Mari Tarand

Mari Tarand 12. aprillil 2013 Särevi teatritoas Raadioteatri näitlejaauhinna üleandmistseremoonia järel.

Mari Tarand (sünninimi Mari Viiding; 14. jaanuar 1941 Tallinn – 5. oktoober 2020) oli eesti raadioajakirjanik ja keeletoimetaja.

Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia žurnalistika eriharus.

Tarand töötas ülikooli lõpust kuni 2005. aastani Eesti Raadio toimetaja ja kommentaatorina. Ta tegi aastatel 1964–1975 lastesaateid (sealhulgas "Kooliraadiot") ning Eesti-Soome tele-raadioviktoriini "Küsi, Helsingi-Tallinn" (1976), "Keskööprogrammi" luulesaateid ning keelesaateid ("Keeleminutid" ja „Keelekõrv” 1994–2005, "Ex libris" ja "Om maid maailman tuhandit …", "Mari kodukeel" jm). Märkimisväärse panuse andis ta ka Raadioteatri repertuaari valimisse ja kuuldemängude ettevalmistamisse.

Ta kirjutas ka dokumentaalfilmistsenaariume (nt "Aastaring", 1974, ja "Kodutee", 1988) ning tõlkis laste- ja noorsookirjandust.

2008. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa kaudu tema raamat "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga". Teos põhineb Mari Tarandi mälestustel oma venna, näitleja ja luuletaja Juhan Viidingu elust ja loomingust. 2023. aasta seisuga on teosest ilmunud viis trükki (sh kirjastuses Ekspress Meedia, 2017).

Tunnustus

Isiklikku

Mari Tarand oli Andres Tarandi abikaasa, Indrek ja Kaarel Tarandi ema, Paul ja Linda Viidingu tütar ning Reet Seina, Anni Kreemi ja Juhan Viidingu õde.

Viited

  1. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mari Tarand
  • Maris Podekrat. Mari Tarand lõpetab raadiotöö, Eesti Päevaleht, 18. juuni 2005
  • Jaanus Kulli. Mari Tarand: "Kahju, et ma ei näe enam sügisel metsa vahelduvaid värve." Õhtuleht, 20. september 2008
  • Priit Hõbemägi. Kui Mari Tarand räägib, siis õhk väreleb õrnalt, Eesti Ekspress, 7. märts 2009
  • Keelesaade. Mari Tarand - keelehoidja Vikerraadio saade ERR-i arhiivis, 10. november 2020
  • Mari ja raadio. Meie Mari. Järelehüüe Mari Tarandile ERR Kultuur, 6. oktoober 2020
  • v
  • r

1924 August Kitzberg 1925 Eduard Vilde 1929 Anton Jürgenstein 1930 Mihkel Martna 1930 Jaan Tõnisson 1930 Georg-Eduard Luiga 1931 Mihkel Aitsam 1931 Eduard Hubel (Mait Metsanurk) • 1933 Hugo Raudsepp 1934 Paul Olak 1935 Jaan Tomp • 1936 Heinrich (Hendrik) Moorson • 1936 Peter Grünfeldt • 1997 Juhan Peegel 1997 Siegfried Veidenbaum • 1997 Heino Kersna 1999 Lembit Lauri 1999 Ivar Trikkel 1999 Lembit Koik 1999 Ester Spriit • 1999 Hamlet Tiits • 2000 Endel Sõerde 2001 Hugo Alter • 2002 Helju Vals 2002 Felix Leet (Lebbas) • 2002 Faivi Kljutshik • 2002 Rudolf Aller • 2004 Aado Slutsk 2005 Ene Pajula 2005 Ants Luik • 2005 Harri Treial • 2006 Eduard Tüür 2006 Endel Saar • 2006 Hille Tänavsuu 2007 Mari Tarand • 2008 Viktor Salmre • 2008 Grete Naaber 2008 Ülo Vooglaid 2008 Mati Talvik 2011 Ene Hion 2013 Sulev Uus • 2015 Asta Kiitam • 2015 Voldemar Lindström • 2016 Riina Eentalu 2016 Tiiu-Ann Salasoo 2018 Martin Viirand