Tiiu-Ann Salasoo

Tiiu-Ann Salasoo (aastani 1955 Jalak, sündinud 23. märtsil 1932 Tallinnas) on eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane.^[1]

Elulugu

Tiiu-Ann Salasoo sündis ajakirjaniku Evald Jalaka ja Heline-Rosalie (Helmi) Rosenbergi (1903–1975) tütrena. Ta põgenes 1944. aastal suure põgenemise lainega Saksamaale ja elab aastast 1947 Austraalias.

Ta lõpetas 1953. aastal Sydneys eksternina gümnaasiumi ning seejärel 1965. aastal Sydney Ülikooli loodusteaduskonna botaanika erialal (loodusteaduse magister 1973; väitekiri "Growth and flowering in some native Australian plants") ja 1976. aastal New England College'i pedagoogika erialal. Täiendas end aastast 1985 lingvistika erialal Sydney Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Oli aastatel 1966–1973 Sydney Ülikooli botaanika osakonna teadur taimefüsioloogia erialal ning abiõppejõud (tuutor) ja magistrant, aastatel 1974–1985 Uus-Lõuna-Walesi osariigi Tehnilise ja Täiendushariduse Ministeeriumi uurimisosakonna teadur ja vanemteadur, aastatel 1985–1991 juhataja. 1979. aastal töötas ta uurijastipendiumiga vanemteadurina USA-s Oregoni Ülikooli pedagoogikateaduskonnas, 1989. aastal oli kutseharidust käsitleval uurimistööl USA-s, Inglismaal, Šotimaal, Rootsis ja Soomes.^[1]

Teadustöö

Tiiu-Ann Salasoo uurimisvaldkonnad on taimefüsioloogia, kutseharidus, eesti keele kui võõrkeele õpetamine ja omandamine. Tema magistritööna tehtud esmakordse fenoloogilise uurimuse tulemused Austraalia taimede kasvu ja õitsemise kohta võeti kasutusele kooliõpikutes. Õppekavades rakendati ka umbes 17 aasta jooksul tehtud ja peamiselt aruannetena vormistatud kutseharidusuurimuste (nt "Evaluation report of the graduate student records office at the College of Education", Eugene, University of Oregon, 1979 jt) tulemusi.

Tiiu-Ann Salasoo on esinenud ettekannetega konverentsidel ja kongressidel, sealhulgas Eestis. Ta on osalenud Austraalia riiklikes hariduskomiteedes inseneriteaduse, rakendusmeditsiini, keskkonnakaitse jt aladel. Ta on olnud Austraalia Eesti Seltside Liidu rahvusliku kasvatuse ja kultuuriala juhataja (1979–1982), korraldanud eesti keele võtmise Uus-Lõuna Walesi osariigi gümnaasiumi õppekavasse, olnud seltsi eesti keele õpingute koordineerija ning edendaja, õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja, õpikute koostaja ja õppekirjanduse ning informatsiooni vahendaja. Koostöös Sydney Ülikooli ja Tartu Ülikooliga on ta uurinud lapse keeleomandamist.

Tiiu-Ann Salasoo on Austraalia Taimefüsioloogia Seltsi liige (1965–1975), Ameerika Haridusliku Uurimisseltsi liige (aastast 1979), Austraalia Rakenduslingvistika Seltsi liige (aastast 1985), Kanada Soome-Ugri Seltsi liige (aastast 1993).^[1]

Isiklikku

Inno Salasoo on tema abikaasa.^[1]

Tunnustus

• Valgetähe V klassi teenetemärk (2000)
• Eesti Ajakirjanike Liidu auliige (2016)

Teoseid

• Acceptance of Estonian in the Australian education system. // AABS 8th Conf. Minneapolis, USA, 1982
• Estonian for beginners – eesti keel algajatele (kaasautor W. Oser). Sydney, 1983
• Keelelised selgitused eesti keele õpetamiseks … (kaasautor M. Hint). Tallinn, 1993
• Eesti keel ja identiteet. // IV Välis-Eesti kongress. Tallinn, 1999
• Ajalooline ülevaade eesti keele õpetusest Austraalias. // Eesti keel ja kultuur maailmas. Tartu, 2002
• Use of initial Estonian and English verb forms by a bilingual child. // Emakeel ja teised keeled. Tartu, 2002
• A step in the search for an explanation of the acquisition Estonian. // Languages in development. München, 2003.

Viited

Kirjandus

• Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 454.
• Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 113–114.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.