veski[2].

Töökäik

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Helju Vals ajakirjaniku ja keeletoimetajana ajalehes Edasi, hilisema nimega Postimees[1] ning 1993–1997 ka ajalehes Liivimaa Kuller. Aastatel 1998–2003 oli ta kontserni Eesti Meedia keelenõunik.[3]

Vals oli Eesti Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsiooni aseesimees.

Võitlus kauni emakeele eest

Tema eestvõttel käis igal kuul koos kõigile ajakirjanikele vaba sissepääsuga Ajakirjanike Liidu keelesektsioon, kus analüüsiti eelmise kuu ajakirjandusüllitiste keelt ning kuulati paljude eesti keele autoriteetide ettekandeid keeles ilmnevatest tendentsidest ja kitsaskohtadest. 1999. aastal oli ta üks Eesti Keele Kaitse Ühingu asutajaid, samuti oli ta ühingu Eestluse Elujõud asutajaliige[1].

Tuntuks sai Helju Vals eelkõige tänu võitlusele kauni emakeele eest ja oma vaimukatele keelekommentaaridele. 1958. aastal algatas ta Edasis keelearutluste püsirubriigi[4], tema keeleartiklitest on ilmunud kaks kogumikku: "Pipart keele peale: väike õpi- ja lustiraamat" (2000) ja "Ei päevagi kirjareata" (2010). Valsi teist raamatut arvustades on Priit Põhjala nimetanud teda "legendaarseks keelenaiseks" ja "eesti keele esileediks", tunnustades Valsi küll literatuurse ja raskepärase, kuid ka meisterliku, kujundliku ja vihjelise stiili eest. Põhjala sõnutsi oli Valsi stiil keelemänguline, irooniline ja otsekohene.[5]

Keeles tõrjus Vals karmilt kantseliiti, moesõnade ja võõrapärasustega liialdamist, pooldas väljendusviisis selgust ja lihtsust, kuid möönis ka keele mängulisust ja stiililist isikupära, kui autor suutis selle välja kanda.[6] Aasta pärast Helju Valsi surma tsiteeris Postimees juhtkirjas tema ütlust saksa filosoofi Martin Heideggeri teemadel:

„Keel on olemise koda. Mis me oleksime ilma selle kojata? Kodutud! Tuulte tallata, saatuse tõugata.“

– Helju Vals[7]

Helju Vals on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Teosed

Raamatud

  • "Pipart keele peale: väike õpi- ja lustiraamat". 2000 (keeleartiklite valimik aastaist 1965–1999)
  • "Ei päevagi kirjareata". Toimetanud Egle Pullerits, kujundanud Sirje Ratso. Illustreerinud Urmas Nemvalts. Tartu: Keelehooldekeskus, 2010, 66 lk (keeleartiklite valimik aastaist 2004–2010)

Artikleid

  • "Ei päevagi garandita" Postimees.ee, 25. august 2006
  • "Sõnakeerutaja Mailis ja sirge jutuga Olga" Postimees.ee, 17. november 2006
  • "Meediaarvustus: Peegel ja pilt" Postimees.ee, 9. august 2007
  • "Tartu keelenõuandla – kus ta siis on?" Tartu Postimees, 6. veebruar 2008
  • "Kirss tordi peal" Postimees.ee, 18. august 2008
  • "Kontakt!" Postimees.ee, 25. august 2008
  • "Rahvuslik koma" Tartupostimees.ee, 2. veebruar 2009

Tunnustus

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Lahkus keelenaine Helju Vals" Tartu Postimees, 1. juuni 2011.
  2. ↑ Alo Lõhmus. "Igapäevane keelepäev Helju Valsi köögilaua taga" Postimees.ee, 2. märts 2009.
  3. ↑ "Helju Vals" Eesti Entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 22.10.2012).
  4. ↑ Ivi Drikkit "Helju Valsi viimane keelelugu" Postimees, 02.06.2011.
  5. ↑ Priit Põhjala "Nulla dies sine linea" Sirp, 18.03.2011 (Helju Valsi raamatu "Ei päevagi kirjareata" arvustus).
  6. ↑ "Meenutades Helju Valsi" Postimees, 02.06.2011.
  7. ↑ "Juhtkiri: keel kui olemise koda" Postimees, 14.03.2012.
  8. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Helju Vals
  • Sandra Otsus. "Keeleline ja meeleline Helju Vals" Õhtuleht.ee, 18. märts 2000
  • Raimu Hanson. "Helju Vals – 80" Tartu Postimees, 27. veebruar 2009
  • Aigi Viira. "Helju Vals: wäike wapper wanadaam" Õhtuleht, 28. veebruar 2009
  • Alo Lõhmus. "Igapäevane keelepäev Helju Valsi köögilaua taga" Postimees.ee, 2. märts 2009
  • Priit Põhjala "Nulla dies sine linea" Sirp, 18. märts 2011 (Helju Valsi raamatu "Ei päevagi kirjareata" arvustus)
  • "Lahkus keelenaine Helju Vals" Tartu Postimees, 1. juuni 2011
  • "Meenutades Helju Valsi" Postimees, 2. juuni 2011
  • Ivi Drikkit "Helju Valsi viimane keelelugu" Postimees, 2. juuni 2011
  • "Tartu Postimehe juhtkiri: Heljule. Kirega" Postimees, 6. juuni 2011
  • Agnessa ja Jaanus Pillmann "Mälestuseks – peame teda meeles" Postimees, 11. juuni 2011
  • Ivi Drikkit "Esimest korda ilma Heljuta" Postimees, 15. märts 2012
  • Helju Vals Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
  • v
  • r

1924 August Kitzberg • 1925 Eduard Vilde • 1929 Anton Jürgenstein • 1930 Mihkel Martna • 1930 Jaan Tõnisson • 1930 Georg-Eduard Luiga • 1931 Mihkel Aitsam • 1931 Eduard Hubel (Mait Metsanurk) • 1933 Hugo Raudsepp • 1934 Paul Olak • 1935 Jaan Tomp • 1936 Heinrich (Hendrik) Moorson • 1936 Peter Grünfeldt • 1997 Juhan Peegel • 1997 Siegfried Veidenbaum • 1997 Heino Kersna • 1999 Lembit Lauri • 1999 Ivar Trikkel • 1999 Lembit Koik • 1999 Ester Spriit • 1999 Hamlet Tiits • 2000 Endel Sõerde • 2001 Hugo Alter • 2002 Helju Vals • 2002 Felix Leet (Lebbas) • 2002 Faivi Kljutshik • 2002 Rudolf Aller • 2004 Aado Slutsk • 2005 Ene Pajula • 2005 Ants Luik • 2005 Harri Treial • 2006 Eduard Tüür • 2006 Endel Saar • 2006 Hille Tänavsuu • 2007 Mari Tarand • 2008 Viktor Salmre • 2008 Grete Naaber • 2008 Ülo Vooglaid • 2008 Mati Talvik • 2011 Ene Hion • 2013 Sulev Uus • 2015 Asta Kiitam • 2015 Voldemar Lindström • 2016 Riina Eentalu • 2016 Tiiu-Ann Salasoo • 2018 Martin Viirand